Loovad lood – meil on lootust

„See raamat on pigem kogemustest ja taipamistest, mis on minu maailma avardanud ja mind mõtlema, uurima ja katsetama pannud.“

„… millal iganes sa tunned, et oled midagi taibanud ja sinu peale on tulnud selline suur ja selgelt tuntav „ahhaa“, pead sa sellest märku andma ja seda taipamist teistega jagama.“

Toomas Trapido

Toomas Trapido uues raamatus on hulk tõsiasju, mis kasvavad tasapisi muljetavaldavaks tervikuks. See inspireerib ennastki oma tõekspidamiste ja arengutee üle järele mõtlema, neid ka kirja panema.

Žanriliselt on see raamat mitmekesine – ühtaegu on see reisiraamat, elulooraamat, eneseabiraamat ja ideeraamat. Saame teada, kuidas jõudis autor olulisi küsimusi esitades, paigast paika rännates ja inimesi kohates ning mitmesuguseid ülesandeid lahendades oma (praeguste) teadmiste, arusaamade ja tõekspidamisteni. Lugeda on seda põnev ja innustav. 

Suurt osa muljest kujundavad Ave Teeääre illustratsioonid, võimas on juba puupildina esitatud sisukord. Mõned pildid räägivad enese eest.

Kaante vahel on neli peatükki, mis hõlbustavad mõttekäigu arengu jälgimist. Iga peatüki lõpp on nagu postijaam, kus võib järele mõelda ja hobuseid vahetada. Samas jääb liikumise suund endiseks – maailma praeguse keerulise olukorra kirjeldusest võimalike väljapääsude ja lahenduste poole. Algus ei jäta palju võimalusi lootuseks – inimliigi progresseeruv kasv ja aktiivsuse laastav mõju ülejäänud elusloodusele. 

Isiklik kokkupuudes surma teemaga on kui sümbol selle mõttesuuna tipus. Samas siseneb vaikselt lootuse motiive ja viimane peatükk on juba täielikult pühendatud „ilusama ilma“ võimalikkusele. Seda võimalikkust pakutakse lugejale käegakatsutavate vahendite keeles. Kuidas üheskoos tarkust rakendades saab otsida ja leida lahendusi umbteelt lahkumiseks.

Liikudes olukorra kirjelduselt võimalike lahenduste poole, käib autor omal jalal või teiste silmi-kõrvu abiks võttes läbi hulga huvitavaid paiku. Nendes paikades juhtub ja toimub, midagi sünnib, kasvab, edeneb. Saame teada, kuidas Ghanas külarahvas oma asju ajab, kui palju meeli on Austraalia põliselanikel. Üksikasjalikke kirjeldusi on maailma ökoküladest Šotimaal Findhornis, Itaalias Damanhuris, Taanis Svanholmis ja Eestis Lilleorus, Mõisamaal, Parmul ja Mauris.

Autori kirjelduste võlu tuleneb tema erudeeritusest. Raamatust saab ilmsiks tema sotsiaalsete rollide mitmekesisus, õppimise ja õpetamise huvi. Tähelepanuväärne on tema soe ja tänulik suhe oma õpetajate (juhendajate) ja eelkäijate vastu. Olgu mõned nimetatud: Elisabet Sahtouris, James Lovelock, Harrison Owen, Kalevi Kull, Mikk Sarv, Robert Oetjen, Lendav Kotkas, Joanna Macy, John Croft. 

Lõpetan selle ülevaate Toomas Trapido enda sõnadega: „Aga kuidas üldse orienteeruda selles ülimalt keerukas ja võimalusterohkes maailmas? Mida teha, millest mõelda, mis on minu tee? 

