Lasteaiaõpetajate nappus muudab rühmades töökorraldust
Lasteaedades napib õpetajaid, kuid töökorralduse ümbermängimine annab võimaluse näidata olukorda paremana, kui see tegelikult on. Haridusosakondadel ei ole selget ülevaadet, kui palju on nende haldusalas täitmata lasteaiaõpetaja ametikohti ning milline on olemasolevate õpetajate kvalifikatsioon, sest teavet selle kohta üldiselt ei koguta.
Septembri alguse seisuga oli Tallinnas puudu 83 ja Pärnumaal kuus lasteaiaõpetajat, väiksemates kohtades, nagu Saaremaa või Peipsiääre vald, on puudu üksikud õpetajad, kuid selline pilt on tihti saadud õpetajate töökorralduse muutmisega.
Puuduvate õpetajate ametikohtade täitmiseks pakutakse olemasolevatele pedagoogidele võimalust teha tööd korraga mitmes rühmas, näiteks 1,5 koormusega, mis tähendab nädalas 52,5 kontakttundi. Levinud on ka töökorralduse muudatus: kahe õpetaja asemel on rühmas üks vastutav õpetaja, keda toetab pedagoogilise hariduseta assistent.
„Ühe õpetaja ja assistendi mudel peab sobima kogu meeskonnale, vastutus koordineerimise, õppe- ja kasvatustegevuste ettevalmistamise eest on eeskätt juhtõpetajal,“ nendib Tartu linnavalitsuse alushariduse valdkonna juht Kaspar Kreegimäe.
Asendustöötajad appi
Tallinnas eelistatakse kahe õpetaja süsteemi. „Usume, et see tagab lastele kvaliteetsema alushariduse ja paremad arenguvõimalused,“ selgitab Tallinna haridusameti kommunikatsiooni peaspetsialist Pirgit Pedaja. Samas tõdeb ta, et kuna töö kvaliteet sõltub alati värvatud inimestest, nende oskustest ja motivatsioonist, võib ka õpetaja ja assistendi süsteem hästi töötada.
Õpetajate puuduse leevendamiseks tuuakse välja võimalus rakendada asendustöötajaid – näiteks pensionile jäänud õpetajaid. Võib juhtuda, et puuduvat õpetajat asendab õppejuht. Tallinnas, Tartus ja Pärnus kasutavad juhid aktiivselt MTÜ Asendusõpetaja teenust. ASÕP-i tegevjuhi Kadri Männisalu sõnul otsitakse lasteaedadesse asendajaid peamiselt lühikeseks ajaks, jooksvaks nädalaks, kuid mõned lasteaiad tellivad regulaarselt õpetaja abi teenuseid.
„Sel aastal on meie kaudu leitud lasteaedadesse asendajad 1811 tunniks ehk umbes 258 lasteaiaõpetaja tööpäevaks, mis on kaks korda rohkem kui eelmisel aastal samal ajal,“ räägib Kadri Männisalu.
Tudeng õpetajaks ja vastupidi
Lasteaiaõpetajal peab olema kõrgharidus, pedagoogilised pädevused, mida vajadusel hindab lasteasutuse juht, ning eestikeelses rühmas peab ta oskama eesti keelt kõrgtasemel. Tihtipeale palgatakse eriala õppivad noored juba esimeste praktikate käigus kasvõi osalise koormusega tööle. Kvalifikatsioonile mittevastava õpetaja saab tööle võtta tähtajalise lepinguga, kuid ta suunatakse vajadusel kas tasemeõppesse, erialastele koolitustele või toetab asutus teda mentoriga.
Ülikooli sisseastumiskatsetel on kvalifikatsioonita töötavatel õpetajatel keeruline konkureerida otse gümnaasiumist tulnud soovijatega. Pärnu linnavalitsuse alushariduse peaspetsialist Ines Savi arvab, et järjepidevalt katsetel käivad tegevõpetajad on tõestanud, et on kogu südamest lasteaednikud, ning ülikoolid võiksid nende püüdlikkust arvestada lisakriteeriumina.
„Paljud noored käivad esimestel praktikatel ära, suhtlevad lastevanemate ja õpetajatega ning otsustavad, et ei tahagi seda tööd teha, aga tegevõpetajad on kindel tööjõud,“ ütleb Savi.
Tartu Ülikoolis võetakse igal aastal üliõpilasi lisaks päevasele õppele ka sessioonõppesse, mis on mõeldud eelkõige lasteaias töötavatele õpetajatele ja õpetaja abidele. Sessioonõppesse kandideerides saavad nad vestlusel lisapunkte erialal töötamise eest.
„Palju on kvalifikatsioonita õpetajaid või ka õpetaja abisid, kes soovivad õpetajaks saada, aga kohti on vähevõitu,“ ütleb Tartu Ülikooli koolieelse lasteasutuse õpetaja õppekava programmijuht Merle Taimalu. Sessioonõppes õpib praegu teisel kursusel 35 ja septembrist alustas esimesel kursusel 37 üliõpilast.
