Gümnasistid saavad tunda tudengielu

Alates sellest kooliaastast käivad Pärnu maakonna gümnasistid TÜ Pärnu kolledžis loengus nagu üliõpilasedki. Selline võimalus loodi koolide koostöökokkuleppega. 

Maakonna nelja gümnaasiumi ja kahe keskkooli ning Tartu Ülikooli Pärnu kolledži juhid allkirjastasid 22. augustil koostööleppe, mille raames saavad nende koolide gümnasistid õppida valikaineid kolledžis. 

Pärnu kolledži õpilaskoostöö spetsialist Reelika Lume selgitas, et maakonna gümnaasiumid tahtsid pakkuda oma õpilastele võimalust osaleda Tartu Ülikooli täiendõppes ja selleks töötati kõrgkoolis välja ülevaatlik õppeplaan kolledžis pakutavast. Sõlmitud kokkuleppe järgi võimaldavad gümnaasiumid oma õpilastel käia ajakava alusel kolledžis loengutes ja õpinguid toetab iseseisev õpe Tartu Ülikooli Moodle’i keskkonnas. Õppijatele pakutakse sel kooliaastal viit ainet: majanduse ja ettevõtluse alused, isikliku heaolu kujundamine, projektijuhtimine, turism ja külalisettevõtlus ning õiguse alused; gümnasistide õppetöösse on kaasatud kõik osakonnad.  

Valikus on esialgu viis õppeainet

Soovitatav on õppureil läbida kõik viis ainet, millest igaühe kohta väljastatakse Tartu Ülikooli täiendõppe tunnistus. Kuid õpilased võivad õppeained ka ükshaaval valida. Sügisperioodil saavad noored teadmisi majanduse ja ettevõtluse alustest ning isikliku heaolu kujundamisest. Uuest aastast lisandub valikusse ülejäänud kolm ainet. Kontakttunnid kolledžis annavad õppijatele võimaluse saada tuttavaks ka teiste koolide eakaaslastega. Õppetöös osaleb sadakond noort. Valikainete tunnid toimuvad 1–2 korda kuus. 3. oktoobril oldi kõrgkoolis kolmandat korda ning järgmine kord kohtutakse pärast sügisvaheaega. 

Reelika Lume rääkis, et ainete õppemahud erinevad, majanduse ja ettevõtluse alused on kahe kursuse, teised ained ühe kursuse mahus. Peatähtsaks nimetas Lume asjaolu, et noored saavad väikse ampsuga ettekujutuse ülikooli õppetööst. Iga õppejõud on loonud oma aine hindamise kriteeriumid, kodu- ja loov- ning grupitöödki kuuluvad selle õppe juurde. Kohal käiakse enam kui tosin korda, Iga ainega on kaasas toetav Moodle’i kursus, mida kasutatakse õppejõu plaani kohaselt ja mis on ettevalmistus ülikooliõpinguteks. „Moodle annab suure boonuse: Tartu Ülikooli mineja on seda keskkonda juba näinud ja tal on mugav seda kasutada,“ rääkis Lume. „Kui Moodle’it ei tunne, oled alguses ülikoolis võhik.“

Leping on sõlmitud maakonna kuue õppeasutusega: Lihula, Kilingi-Nõmme, Sindi ja Vändra gümnaasiumi ning Tõstamaa ja Häädemeeste keskkooliga. 

Kilingi-Nõmme Gümnaasiumis on kolledži õppejõud varemgi valikainete loenguid pidanud. Lume nimetas üheks põhjuseks, miks maakonna koolid nüüd uutmoodi koostööd alustasid, et igaüks omaette ei jaksa kursusi sisse osta. Koolidele osutus odavamaks ja mõistlikumaks saata oma õpilased kolledžisse. Gümnasistide õppetööd kõrgkoolis toetab ka Pärnumaa omavalitsuste liit. 

Uus ja põnev võimalus 

Lihula Gümnaasiumi 11. klassi õpilased Carmen-Katriine Särak ja Marleen Põld rääkisid, et valikainete õppimise võimalust kõrgkoolis pole varem olnud ja seepärast tundus see põnev. Just uudsus pani osalema.  

