Haridusuuenduse auhind aitab headel algatustel saada koolikultuuri osaks
Haridusasutuste valmisolek muudatusteks ja uuendusteks on oluline suund nii riiklikus haridusvaldkonna arengukavas kui ka haridusasutuste tegevuses. Oleme ka Tallinna Ülikoolis seadnud üheks eesmärgiks haridusuuenduslike tegevuste toetamise igal tasemel, alates lasteaiast kuni elukestva õppeni. 2019. aastal hakkasime andma välja ülikooli haridusuuenduse auhinda, mis aitab esile tõsta haridusasutustes toimuvat innovatsiooni: uudsete õpetamis- ja õppimisviiside tõenduspõhist kavandamist, rakendamist ja hindamist.
2022. aastal andsime tunnustuse välja juba neljandat korda, üle-eestilisele konkursile esitati kümme haridusinnovaatilist tegu. Soovime konkursil tunnustada haridusasutuste arendustegevusi, mida iseloomustab neli tunnust. Esiteks hindame, et algatatud uuendus on suunatud õppija õppimise ja arengu toetamisele ning õpikeskkonna kujundamisele. Teiseks tähtsustame, et algatus mõjutaks koolikultuuri mitmest aspektist ega piirduks üksiku muutusega. Kolmandaks soovime näha, et haridusuuendus leviks. On oluline, et algatust rakendatakse nii enda asutuses kui tuntakse selle vastu huvi ka väljaspool. Neljandaks analüüsime asutuse kriitilist vaadet oma senisele tegevusele ning edasise arendustegevuse kavandamist. Käesoleval aastal pälvis tunnustuse Tartu Forseliuse Kool ennastjuhtiva õppija toetamise eest õpetajate koosloomes. Järgnevalt toome näiteid nii auhinna võitja kui ka teiste kandideerinud asutuste haridusuuenduslikust tegevusest.
Haridusuuendus toetab õppimist ja arengut
Enamik haridusasutusi suunab oma uuendused õppija arengu toetamiseks. Tartu Forseliuse Kooli õpetajad on töötanud juba neli aastat ühistes õpiringides välja ennastjuhtivat õppijat toetavaid materjale, protsessi on kaasatud kõikide kooliastmete õpetajad. Õppija on fookuses ka teiste konkursile esitatud haridusuuenduste puhul. Näiteks Pelgulinna Gümnaasium on süsteemselt toetanud õpetajate õpiringe, millega soodustatakse õpetajate koostööd õpistrateegiate õpetamisel ning õppijate õpioskusi. Ka Paldiski Sipsiku lasteaed on uuendusliku õpikeskkonna loomisega aidanud kujundada laste tulevikuoskusi, mis aitavad lastel tulla toime tehnoloogiliste väljakutsetega.
Tartu Forseliuse Kooli algatuse teeb eriliseks asjaolu, et ennastjuhtivate õppijate toetamiseks ei mõtle õpetajad ise võimalusi välja, vaid lähtuvad tegevuste kavandamisel õpilaste uurimisel saadud andmetest. Näiteks selgitati 2019/2020. õppeaastal õpilaste enesejuhitavus välja Pintrichi MSLQ küsimustiku põhjal. Tulemustest selgus, et õppimise eesmärgistamisega ning seejuures õppijate kaasamisega tuleks süsteemsemalt ja läbimõeldumalt tegeleda. 2020/2021. õppeaastal viidi 7. ja 8. klassi õpilaste seas läbi õpi- ja enesemääratlustest EIS-i keskkonnas ning 2021/2022. õa tehti ülevaade kooli kõikide õpilaste teadlikkusest õpistrateegiatest õpilugude küsimustiku ning fookusgrupi intervjuudega.
Haridusuuendus mõjutab kogu koolikultuuri
Üks innovaatilise tegevuse tunnus on süsteemsus ja laiem mõju kogu asutuse kultuurile. Tänavu tunnustuse saanud haridusuuendust iseloomustab süsteemsus ennastjuhtiva õppija arengu toetamisel. Forseliuse koolis luuakse õppematerjale õpetajate ühise õppimise käigus, kus töötajate ühisloome tulemusel on igasse klassiruumi paigutatud plakatid. Need peegeldavad õpetajaskonna ühtset lähenemist õpetamisel ja õppimisel. Seatud eesmärki toetab ka kooli õppekorraldus 85-minutiliste õppetundidega, spetsiaalselt välja töötatud tunni ülesehitus ning klassijuhatajatunni moodul.
Sarnast süsteemsust koolielu eri aspektide käsitlemisel oli tunda ka teiste haridusalgatuste puhul. Näiteks Uhtna Põhikooli uuendus keskendus õpilaste enesearengu töötubadele, mis kujundasid noorte suhtluspädevust. Töötubade korraldamiseks muudeti tunniplaani ning pakuti lastevanematele vastavasisulist koolitust. Ka Loitsu Lasteaia kaasava hariduse teerada on hõlmanud õpetajate õppimist nii koolituste kui ka meeskonnatöö raames, õpetajate ja HEVKO meeskonna tihedamat koostööd ning õpikeskkonda täiendavate õppematerjalide soetamist. Need on head näited sellest, kuidas algatuse jätkusuutlikkus sõltub sellest, kuivõrd koolielu tegevused koonduvad ühise eesmärgi ümber. Sõnumiks teistele haridusasutustele on, et iga ürituse korraldamisel on oluline kavandada, mis on ürituse eesmärk ja kuidas toetada selle mõju koolielu teistes tegevustes.
