Füüsikatunnis olgu elu ja lõbu

26-aastane Rauno Neito õpetab Tartumaa Kõrveküla Põhikooli lastele füüsikat, õpib haridusteaduste doktorantuuris ja loob loodusainete õpetamiseks terviklahendusi idufirmas Praktikal. „Need kolm asja moodustavad mu elus terviku. Kui üks ära võtta, hakkaks vanker logisema,“ ütleb Neito.

Veel kümnendas klassis ei meeldinud Rauno Neitole füüsikatunnid. Huvi tähtede vastu ja mõtte Tartu Ülikooli füüsikaerialale astuda tekitas „Tähesõdade“ film. Bakalaureusetöö viis Neito Tõravere observatooriumisse ja magistrantuuriski jätkas ta tähefüüsikaga. 

Õpingute kõrvalt kutsuti ta juhendama Kõrveküla kooli robootikaringi. Lastel oli huvitav ja Neito tundis, et õpetamine sobib talle. Varsti kutsus direktor energilise rõõmsameelse noormehe õpetajaks. 

„Esimeses tunnis mõtlesin küll, kuidas hakkama saan, aga vaikselt tulid kogemused,“ räägib Neito. „Füüsikateadmistega probleemi ei olnud, olin sõiduvees ja teadsin, millele mingi teema juures rõhuda. Aga klassi hallata ja konfliktiolukorras tegutseda oli veidi raskem. Eks aeg-ajalt ole raske nüüdki. Noor õpetaja on õpilastele lähemal kui vanemad kolleegid ja kuuleb noorte eraelulisi asju. Suhteid on lihtne luua, aga kui õpilased mind liiga sõbraks peavad, kannatab autoriteet. Eks see olegi tasakaalu otsimine ja kompimine.“

Kooli tööle tulles ei olnud Neitol pedagoogilist haridust toeks. Nüüd õpib ta teist aastat haridusteaduste doktorantuuris ja on saanud sealt palju teoreetilisi teadmisi ja nõuandeid-oskusi, kuidas mingis olukorras hakkama saada. Hiljuti esitas Neito ka õpetajakutse taotluse.

Doktoritöös keskendub ta õpilaste huvile füüsikatundides. 

„Kuna mulle endale füüsika meeldib, tahan seda ka õpilastele võimalikult hästi edasi anda,“ ütleb Neito. Ta annab õpilastele võimaluse suhestuda õpitavaga. Iga teema puhul arutatakse üheskoos läbi, mis õpilastel sellest kasu võiks olla. 

Üheksandas klassis soojusõpetust käsitledes tuli hiljuti juttu erisoojusest ja sellest, kuidas üks keha annab rohkem sooja. Seda oli hea seostada päevakajalise energeetika teemaga. Õpilased said ülesande arvutada välja, kui palju maksab üks duši all käik: kas rohkem või vähem kui jäätis? 

Vimkaga ülesanded

Õpetaja Neitole meeldib ülesandeid ise koostada ja olla seejuures loominguline. Tihti poetab ta neisse mõne vimka.

Näiteks soojusõpetuse kontrolltöös oli ülesanne: saunalavale pandi metallist kulp, mille temperatuur ei muutunud. Kuidas muutus saunalava temperatuur? 

Õige vastus on, et ka saunalava temperatuur ei muutunud: on soojuslik tasakaal. Kui üks ei muutu, ei saa ka teine muutuda. 

„Mul oli väga hea meel, et osa õpilasi hammustasid selle läbi, aga oli ka neid, kes ei tulnud õigele mõttele,“ lausub Neito. „Ülesandes ei öeldud ju, kas saun on soe või külm. Osa õpilasi arvas, et kui tegemist on saunaga, siis järelikult on soe.“ 

Neito sõnul peab tunnis olema lõbus nii õpetajal kui ka õpilastel. Kui õpetaja on positiivne, on seda õpilasedki. Kui õpetaja on tülpinud, ei ole erilist lootust, et õpilased temaga kaasa tulevad. 

„Püüan neid julgustada. Ütlen, et oled tubli, saad hakkama ja maailm ei jää seisma, kui miski läheb untsu ja kontrolltöö ebaõnnestub. Tuleb proovida uuesti, küll läheb paremini,“ sõnab Neito.

Ta lubab kontrolltöödes lastel õpikut kasutada − valemeid ei ole mõtet pähe tuupida, see ei aita mõista. Küll aga peab oskama leida õiget materjali ülesannete lahendamiseks. 

„Tahan leida kohti, kus õpilane läheb õiges suunas, et saaksin teda kiita. Ütlen siis, et mõte oli sul õige, aga sa ei olnud veel päris seal, kus peaks,“ räägib Neito. „Mulle ei meeldi kahtesid panna. Kui tõesti on näha, et õpilane ei ole valmistunud, siis ei jää aga muud üle. Aga kes püüab ja läheb õiges suunas, saab positiivse hinde kätte.“

Idufirma Praktikal

Füüsikatundi kuuluvad katsed. Eelmine aasta õpetas Neitole aga sedagi, et liiga palju katseid ei ole hea, sest õpilased väsivad. Vahepeal tuleb niisama ka jutustada. 

Katsetega ülepingutamine tuli sellest, et Rauno Neito proovib oma õpilastega läbi kõik katsed, mis sisalduvad idufirma Praktikali loodud õppekomplektides. Praktikal loob ja toodab koolidele terviklahendusi, mis teevad loodusainete õppimise ja õpetamise põnevaks. Õpetajaile pakutakse katsekomplekte, õppematerjale, tarkvara ja ka mõttekaaslaste kogukonda.

Rauno Neitot kutsus Praktikaliga ühinema tema doktoritöö juhendaja Kaido Reivelt, kes on idufirma üks asutajatest.

