Juubeligalal kuulutati välja Eesti meistritiitlid õpetamises

Aasta õpetaja gala on olnud haridusrahva tähtsündmus juba kümme aastat – ajast, mil laureaaditiitleid hakati välja kuulutama ETV otseülekande vahendusel. „Jess, Eesti meistritiitel õpetamises tuli ära!“ hõiskas 8. oktoobril Pärnu kontserdimajas galal Joosepi kuju vastu võtnud Viimsi Gümnaasiumi õpetaja Reesi Kuslap. Konkursile esitatud 1500 kandidaadist kaheteistkümnele omistatigi meistritiitel. President Alar Karis andis üle ka suurmeistritiitli – 65 000 euro suuruse elutööpreemia 89-aastasele kabeõpetajale Heinar Jahule.

Pärnu oli eriti õnnelik koht tartlastele, kes sarnaselt viie aasta taguse galaga viisid kodulinna kogunisti kuus Joosepi kuju ja laureaaditiitliga kaasnevad 10 000 euro suurused riiklikud preemiad.

Aasta õppeasutuse juhiks valitud Hiie Asser on keelekümbluse edendaja ja eestkõneleja, juhib Tartu Annelinna Gümnaasiumi aastast 2008, enne seda oli 21 aastat samas õppealajuhataja. 

„Tähtis on, et meie kogukonda ja kooli aetavat liini on tunnustatud,“ lausus Asser, kes sellest sügisest astus taas ka ise klassi ette ja annab eesti keele tunde Ukraina õpilaste kümnendale klassile. 

„Paljud ei tea, mis toob homne päev – kas pere läheb tagasi Ukrainasse või jääb siia. Kool toetab nii palju, kui jaksab. Püüame olla paindlikud,“ rääkis Hiie Asser.

Aasta kutseõpetajaks valitud Siim Soonsein Tartu Kunstikoolist on õppinud mehaanikainseneriks, kuid 13 aasta eest sattus „Noored kooli“ programmi kaudu kooli ja sai aru, et on õiges kohas. Ta juhib kunstikoolis 3D-kunstnik-kujundaja eriala arendamist ja ütleb eriala ja töö olevat nii põneva, et läheb igal hommikul rõõmuga kooli. „Teen seda, mis mulle meeldib. See on justkui hobi, mille eest saan ka palka. Võimas kamp on meil koolis, nii kolleegid kui ka õpilased.“

Aasta tugispetsialist Kaja Plado Tartu Hiie Koolist kaitses 1996. aastal esimesena Eestis teadusmagistri kraadi eripedagoogikas ning läbis ka aspirantuuri, nüüdses tähenduses doktorantuuri. Ta on õpikute, tööraamatute ja õppematerjalide autor ja retsensent, andnud suure panuse HEV-laste õppekavade arendusse ja koostamisse ning eripedagoogide liidu tegevusse. Usin digimaterjalide koostaja, digiõpikute ekspert-metoodik.

„Kui õpilane ei saa õppida nii, nagu õpetaja õpetab, tuleb õpetajal õppida õpetama nii, nagu õpilane õpib,“ lausub Plado. „Õppija, ja mitte ainult erivajadustega, vajab individuaalset lähenemist just talle jõukohasel viisil. Siis on protsess nauditav, tulemus märgatav ja märgatav tulemus omakorda protsessi motiveeriv!“

Aasta klassiõpetaja, Tartu Descartes’i Kooli õpetaja Kaja Kivisikk on lõpmatu energiavaruga uuendusmeelne õpetaja, kes peab tähtsaks laste edutunnet – toetab järeleaitamist vajajaid ja tegeleb eraldi nutikatega. Lugemisühingu aktiivse liikmena peab ta oluliseks lastesse lugemispisiku süstimist. On koostanud arvukalt lugema õppimist soodustavaid mänge, juhtinud ülelinnalist õpilaste mängu. Kasutab aktiivõppemeetodeid ja mängulisi tegevusi. 

