Ärevusega õpilaste toetamine õppetöös
„Mul hakkab tunnis olles ebamugav, ma lähen närviliseks, ma hakkan higistama, käed ja jalad hakkavad värisema. Mul on võimatu keskenduda ja tunnen, kuidas süda lööb kiiremini ja hingamine kiireneb. Tunnen vajadust klassist välja minna ja lähen tihtipeale tualetti, et saaksin eemale ja rahuneda. Koolis võiks olla koht, kuhu ma saaksin üksinda minna nii, nii et keegi mind ei sega.“
„Mul on klassis üks tüdruk, kellel on nagu väga hull ärevus. Mõni õpetaja aga sunnib teda ikkagi klassi ees esinema. Ta hakkas ükskord täiega nutma seal klassi ees, võiks nagu mitte sundida.“
„Mul on hinded halvemaks läinud ärevuse pärast. Ma olen pidanud klassi ees ettekannet tegema, aga pole suutnud, sest ärevus on nii suur. Olen tormanud nuttes klassist välja. Ma tahaksin, et õpetaja mõistaks minu ärevust. Kas ma pean kindlasti klassi ees seisma või saaksin oma hinde kätte ka teisiti?“
Need on mõned näited ärevusega õpilaste kogemustest koolis. Kuna ärevusel on õppimisele suur mõjutegur, siis otsustasime ärevuse väljendumist TLÜ magistritöö käigus lähemalt uurida. Kas ja kui palju õpilased seda koolis kogevad, kuidas seda märgata ning kuidas õpilastele koolis toeks olla? Toome artiklis välja olulisemad uurimistulemused ja soovitused, kuidas ärevusega õpilast toetada.
Uurimuse valim koosnes Eesti eri koolide 26 õpilasest vanuses 13–14 eluaastat. Saatsime õpilastele ankeetküsimustiku, mis koosnes 41 küsimusest, seejärel tegime lisaks kaheksa poolstruktureeritud intervjuud.
Ärevuse tunnused
Ärevus võib ulatuda lihtsast rahutuspuhangust paanikahooni. Üks levinumaid ärevushäireid on sotsiaalärevushäire, mis avaldub sageli vanuses 8–15 aastat. Sotsiaalärevushäire väljendub hirmu-, häbi- või piinlikkustundena olukorras, kus teised inimesed võivad vaadata või kus tuleb teiste ees esineda. Depressiooni ja ärevusega noori ohustavad lisaks paljud kaasuvad haigused, sealhulgas käitumisprobleemid, isiksusehäired, ainete kuritarvitamine, rasvumine, konfliktid, täitmata sotsiaalsed suhted ning haridusalane alasaavutamine. „Ma tarvitasin nikotiini pikalt, kui mul ärevushäired olid. Ma ei oska selgitada, see viis nagu mõtted mujale ja nii. Vahetundides käisime sõpradega suitsupausidel ja tundides kasutasin nikotiinipatju.“
Varasemates uurimustes on leitud, et mida vähem aega sotsiaalmeedias veedetakse, seda väiksem on sotsiaalärevus nii poistel kui ka tüdrukutel. Ärevuse tase on madalam neil õpilastel, kes ei hakka kohe pärast ärkamist nutiseadmeid kasutama. Kes veedavad sõpradega rohkem aega kui nutiseadmega, neil on sotsiaalärevuse tase on madalam.
Ärevil õpilased ei pruugi oma tegelikke oskusi näidata. Nad võivad tihti kooli hilineda või üldse koolist puududa. Nii õpetajad kui ka vanemad kipuvad õpilaste hirme ja ärevust alahindama ega oska neid tähele panna. Ärevus ei pruugi esineda ainult ühe kindla tunnusena, seega tuleks õpetajatel mõista võimalikke ärevushäire märke (vt joonis).
Ärevuse ja depressiooni sümptomitega õpilastel on eelsoodumus keskenduda ebaolulistele segavatele mõtetele. Ärevil õpilaste huvi ja motivatsioon võib ruttu kaduda ja õpetajatele võib jääda mulje, et need õpilased on tähelepanematud ja vähemotiveeritud.
Tüdrukud kipuvad saavutussituatsioonides olema rohkem ärevil kui poisid. Ilmselt on oma roll nii bioloogilistel teguritel kui ka sellel, et tüdrukud soovivad rohkem nii õpetajatele kui ka vanematele meele järele olla. Toetudes varasematele uuringutele, tuuakse ühe põhjusena välja, et poisid ei taha oma ärevust avalikult tunnistada.
Uuringu tulemused
Oma uurimistulemusi analüüsides leidsime, et ärevuse ja ärevuse kui probleemi vahel esineb tugev seos.