Valminud on valgus- ja soojusõpetuse ning elektri õppematerjalid. Algust on tehtud keemiaga, edasi liigutakse bioloogia ja teiste loodusainete suunas. 

„Kuna väärtustame loodusteadusi, siis oleme veendunud, et kes mõistab loodusteadusi, mõistab ka maailma ja oskab teha kriitilisi otsuseid,“ ütleb Neito. „Kui meie suudame oma katsekomplektide ja õppematerjalidega õpilastes tekitada huvi loodusteaduste vastu, võib tulevikus rohkem inimesi mõista maailma ja teha häid otsuseid.“ 

Õpetajatel üle Eesti seisavad tagaruumides vahendid, millega saab oma laua peal katseid teha. Aga Praktikali põhimõte on anda igale õpilasele vahendid kätte, et kõik saaksid käed külge panna.

Rauno Neito ametinimetus Praktikalis on õppedisainer. 

„Püüan õppematerjale koostades rõhuda huvi äratamisele ja leida, mis võiks olla esimene asi, millega tunnis õpilasi sütitada,“ selgitab Neito.

„Saan komplekti esimesena katsetada ning annan tagasisidet, mis toimib ja mis mitte. Suhtlen ka õpetajatega, kes neid kasutama hakkavad.“

Praktikali siht on teha materjale, mida saaks kasutada ka näiteks bioloogiaõpetaja, kes peab õpetama füüsikat. Praktikali õpetajaraamatus on õpetajate jaoks läbimõeldud tunnid koos metoodiliste kommentaaridega, et tundi saaks anda ka vähese kogemusega õpetaja, nt alustaja või see, kes on ainet vahetanud.

„Oleme nagu ökosüsteem ja pakume terviklahendusi,“ ütleb Neito. Näiteks valgusõpetuse komplektis on kõik, mida vaja, et põhikooli olulised teemad ära anda. Saad karbi vidinatega, mille juures on ka õppematerjalid ja juhendid, kuidas katseid teha.

„Kuigi alguses ei plaaninud me uut õpikut kirjutada, on nüüd läinud niimoodi, et ka teooria on komplektis. Seega tõesti terviklahendus,“ ütleb Neito. „Mulle meeldib see, mida me teeme. Tahan, et see oleks võimalikult äge ning minul ja teistel füüsikaõpetajatel oleks hea õpetada.“

Doktorandina on Rauno Neito Tartu Ülikooli füüsikainstituudi hingekirjas, ta on koolifüüsika keskuse haridusteaduse nooremteadur. Käsil on teine doktorantuuriaasta. Loodetavasti kaks aastat veel ja töö saab kaitstud. 

„Sisseelamine võttis aega,“ tunnistab Neito. „Esimene uuring ei läinud päris nii, nagu oleks soovinud, aga saime palju väärtuslikke asju teada ja jätkame. Mul on paras žongleerimine: doktorantuur, koolis õpetamine ja Praktikali juures tegutsemine. Vahepeal tekib endal ka küsimus, kas ma ikka jaksan kõike. Aga mulle meeldib, et kolm asja moodustavad sellise terviku, et kui sealt üks ära võtta, hakkaks vanker logisema.“

Kui teaduskraad käes, lubab Rauno Neito kooli jääda. 

„Saan sellega hästi hakkama ja mulle meeldib õpetada,“ teatab ta. „Ma tahaks, et rohkem inimesi saaks füüsikast aru ja tuleks seda õppima. Juba pärast bakalaureusekraadi tundsin, et näen maailma teistmoodi. Kõnnin tänaval ringi, vaatan mingit seadet ja mõtlen enam-vähem välja, kuidas see töötab. See on hästi väärtuslik, mis ma õpingutest kaasa võtsin. Kõik võiks osata ümbritseva maailma peale mõelda.“

Rauno Neito CV

• Sündinud 01.10.1996 Rakveres
• Lõpetanud Rakvere Reaalgümnaasiumi ja Tartu Ülikooli füüsika magistri õppekava.
• 2019/2020. ja 2020/2021. õppeaastal huviringi juht Kõrveküla Põhikoolis, õpetaja alates sügisest 2020. 
• Praktikali meeskonnaga liitus 2021. aasta juulis. 
• Tartu Ülikooli nooremteadur 2021. aasta sügisest.

KOMMENTAAR

Kaido Reivelt, TÜ koolifüüsika keskuse juhataja, Rauno Neito doktoritöö juhendaja:

Enne haridusse tulekut õppis Rauno astronoomi üsna rahulikku, maistest asjadest eemale vaatavat ametit. Kuni keegi Kõrveküla koolis taipas teda õpilaste ette kutsuda. 

Täna on hea meel tõdeda, et Rauno on kokkupuute reaalse eluga üle elanud nii õpetaja kui ka doktorandina. Säilinud on talle loomuomane rõõmus meel ning soov keeruliste nähtuste uurimisel füüsiku kombel lõpuni, s.o juurpõhjusteni välja minna. 

Füüsikaharidusele suunatud haridusteadusega tegelejaid on Eestis vähem kui astronoome. Nii on siin vähem ka õlatunnet, tegelikult ka arusaamist, milliste väljakutsete ees füüsikaharidus seisab. Aitavad kontaktid ja koostöö rahvusvahelise kogukonnaga, samuti Eesti ülikoolide haridusteadlastega. Rauno on juba tõestanud, et on hea avatud suhtleja, keda aktsepteeritakse välisülikoolides ja kes oskab ka Eestis ületada nähtamatut kraavi, mis füüsikuid ja haridusteadlaseid lahutab.

Nii et, jah, arvan, et Rauno on hea uudis Eesti füüsikaharidusele.

Loe ka