Haridusuuendus levib
Tartu Forseliuse Kool on oma tegevusi ennastjuhtiva õppija süsteemsel toetamisel tutvustanud nii koolikülastustel kui ka laiemale avalikkusele, näiteks veebiseminaril „Distantsil targemaks: õpioskused ja -strateegiad praktikas“. Ka Mondo Maailmakooli ja Rannamõisa Lasteaia õpetajate Merike Niibeki ja Kersti Veskuse loodud maailmahariduse teemalisi juhendmaterjale on kasutatud õpetajate täienduskoolitustel, levitatud Facebooki grupis ja tutvustatud alushariduse suvekoolis. Pelgulinna Gümnaasium on oma õpetajate kogemuslugusid jaganud Õpetajate Lehes, maakondlike koolijuhtide ühenduste kohtumistel ja rahvusvaheliselt koolide võrgustikus.
Haridusuuendus paneb analüüsima
Haridusinnovaatilisi tegevusi tunnustades soovisime ülikooli poolt tõsta esile neid näiteid, kus uuendamine on toimunud koos analüüsimisega. Uute ideede rakendamisel on oluline koguda infot, millega kavandada arendustegevusi. On asjakohane, kui aluseks saab võtta uuendusega otseselt seotud asjaosaliste tagasiside. Näiteks Merike Niibek ja Kersti Veskus kasutasid maailmahariduse teemaliste juhendmaterjalide koostamisel õpetajate tagasisidet. Ülikoolina hindame kõrgelt tegevuse seiramist, kus tuginetakse teoreetilisele mudelile või käsitlusele. Näiteks Paldiski Sipsiku lasteaed kasutas DigiCompEdu mudelil põhinevat online-testimist, et hinnata õpetajate digikompetentsust. Pelgulinna Gümnaasium tegi ülevaate õpilaste õpistrateegiate kasutamisest nii koolisisese küsitluse kui ka TLÜ kooliuuringus osalemisega, Uhtna Põhikool suhtluspädevuste ja sotsiaalsete oskuste arengust TLÜ teadlaste välja töötatud suhtlus- ja enesemääratlustestidega.
Tartu Forseliuse Kool on oma tegevusi analüüsinud mitme meetodiga, mis tagab usaldusväärsed lähtekohad edasistele sammudele. Tunnustuse pälvinud algatuse puhul loodi õpetajatele ühe minuti tagasiside, mille tulemusi arutati ühiselt õpiringides, võeti kokku õpilaste teadlikkus õpistrateegiatest fookusgrupi ja teadusliku uurimisvahendi abil ning vaadeldi õppetegevusi tunnikülastuste raames. Tartu Forseliuse Kool pälvis tunnustuse pikaajalise ja süsteemse kõiki õpetajaid kaasava ja õpilaste arengule suunatud haridusuuenduse eest. Ka teistest konkursile esitatud algatuste näidetest paistab välja õpilaste arengu uuenduslik ja tõenduspõhine toetamine Eesti koolides ja lasteaedades. Tallinna Ülikool jätkab haridusuuendusliku algatuse konkursiga ka 2023. aastal, et tunnustada haridusasutusi ning julgustada kõiki pedagooge pidevalt ennast arendama ja õppima.
Materjalid õpilase enesejuhtimisoskuste toetamiseks leiab kooli kodulehelt https://tfk.tartu.ee/ahhaa/materjalid/.
Mis see HARIDUSUUENDUS siis ikkagi on?
Liikusin nö punasest tekstist edasi, et vastust leida, aga … ei midagi – vaid sõnadega keerutamine. Artiklile lisatud SKEEM enesejuhtimisest õppetöös muudab LOODUSPÄRASE ÕPPIMISE õpilasele hoopis keerulisemaks (!) ja võib sobida (ehkki aegaviitvalt!) vaid VANEMA ASTME osale õpilastest – tundkem esmalt ikka arengupsühholoogiat!
Didaktika TEADUSES pole uudseid ja vananenud teadmisi. Näiteks Hermann Ebbinhausi mälu-uuringud (nn puhas mälu) 19. sajandi lõpust kehtivad kõik (!) tänapäevalgi. 20-nda 2. poole kognitiivse psüh.ia uuringud tõid uut vaid meeleorganitega seoses. Päris kooliuuendus oleks see, kui neid tulemusi didaktikasse (ka kooli) tooksime (s.t. kasutaksime)…
Mõne aasta eest esitasin eelnevast lähtuva õpetamise mudeli (tajujärgsed protsessid lühimälu perioodil – “Lapse arendamine ja õpetamise probleeme koolis” – 2000) ühele konkursile, kus lõpuks selgus, et nn žürii ei saanud sellest isegi aru (!?). Artiklis propageeritud “uuendused” ju ei aita – gümnasistide IQ (arukus) langeb, meie rahvas jääb üha rumalamaks!