Olen täheldanud, et kõige täpsemaks kompassiks on sügava sisemise rõõmu tunne. See ei ole pealispindne ja kiirelt mööduv rõõm, mis on muidugi ka tore ja omal kohal. Sügav sisemine rahu – tunne, et oled õigel teel, et sa tead oma laulu ning see helin Sinu rinna sees ongi Sinu elu kutse.“

AUTORIST

Toomas Trapido on bioloog, ELF-i üks tegevjuhtidest, Riigikogu XI koosseisu liige, Tallinna Gaia Akadeemia asutaja ja hoidja ning Gaia kooli asutaja ja õpetaja, Hundiallika Retriidi- ja Koolituskeskuse üks rajajaist ja käigushoidjaist, mitme ülikooli õppejõud, arvaja ja veel palju muud.

Põhimõisted ja märksõnad

• Elu
• Surm
• Evolutsioon
• Inimene
• Õppimine
• Inimliik
• Põlisrahvad
• Ring
• Avatud Ruum
• Draakoniunistamine
• Ühistarkus
• Gaia
• Permakultuur 
• Ökokogukonnad

Põhiküsimused

• Kuidas sai elu alguse?
• Kuidas maailm on sündinud, kuidas ta toimib ja mis on meie kui inimeste roll?
• Võitluse ja koostöö tasakaal elu arengus: „Kuidas saavad koostöö ja tervikule suunatus tekkida evolutsioonis, mis põhineb konkurentsil ja juhuslikkusel?“
• Kuidas arenes inimliik?
• Kuidas inimene õpib?
• Millised on inimkonna tulevikuväljavaated?
• Mida tuleks teha, et meie liik ja keskkond jääks kestma? 
• Kuidas oleme liigina seotud ülejäänud Maad asustavate elusolenditega?
• Kuidas kirjeldada Maad elava tervikuna?
• Mida on meil põlisrahvastelt õppida?
• Miks on nii, et ühed hävitavad loodust, teised aga püüavad seda kaitsta …?
• Kust tuleb kurjus?
• Kas maailmas on teistsuguseid elu korraldamise viise …?
• Kuidas olla inimene? 
• Kes ma siis ikkagi olen?
• Kas Sinul on oma laul?
• Milline on uus ettekujutus inimesest ja planeedist?

Väiteid ja vastuseid küsimustele

• Minu keha kujutab endast umbes 100 triljonist liikmest ehk rakust koosnevat kogukonda; meie keha loomulik olek on kooskõla, harmoonia.
• Inimliik kasvab geomeetrilises progressioonis, meie liigi surve keskkonnale ületab selle taluvuse piire.
• Inimkonna progresseeruv juurdekasv on tõsiasi, mis paneb paljusid inimesi mõtlema võimalike tagajärgede ja halvima ennetamise võimaluste üle. 
• Ameerika Ühendriikide loojatel oli riigikorralduse eeskujuks irokeeside liidu toimimine. Siiski jäi meeste ja naiste võimutasakaal neil märkamata. 
• Ring – alati, kui inimestel on olnud midagi olulist arutada, otsustada, on seda tehtud ringis.
• Kliima soojenemine on fakt. 
• Ühistarkusele ja iseorganiseerumisele saab toetuda olemasolevatele probleemidele lahendusi otsides. Me peaks oma lugudes, mõtetes ja tegudes pöörama üha enam tähelepanu koostööle ning isikliku heaolu kõrval silme ees hoidma ka endast suurema terviku – pere, kogukonna, riigi ning kogu planeedi – heaolu. 
• Ökokogukonnad on võimaliku tuleviku elulaadi pääsukesed. Need on iseorganiseeruvad inimrühmad, kes püüavad oma elu sättida võimalikult säästlikult, ökoloogilisel jalajäljel silma peal hoides.  
• James Lovelockil on idee, et Maa on elusolend, kes loob tingimusi eluks. Selliselt mõtestatud maad nimetame Gaiaks. Selline vaade on olnud omane paljudele põlisrahvastele.
• Vaimselt seisab inimene oma pere ja rahva lugudel.
• Surm ja suremine on elu loomulik osa. 
• Inimkonna tulevikulootus on täiskasvanuks saamises, uude arengujärku jõudmises sarnaselt liblika arengujärkudega.
• Meil on lootust.