Neiud valisid mõlemad valikained, nii majanduse ja ettevõtluse, mis olid koos, kui ka isikliku heaolu kujundamise. „Võtsin majanduse sellepärast, et koolis pole selle kohta eraldi ainet, aga see on väga oluline,“ põhjendas Carmen-Katriine. Teine valitud aine tundus huvitava eneseanalüüsi võimalusena. 

„Meil oli kaks tutvustavat tundi, kus saime aimu, kuidas aine meeldib ja mida valida,“ lisas Marleen. Kõrgkoolis käimine, nagu seda õppetööd võib nimetada, tundus ka põnev. „Mulle väga meeldib siin. Ootan juba ülikooliaega,“ ütles Carmen-Katriine, sama kinnitas Marleen. 

Majanduse ja ettevõtluse valisid ka Andres Vunk ja Markus Rätsep, kes õpivad Kilingi-Nõmme Gümnaasiumi 10. klassis. „See huvitas mind kõige rohkem,“ põhjendas Andres. 

Markus rääkis, et talle meeldib majandus õppeainena ning ta plaanib seda edasi õppida Tartu Ülikoolis. „Mõtlesin, et on väga hea saada ülevaade, mida see aine hiljem kõrgkoolis sisaldab,“ arvas Markus. Pool aastat kestev õpe lõpeb kirjaliku tööga, teadsid noormehed. Kui Andresel oli järgmise poolaasta valikaine veel otsustamata, siis Markus oli juba valiku teinud, tema tahab tutvuda õiguse alustega.  

Oma koolist olid kolledžisse valikaineid omandama tulnud vaid nemad kahekesi. Klassikaaslased ei tahtnud tulla, sest muidu algaks päev väga vara, rääkisid noormehed. Kes ei saa autoga tulla, peab bussiga varakult liikuma hakkama. Nemad saavad oma Pärnu sõidud seada nii, et vanemad sõidutavad poisid kordamööda linna. 

Lume sõnul on õpilastest näha, et kõrgkoolis on noortel seljad sirgemad ja nad tunnevad ennast tähtsamate ja targematena kui oma koolis. „Algul kartsime, et majandusteooria ei ole neile põnev, järsku kaovad pärast esimest tundi ära,“ rääkis Lume. „Aga ma ütlesin neile, et isegi kui majandusteooria tundub maailma kõige igavam asi, siis tehku see kursus läbi, sest majandus puudutab meid igaühte iga päev. On väga tore, et neid on seitsekümmend alles. Grupp on suur. Nad tõesti on huvilised ja eks neil on ka äge saada koolist minema ja olla üks päev kolledžis.“ 

Lihulalased saavad kohale ühisbussiga

Lihulast käib kolledžis suurem seltskond gümnasiste, kelle toob linna ühisbuss. Lume sõnul plaanitakse just transpordi pärast nihutada kolledžis koolipäeva algust pool tundi hilisemaks, et buss jõuaks õpilased kooli viia ja seejärel gümnasistid linna tuua. Siis ei pea õppejõud hiljem saabujate pärast loengu algust kordama. Järgmisel õppeaastal on kolledžil plaan anda valida veelgi rohkemate ainete vahel. Nagu varasematel aastatel, saavad Pärnu Ühisgümnaasiumi õpilased kolledžilt jätkuvalt ettevõtlusõpet. Maakonna koolidele on see võimalus esimest aastat. 

Pärnumaa on Eesti suurim maakond. Kaugematest punktidest on maakonna keskusesse Pärnusse rohkem kui 70 kilomeetrit. Kõik Pärnumaa omavalitsused on otsustanud säilitada oma vallas gümnaasiumihariduse. Kogukonnad, kes toetavad kohalike gümnaasiumide säilitamist, tõstavad esile oma koolide plusse, kuid gümnasistidele on neil raske valikaineid pakkuda ning ka omavanustega suhtlemiseks on väikses kohas vähe võimalusi. „Koostöö aitab õpilasel saada aimu, mis see ülikoolielu ja ülikoolis õppimine on,“ sõnas kokkuleppe sõlmimisel Lihula Gümnaasiumi direktor Siret Kesküla.

Ettevõtmisel on koolijuhtide hinnangul ka regionaalne mõõde – gümnasistid saavad tuttavaks Pärnu kolledžiga ning seetõttu kaaluvad ehk rohkem selles kõrgkoolis edasiõppimise võimalusi ja seovad end ka tulevikus Pärnumaaga.