„Mind rõõmustab, kui lapsed tulevad meelsasti kooli ning säilitavad rõõmsa tuju ja säravad silmad,“ ütleb Kivisikk. „Tahan lastele pakkuda rohkem, kui õppekava nõuab. Suurim väärtus raskes töös on n-ö igavene uudsus. Iial pole kaks päeva ühesugused. Ja mis peamine – pidevalt noortega tegeledes püsib ka oma hing noor ja teotahteline.“

TÜ kommunikatsiooniuuringute professorile Triin Vihalemmale oli aasta õppejõu tiitel tänavu juba kolmas suur tunnustus. Ta pälvis ka riigi teaduspreemia ja valiti sotsiaalteaduste valdkonna parimaks õppejõuks.

Lisaks aineteadmistele on võimalik tema loengutes õppida, kuidas ennast juhtida ja olla võimekam.

„Kuna õpetan täiskasvanuid ning analüütilis-loomingulisi aineid, siis on tudengite küsimused ja kodutööde lahendused sisuliselt huvitavad, harivad,“ ütleb Vihalemm. „Kui teadustöine suhtlus on peamiselt inglise keeles ja küllaltki reglementeeritud, siis õppetöine suhtlus on eestikeelne, vaba ja vahetu.“

Tartu Karlova Kooli ja Tartu 1. Muusikakooli õpetaja Sander Tamm, kes valiti aasta huvialaõpetajaks, on õppinud muusikaakadeemias dirigendiks, tudeerinud ülikoolis kultuurikorraldust ja lõpetamas majandusteaduskonda. Mitmeid koore juhatanud 30-aastane Tamm on töötanud isegi Hiinas.

„Mulle on palju vabadust vaja ja seda mu töö pakub. Saan teha ägedaid asju: festivale, kontserte, koostööprojekte, jutustada lugusid, vahendada kultuure. Tunnen, et õpilased hoiavad mind. Olen noortele nagu sõber. Mind tõesti huvitab, kuidas neil läheb.“

„Klassijuhataja töö on hoolimine, pead panema tähele oma õpilasi,“ arvab ka aasta klassijuhatajaks valitud Saaremaa Gümnaasiumi õpetaja Indrek Peil, kelle käe all juba kümnes lend noori. „Paljud ei taha olla klassijuhataja. Olen minagi proovinud kõrvale hiilida. Algul on hästi mõnus, jääb palju vaba aega, aga poole aasta pealt tekib tühi tunne, et midagi on puudu.“ 

Füüsikaõpetaja Peil on koolis 1985. aastast. Ta peab tunnustust tähtsaks. „Kui tähele pannakse, ongi ehk õige see, mida ma teen. Kui tundub raske, võiks ju ära minna, aga siis tuleb jälle mõni väike asi, mis korvab kõike.“

Aasta lasteaiaõpetaja Jelena Botškova (Narva lasteaed Tareke) on aktiivne eestvedaja paljudes ettevõtmistes. Kuna tema rühmas on käitumisraskustega poisse, on eriti tunnustust väärt tema juhitud projekt „Mina õpin sõbrustama“. 

Ta korraldab laste elektrooniliste joonistuste näitusi ja minirobotite programmeerimise maakondlikke võistlusi, löökpillide meisterdamise töötube, orienteerumismänge ja aeroobikatunde. Botškova on loonud e-õppevahendeid, mille abil lapsed õpivad tundma oma kodulinna ja kodumaad. Tema koostatud lauamängu Narva teemal saavad kõik lasteaia lõpetajad kingituseks. 

„Lapsed on rõõmu allikas,“ ütleb Jelena Botškova. Seda rõõmu teistega jagades tunneb ta end õnnelikuna.

Viimsi Gümnaasiumi ajaloo- ja ühiskonnaõpetuse õpetaja Reesi Kuslap on üle Eesti tuntuks saanud räppiva õpetajana. Kui Kuslap sammus lavale aasta gümnaasiumiõpetaja tiitlit vastu võtma, tõigi Vanalinna Hariduskolleegiumi noorteorkester Rasmus Puuri juhatusel kuuldavale räpirütmid.

„Jess, Eesti meistritiitel õpetamises tuli ära!“ rõõmustas Reesi Kuslap. Räpi asemel pidas ta siiski klassikalise tänukõne, kuid lõppu pani oma klassikalise fraasi: armasta ennast ja armasta teisi, hakka õpetajaks, ole nagu Reesi. 