„Lasteaiaõpetajate erialane ettevalmistus on oluline, sest lasteaias laotakse lapse arengu vundament. Lisaks veedavad lapsed lasteaias pikki päevi, seega mõjutavad õpetajate tegevus ja otsused neid väga palju,“ arvab Merle Taimalu.
Asi on ikkagi rahas
Tartu linnavalitsuse alushariduse valdkonna juhi Kaspar Kreegimäe sõnul on oluline pöörata tähelepanu tugispetsialistide puudumisele. Lasteaedade logopeedid ja eripedagoogid peavad täielikult vastama kehtestatud kvalifikatsiooninõuetele ja omama erialast kõrgharidust, mis teeb vajaliku tugivõrgustiku loomise lasteasutuse juhtidele keeruliseks. Kreegimäe näeb spetsialistide puudumisel ühe võimaliku lahendusena, et palgatakse osalise koormusega lähiajal erialast kõrgharidust omandavad krapsakad tudengid.
„Loomulikult on oluline, et üliõpilane lõpetab erialaõpingud. Et tal õnnestuks tööd ja õppimist ühitada, tuleb ka tööandjal olla paindlik. Paljud viimase kursuse eripedagoogika tudengid juba töötavad haridusasutuses, kuid õpingute lõpetamine peab olema prioriteet,“ ütleb Kreegimäe.
Pärnu linnavalitsuse alushariduse peaspetsialist Ines Savi tõdeb, et hariduse alarahastatuse tõttu napib ka tugiisikuid. „Üha enam on rühmades erivajadusega ja ilma diagnoosita lapsi, kellega tegelemisel oleks õpetajatel tugiisikutest suur abi. Ootame siin riigi senisest suuremat toetust,“ sõnab Ines Savi.
Pirgit Pedaja sõnul nähakse Tallinna haridusametis, et õpetajate ja tugispetsialistide puuduse lahendamiseks peab riigi koolitustellimus nendel erialadel suurenema. Tartu esindaja Kaspar Kreegimäe sõnul on võimalik töötajate kvalifikatsiooni tõsta täienduskoolitustega, mille hulgas on tõhusad kogu meeskonna koolitused. Samuti kiidab Kreegimäe Tartu Hariduse ja Tugiteenuste Keskuse koordineerimisel tegutsevaid õpetajate ja tugispetsialistide (sh HEVKO-de) aineühendusi, kus jagatakse häid kogemusi ja korraldatakse osalistele vajalikke koolitusi.
Tartu Ülikooli koolieelse lasteasutuse õpetaja õppekava programmijuht Merle Taimalu tunneb, et õpetajatest rääkides unustatakse lasteaiaõpetajad sageli ära. Nad teevad aga väga vastutusrikast tööd, mis pole kooliõpetaja omast kergem. Püsivama lisarahastuse saamisel ollakse valmis sessioonõppes pakutavate kohtade arvu suurendama 60-ni.
Pärnumaa spetsialist Ines Savi toob välja õpetajate palgaküsimuse. „Lasteaiaõpetajate palk on alati õpetajate oma sabas käinud, aga vundament, millele kool tugineb, laotakse ju lasteaias. Seega oleks õige, kui lasteaiaõpetaja saaks praegusest kõrgemat palka,“ ütleb Savi.
Kui rühmas on personalinappuse tõttu üks õpetaja, tuleks talle maksta lisatasu, kahe inimese töö ju, sh suurem vastutus. Kui lapsi peaks jälgima neli silmapaari + õpetajaabi, on õpetajad sunnitud üksi hakkama saama. Keegi ei küsi kas sobib või mitte. Meil lähevad õpetajad ära erasektorisse (poole suurema palga peale!) sest vastutus ja koormus on üle mõistuse, palk alla igasuguse arvestuse.
Meie lasteaias makstakse lisatasu kui õpetaja asendab teist õpetajat või haiguslehel olevat õpetajaabi. Kahjuks pole topelt koormusega asendamine mõistlik, sest koheselt tulumaks ülisuur ja rahaline kasum üliväike. Lisaks keegi ei tunne huvi, kuidas üksi rühmas toime tullakse, tekib läbipõlemine , stress, närvilisus jne.Meil sageli õpetajad üksi tööl kogu päeva, kuna õpetajaabisid tööle ei tule, ülisuur töökoormus, puhkeaega napib, palk alla igasuguse arvestuse. Õpetajad sageli üksi tööl lausa pool aastat enne kui kedagi leitakse.Tööandja ongi sageli sunnitud tööle võtma esimese tulija koheselt, sest õpetajad on juba selleks hetkeks kas läbipõlenud jne.