Uuenev Tallinna Lastekodu ootab loovusmessile

Tallinna Lastekodu 31 asendusperes elab kokku 170 last. Mustamäe maja on koduks 21 raske ja sügava puudega lapsele. Hoone on kahe viimase aastaga põhjalikult renoveeritud, laste käsutuses on nüüdisaegsed kõige vajalikuga sisustatud eluruumid, kus on olemas head tingimused puuetega laste eest hoolitsemiseks. Lisaks on majja loodud teraapiakeskus. Täiesti uue ilme on saanud avar õueala, kus on mänguväljak, tarbeaed ning alates sellest suvest ka meelteaed. 

10. septembril on kõik huvilised koos peredega oodatud Mustamäe majas Sõpruse puiestee 248 toimuvale loovusmessile, kus saab tutvuda mitmesuguste loovtegevuste ja vahenditega, mis toetavad traumakogemusega laste kasvamist ja aitavad neil paremini toime tulla. Külalistele on avatud ka teraapiakeskuse ruumid.

Tallinna Lastekodu juhataja Meelis Kukk, majandusjuht Merike Lukas ja Mustamäe maja juht Janne Sirel leiavad ka ise, et uuenenud maja on väga ilus. „Kui ma kaks aastat tagasi oktoobris lastekodu juhatajana tööd alustasin, oli see hoone väga halvas seisus ja nägi välja just selline, nagu tihti lastekodu ette kujutatakse –  ruumid räämas, seinad lõhutud ja kraabitud, mänguväljakul lagunenud ja lausa eluohtlikud karussellid,“ meenutab Meelis Kukk. „Just siis algas remont. Endine juht Leena Masing, kes oli ametis 19 aastat, tegi ära väga suure töö ning algatas maja renoveerimise, kuhu on kulunud pea 100 000 eurot. Väga palju on toeks olnud Tallinna linn, kes kommunaalameti kaudu on panustanud 69 000 eurot, lisaks on meil olnud nii ettevõtetest kui eraisikutest toetajaid ja annetajaid.“

Ainulaadne mänguväljak ja meelteaed

Alustame majaga tutvumist suurest ja põnevast aiast. Kui ei teaks, ei oskaks arvatagi, et see asub Mustamäe paneelmajade vahel.

Mängualal on lisaks harilikele mänguvahenditele, kiikedele ja liivakastidele ainulaadne kiik ratastooli kasutajatele, mis ei liigu tavapäraselt üles-alla, vaid ühel tasapinnal. Samuti on seal kõrgemale tõstetud liivakast, mille ääres ratastoolilapsed saavad mängida. On suur batuut ja basseinid, mis suvel soojade ilmadega pidevalt kasutamist leidsid. Sageli on kasutuses ka kaks hubast õuesõppeklassi ning pikk laud, mille ümber ilusa ilmaga süüakse ja muidki tegevusi ette võetakse.

Väikeses majakeses on end sisse seadnud must ja valge küülik, kelle eest lapsed saavad hoolitseda ja kellele pai teha. Õues elab ka üks metsajänku, kaks siiliperet ja palju oravaid.

Kohe mänguala tagant algab tarbeaed, mis rajati eelmisel aastal. Taimede eest hoolitsevad, neid kastavad ja viljad korjavad lapsed ise. Kõigil neljal perel on oma taimekast, suur maasikapeenar on aga kõigil ühine. Maasikaid oli sel aastal laste rõõmuks hästi palju ja need söödi kiiresti ära. Laste lemmik on ka kasvuhoone, kust neile meeldib punaseks küpsenud tomateid ja kurke otsida. Aeda on kasvama pandud õuna-, kirsi- ja ploomipuid, eri sorti marjapõõsaid, rabarberit, mustikaid, porgandit, peeti, herneid. Kuna majas on oma köök, kasvatatakse aias ka salatit ja maitserohelist, samuti mitut sorti maitse- ja teetaimi.

Majandusjuht Merike Lukas, kes koos psühholoog Tatiana Mikhitaryaniga on aia rajamise eestvedaja, ütleb, et neil lastel ei ole suvel võimalik maale ega suvilasse puhkama sõita. „Seepärast tõimegi selle n-ö vanaema aia neile siia koju kätte.“

Hiljuti valminud meelteaias kasvab erinevate omaduste ja tekstuuriga taimi ja lilli: teravatipuliste ja pehmete sametiste lehtedega, lõhnavaid ja mittelõhnavaid. Ühte aiaossa on taimed istutatud värvi järgi: punaste õitega õitsejatele järgnevad kollaste ning seejärel sinistes ja hallides toonides taimed, mis pakuvad silmailu. Kõik taimed on valitud põhimõttel, et lapsed saaksid neid nuusutada, puudutada ja noppida. Taimede valik oli Merike Lukase sõnul üks aeganõudvamaid töid. Tuli jälgida, et ükski taim ei oleks mürgine ning peaks vastu kuiva pinnasega mändidealuses paigas, mida vihm hästi kastma ei ulatu.

Aias on olemas ka tegelusnurk, kuhu saab matid maha panna, võimelda, mängida ning muudki toredat teha. Näiteks on käelise tegevuse jaoks üks käbide ja teine kividega täidetud kast. Veel on keset õue mõnus lai kiikuv lavats, kus lastele meeldib hulgakesi lesida.

Lastekodu Mustamäe maja juht Janne Sirel kinnitab, et lapsed tunnevad aias toimetamisest palju rõõmu. Nüüd saavad ka lamajad lapsed olla rohkem õues ning tihti toimuvad siin teraapiatunnid. 

Suure kogemuspagasiga teraapiakeskus

Alates märtsist on Tallinna Lastekodu Mustamäe majas avatud ka teraapiakeskus, mis loodi eelkõige seetõttu, et aidata oma lapsi, kelle jaoks tihti ei olnud võimalik teenustele aegu leida. Lastekodu 170 lapsest umbes sada vajavad mingeid tugiteenuseid.