Riigiteadusi õppinud Kuslap on töötanud politsei- ja piirivalveametis, mänginud jalgpalli, õppinud treeneriks, kuniks liitus „Noored kooli“ programmiga ja lõpetas ka õpetajahariduse magistriõppe.

Aasta põhikooli aineõpetaja Piia Haab Aruküla Põhikooliston loodusõpetuse entusiast, kes inspireerib ja innustab kõiki. Tema tunnid on täis katseid, vaatlusi, praktilisi töid ja uurimusi. Need aitavad õpilastel mõista, et õppimine loodust vahetult kogedes on kõige põnevam ja mõjusam. 

Ta on aktiivne projektis „Klass+“, mille eesmärk on õpetada loodusaineid koos digipädevuste arendamise ja uuendusliku õppevara loomisega.

„Õpetajatöös on miljon pisidetaili, millest igaüks võib olla mõne õpilase jaoks kõige tähtsam!“ arvas Piia Haab. „Tähtis on õpilastes arendada iseseisva ja loogilise mõtlemise ja järelduste tegemise, probleemide lahendamise oskust, terviku nägemise ja seoste loomise võimet, aga ka enesekindlust. Kõike, mis aitab õpilast ja läbi selle meie ühiskonda parema, kestlikuma tuleviku poole.“

Haridus- ja teadusminister Tõnis Lukas ütles oma tervituskõnes, et tema koolipoisi elu käis üles ja alla, aga õpetajaist mäletab ainult head.

Kuid õpilase tänu õpetajale ei pea tulema vaid tagantjärele pärast kooli lõppu. Õpetajaid saame tänada ka siis, kui nad on koolis. Meie ühiskond väärtustab õpetajate tööd. Tänased auhinnasaajad on konkursile esitatud kirjade järgi uudishimulikud, teistega arvestavad, põhjalikud. Kindlus, kellele õpilane võib loota. 

„Tänu pole kunagi liiga vähe. See kannab meid läbi kogu elu,“ sõnas Lukas. „Teeme teiega veel palju asju koos. Aitame ukrainlastel sõda võita, õpetades ka nende lapsi, viime Eesti koolisüsteemi täielikult üle eesti keelele. Oleme astunud pika sammu ja jätkame nende astumist. 

Eestis on palju südamega õpetajaid, kes kannavad oma energia üle õpilastesse ja kelles on sisemine põlemine. Meie asi on, et te ei põleks läbi. Luban, et kogu ühiskond hoiab teid.“

Aasta õpetaja galade pidulikus õhkkonnas on ikka olnud ootusärevust, südamlikkust, rõõmu, õnne- ja liigutuspisaraid. Tänavu pani südamed valusalt võpatama ja meenutama muutunud maailma Ukraina poiss Daniel, Tartu Annelinna Gümnaasiumi 4. klassi õpilane. Ta rääkis püüdlikult eesti keeles: „Kõige ilusam eestikeelne sõna on „pääsuke“. Sest pääsukesel on Eesti lipu värvid. Eesti lipu värvid on väga ilusad. Sinine värv on taeva värv ja sinine värv on ka Ukraina lipul. Ja pääsuke on väga ilus.

Minu pere on suur. Minu peres on ema, isa, kaks vanaema, kaks vanaisa, kolm vanavanaema. Mina ja minu pere, me elame Eestis Tartus.

Minu kodumaa Ukraina on ilus riik. Seda maad ei ole võimalik mitte armastada. See maa – aasad, põllud, jõed ja keel – on oma ilu rikkusega silmapaistev.

Minu kolm soovi on: et sõda lõppeks, et me saaksime tagasi Ukrainasse ja et mitte kunagi ei oleks sõdu.“

Elutööpreemia laureaat Heinar Jahu, Nõmme Huvikooli kabeõpetaja: „Maailma kõige lihtsam mäng on kabe. Viie minutiga on reeglid selged. Aga kui nupud on laual, ei osata neid õiges järjekorras liigutada. Üks näeb lauda paremini, teine mitte. Üks oskab kaugele ette arvestada, teine mitte. Mängida on vaja palju. Kui oled vähe mänginud, siis ruutude rägastik tundub nagu džungel, kus ei orienteeru.