Ilmnes, et 13–14-aastased õpilased tunnevad ärevust mõne õppetunni ajal või näiteks enne kontrolltööd/esitlust. „Ma kardan vastata klassis kõva häälega ja olen väga ärevil, kui on mõni tunnikontroll või kontrolltöö. Juba sellest kuuldes lähen väga närvi. Tahan põgeneda, ei taha kooli minna jne.“ Sellised õpilased arvavad, et nende õppeedukus oleks parem, kui neil ei oleks ärevust.
Kaugõpe on muutnud õpilased õppetöös vähem ärevaks. Neile meeldib, kui nad ei pea klassi ees vastama. Ei meeldi aga kaamerat sisse lülitada. Oma ärevusest eelistavad 13–14-aastased õpilased rääkida oma sõpradega, kes kogevad samuti ärevust, kuid mitte täiskasvanutega, kes nende ärevust ei mõista. „Ma ei usu, et õpetaja saaks väga midagi teha. Täiskasvanud ütlevad, et kõik on seda läbi elanud ja et see pole hull asi, aga tegelt tundub, et nad ei saa aru, mida teised tunnevad.“
Õpilaste vastustest selgus, et õpetaja peaks küsitlema kodutööde esitlusel kõiki õpilasi enam-vähem võrdse sagedusega. Samuti võiks õpetaja kasutada õpilaste teadmiste hindamiseks mitmesuguseid meetodeid, mitte ainult klassi ette kutsumist. „Jah, kui meil oli ajaloos ükskord esitlus vaja teha, siis ma puudusin see päev koolist, et ma ei peaks klassi ees seda tegema, siis ma pärast tegin õpetajale eraldi.“ „Olen jätnud kooli minemata, sest süda puperdab ja kõht valutab. Reaalselt ka enne mingit suurt kontrolltööd.“
Õpilased väitsid, et vajavad koolis rahulikku ja turvalist kohta omaette olemiseks. „Ma saan oma ärevusest rääkida vaid oma sõbrannaga, kes tunneb samuti nagu mina. Ma proovisin rääkida ükskord õpetajaga ka, aga ma enam ei julge, sest kuulsin, kuidas õpetajate toas õpilaste muresid arutatakse, ma ei saa usaldada neid. Ma isegi ei tea, kas meil on koolis psühholoog.“
Soovitused
Meie uuringu tulemustele toetudes saab anda koolidele ja õpetajatele mõningaid soovitusi ärevusega õpilaste toetamiseks.
- Selgitada õpetajatele ja õpilastele ärevuse tunnuseid ja põhjusi. Seda võiks teha näiteks eripedagoog.
- Anda õpilastele infot, kus asuvad ärevuse kui probleemiga tegelevate tugispetsialistide kabinetid, mis ajal nad vastu võtavad ja milliste küsimustega võib nende poole pöörduda.
- Märgata õpilase ärevusele viitavaid tunnuseid ja kaasata tugispetsialiste.
- Luua turvaline õpikeskkond, kus vigade tegemine on õppimisprotsessi loomulik osa ja abi küsimine õpetajalt aktsepteeritud.
- Anda ärevil õpilasele võimalus valida endale meelepärane istekoht, kuna see aitab õppimisele pühenduda.
- Mitmekesistada teadmiste kontrollimise meetodeid ja küsida tunnis õpilasi võrdsete intervallidega.
- Eraldada ärevusega õpilasele koolis rahulik ja turvaline koht üksinda olemiseks. Leida see koht õpilasega kokku leppides.
Kui soovid ärevusest rohkem teada, siis meie uurimusega saad tutvuda siin: https://www.etera.ee/s/aeNOhEtK6u
Täname kõiki uurimuses osalenud õpilasi.
Vaimse tervise probleemide korral on oluline varajane märkamine ja õigeaegne abi. Varajase sekkumise korral võib peatada või vähendada vaimsete häirete avaldumist, sest paljud vaimse tervise häired on ennetatavad ja mitmed ravitavad.
Austatud autorid!
Alustagem ikka PÕHJUSTEST! Seni kui “tegeleme” TAGAJÄRGEDEGA, vadistame enamasti tulemusteta. Kui hoiame lapsi igasuguste raskuste eest, siis jõuamegi (just murdeeas) stressi ja ärevushäireteni … Kui tund on ainult lõbus meelelahutus, ilma VAIMSETE PINGUTUSTETA, ja lapsukesed ei tohi koolis ja kodus füüsiliselt pingutada, siis jäämegi “uurima” ärevusprobleeme … Pöördugem tagasi LOODUSPÄRASE elulaadi juurde!