Lastekodu juhataja Meelis Kuke sõnul on kõik lastekodulapsed vähemal või suuremal määral traumakogemusega, kusjuures 170 lapsest vaid kümme on alla kümneaastased. „Kõige noorema, kaheaastase poisi, kes meie juurde sattus, raputasid tema vanemad vigaseks. Enamasti aga jõuavad lapsed asendushooldusele teismeeas, pooled meie lastest on vanemad kui 15. Põhjus on selles, et nende perede lapsed, kus vanemad endaga toime ei tule või on sõltuvustega kimpus, enamasti lasteaias ei käi, sest lasteaed on tasuline. Lapsi märgatakse alles koolis ja hakatakse siis peret toetama. Kui see tulemust ei anna, eraldatakse laps perest. Minu arvates võetakse meil lapsed perest ära liiga hilja, mis ei ole laste huvides. Oma töös näeme, et kui 11–12-aastane lõpuks meile jõuab, on tema elus juba palju halba juhtunud.“

Kuna majas on spetsialistid ja suur kogemus traumakogemusega lastega, kuid teenuse osutajaid napib, pakutakse tugiteenuseid ka väljast tulijatele. Mustamäe keskuse juht Janne Sirel ütleb, et teraapiakeskus avati märtsis ja pöördujaid on olnud palju. „Pakume psühholoogi, eripedagoogi, füsioterapeudi, massööri teenuseid, tegevusteraapiat, samuti palju loovteraapiat, näiteks kunsti-, savi-, tantsu- ja liikumisteraapiat. Loodame, et lähiajal liituvad meiega ka logopeed ja muusikaterapeut. Tänu sellele, et meil on ka venekeelsed spetsialistid, saame pakkuda teenuseid ka vene keeles. Soov on teenuseid veel juurde luua ning muutuda ajapikku kompetentsikeskuseks.“

Lapse vajadused on esikohal

„Erivajadusega laste ja kaasava hariduse teemadel on arutletud-kirjutatud palju. Oma kogemuse põhjal julgen öelda, et erivajadusega laste huvidega ei arvestata veel piisavalt, kõik toimub pigem kuidagi lapseüleselt, mitte last kaasates,“ tõdeb Meelis Kukk. 

Tema hinnangul võib paraku ka mõne õppeasutuse puhul sellist suhtumist näha. „Kuni selleni välja, et koroonakriisi ajal, kui lapsed tohtisid juba koolis käia, öeldi meile, et meie jätaksime oma lapsed koju, nemad on ju lastekodust, kus töötajad olemas. Juhtus ka selline lugu, et kool ei olnud nõus üht väga keerulise käitumisega 9. klassi lõpetanud last lisa-aastale jätma. Tüdruk on alles 16-aastane, erihoolekande teenusele ta veel minna ei saa, aga kool teda enam ei taha. Ilmselgelt ta koju jääda ei saa, aga mida siis teha? Pärast pikki arutelusid jõudsime lõpuks siiski kompromissile, aga ainult tänu sellele, et vaidlustasime kooli otsuse.“

Meelis Kukk rõhutab, et kõige tähtsam on tegutseda laste huvides. „Lapsed peavad olema alati fookuses ja keskmes. Kui neid lapsi siin ei oleks, poleks vaja ka seda keskust ega töötajaid. Õnneks on meil meeskonnas inimesed, kellel on sarnased väärtused. Keegi ei ole oma ametikohustustes kinni, kõik panustavad rohkem ja laiemalt ning tahavad laste pärast kogu aeg paremini teha.“

Uued plaanid ja algatused

Juhataja sõnul on Tallinna Lastekodul plaane palju. „Lähiajal kolib Mustamäe keskusesse ka väikelaste turvakodu. Kavas on luua erihoolekande rühm, et täiskasvanuks saanud lastekodunoored ei peaks minema hooldekodusse, vaid saaksid minna sinna teenusele. Samuti tahame avada hoiukodu rühma raske ja sügava puudega lastele. Senisest rohkem soovime pöörata tähelepanu last toetava tugivõrgustiku tööle ja toetada erivajadusega laste vanemaid. Selleks avame lastevanemate kooli. See on hästi oluline, sest vanemad on tihti väsinud ja kurnatud, aga kui vanemal endal on jaks otsas, ei suuda ta ka last aidata. Veel tahame arendada aiaosa, laiendada mänguväljakut ning talvele mõeldes istutada õue jõulukuuse ja ehitada kelgumäe. Käimas on koostöö Eesti Kunstiakadeemiaga, kus innovatsiooniprogrammis töötatakse koos tudengitega välja suurele ja sopilisele majale viidasüsteem, mis peaks valmima aasta lõpuks.“

Kuna lastekodu jõudsalt areneb, on siia ka töötajaid juurde vaja. Meelis Kukk julgustab karjääripöördele mõelnud pedagooge lastekodusse perevanemaks tulema, esialgu kasvõi suvel asendustöötajaks või vabatahtlikuks. Veelgi parem, kui keegi soovib oma perre lapse võtta või tugipereks hakata. 

Ettevõtetest ja eraisikutest abipakkujaid on lastekodul palju, ühelt poolt pakutakse rahatuge, tooteid või teenuseid, näiteks võimalust sporditrennis käia, teisalt panustatakse oma aega ja käiakse kohapeal lastega suhtlemas ja tegutsemas. „Igasugune abi on teretulnud,“ kinnitab Meelis Kukk. „Meie lapsi aitab iseseisvas elus paremini toime tulla, kui neil on kontakte ja suhtlemist ka väljaspool asenduskodu.“