Kasu on mängust palju − kui laps tahab end arendada, siis pole tal aega tänaval hulkuda. Kabe suurim miinus on see, et mängitakse istudes. See on lapse arengule vastunäidustatud. Laps peaks hüppama, jooksma. Aga mina käsin istuda ja ka rääkida ei tohi.

Lasteaias kasutame jooksukabet. Laud asub võistlejast kaugel, ta peab jooksma ja tegema käigu. 

Kompenseerime liikumisvaegust suvelaagritega. Küsin igaühelt, mis spordialaga ta veel tegeleb. Paljud mängivad korv-, jalgpalli, ujuvad. Kui laps ei ole kehaliselt aktiivne, ta ei arene.

Vanematest sõltub kõik. Kui on meeldiv koostöö, siis on lapsed rõõmsad.“ 

Aasta hariduse sõber, start-up-ettevõtja Märt Lume on haridusse toonud raha, väärt ideid. Panustanud sellistesse ettevõtmistesse nagu Tagasi Kooli, Noored Kooli, Changemakers, Clanbeat, koodJõhvi, Alustavat Õpetajat Toetav Kool, Edumus, Mentornaut, Mondo, Kiusamisvaba Kool, Heateo Haridusfond, Futuclass jt.

„Kui kellelgi läheb mõnes sfääris juba piisavalt hästi, võiks ta hakata haridust toetama. Haridus loob helgema tuleviku. Seetõttu kutsungi teid annetama oma aastasissetulekust 10% haridusinitsiatiivide toetuseks.“

Aasta haridustegu WELCOME, Ukrainians! oli Eesti Kunstiakadeemia kiirreaktsioon Ukraina üliõpilastele kunstiõppe pakkujana ja rahvusvahelise abikoostöö käivitajana.

Juba 25. veebruaril said Ukraina kunstiüliõpilased võimaluse jätkata haridusteed Eesti Kunstiakadeemias ja lõimuda Eesti ühiskonda. Üleskutsele tulla EKA-sse õppima vastas üle saja üliõpilase. Õppe avamine kiirkorras oli võimalik, sest EKA suutis pakkuda õpet bakalaureusetasemel inglise keeles.

Ettevõtmine mõjutas tervet õppeasutust: toimus „kogukondlik mobilisatsioon“, mille käigus leiti lahendus tudengite transpordi, majutuse, toitlustuse ja rahastusega seotud probleemidele.

Eeskuju järgisid paljud teisedki loomekõrgkoolid ning kokkuvõttes on sellest välja kasvanud rahvusvaheline abikoostööprojekt. 

Aasta õpetaja 2022 laureaadid

• Aasta lasteaiaõpetaja – Jelena Botškova, Narva lasteaed Tareke.
• Aasta klassiõpetaja – Kaja Kivisikk, Tartu Descartes’i Kool.
• Aasta klassijuhataja – Indrek Peil, Saaremaa Gümnaasium.
• Aasta põhikooli aineõpetaja – Piia Haab, Aruküla Põhikool.
• Aasta gümnaasiumiõpetaja – Reesi Kuslap, Viimsi Gümnaasium.
• Aasta kutseõpetaja – Siim Soonsein, Tartu Kunstikool.
• Aasta huvialaõpetaja – Sander Tamm, Tartu Karlova Kool ja Tartu 1. Muusikakool.
• Aasta tugispetsialist – Kaja Plado, Tartu Hiie Kool.
• Aasta õppejõud – Triin Vihalemm, Tartu Ülikool.
• Aasta õppeasutuse juht – Hiie Asser, Tartu Annelinna Gümnaasium.
• Aasta hariduse sõber – Märt Lume, Futuclassi kaasasutaja ja start-up-ettevõtja.
• Aasta haridustegu – Welcome, Ukrainians! Eesti Kunstiakadeemia kiirreaktsioon Ukraina üliõpilastele kunstiõppe pakkujana ja rahvusvahelise koostöö käivitajana.
• Riiklik haridustöötaja elutööpreemia – Heinar Jahu, Nõmme Huvikooli kabeõpetaja.