Koolist kaasa kogu eluks vajalik oskus 

Kui koolimaja ees seisab kiirabiauto, võib arvata, et seal on midagi juhtunud. Ilma sireeni huilgeta sahises sel esmaspäeval Pärnu Ühisgümnaasiumi ette Pärnu Haigla kiirabi nelja töötajaga. Seekord mitte abi andma, vaid õpetama, kuidas seda teha.

60 gümnasisti, igast klassist viis, kogunesid saali, et omandada esmaabioskusi. Sellega osales kool projektis „Sinu käed päästavad elu“, tutvustas sündmust kooli arendusjuht Kriste Talving. Tema jutust selgus, et üle-eestilise ettevõtmise vastu on koolidel huvi suur ning tuli kärmelt tegutseda, et oma kool soovijate nimekirja saada. Pärnu kiirabi on PÜ koolijuhtide silmis hariduse sõber, sest on samas õpetanud vajalikke oskusi ka pedagoogidele. Vahepeal on olnud koroona-aastad ja esmaabikoolitust saanud noored on kooli juba lõpetanud, rääkis Talving, kelle sõnul on väga tähtis, et koolis oleks õpilasi, kes oskavad tegutseda ootamatus olukorras, kus tuleb kiiresti abi anda. 

Õppusel osalesid kõikide klasside õpilased põhimõttel, et mitte õpetaja ei määranud osalisi, vaid küsitles kõiki, et selguks asjast tõsiselt huvitatud. Raske oli valida, tunnistas Talving, sest huvilisi oli rohkem, kui oli võimalik kaasata. Üle 60 polnud võimalik üheks õppuseks kokku tuua.  

Koolikülastuseks oli Pärnu kiirabis moodustatud neljaliikmeline brigaad: erakorralise meditsiini tehnik Kermo Pelisaar, kiirabiõed Maire Kuus, Annika Vaikre ja Evelin Veski. Nende jutust selgus, et nad on Pärnumaa koolides sama õppust juba teinud ning linnas ootavad neid veel mõned koolid.  

Koos Tartu kiirabiga alustati Pärnus elustamisoskuse viimist koolidesse 2016. aastal. Koroonaajal oli paus. „Eelmisel nädalal olime maakonnakoolides,“ rääkis Maire Kuus eribrigaadi tegevusest. 16. oktoober oli ülemaailmne taaselustamise päev ja koolidesse sõidetigi selle kuupäeva lähedust arvestades. 

„Õpetame südamemassaaži, näitame ette ja laseme järele teha,“ rääkis Kuus. „Me anname endast parima, et õpilased selle oskuse omandaksid,“ sõnas Annika Vaikre. Kuus lisas, et kõik õpiksid massaaži tegemise selgeks. „Oluline on oma kätega proovida. Sa võid rääkida kui tahes palju, aga kui nad saavad proovida, siis on see juba samm edasi oskamise poole,“ rääkis Kuus. Et kõik õpilased saaksid oma kätega tunda, mida tähendab elustamine, olid saali põrandale vaipadele valmis pandud neli poole kehaga nukku. 

Marta-Liisa G1 klassist tegi massaaži päris oskuslikult ja ütles tõustes, et tema oli seda juba põhikoolis õppinud. Tema klassivend Rommi rääkis, et teadis ka, kuidas elustada, kuid polnud varem saanud seda ise proovida. Kooli noorsootöötaja Tiina Saarits tegi samuti kiirabiõe valvsa pilgu all massaaži. Füüsiliselt pole see kerge ning nõuab ka julgust ja jõudu, arvas Saarits lõpetades. Koolis pole õnneks elustamisoskust vaja läinud, aga on hea, kui see oskus on olemas, arvas Saarits.