Lugu sellest, kuidas Linnupesa lasteaia lapsed Aasia sikku seirama õppisid
Uskuge või mitte, aga ka taimedel on tervis! Aasiast pärit sikud võivad Eestis kasvavatele puudele kahju teha. Kuigi võib kõlada uskumatult, on need täiesti tõesed väited. Tallinna Linnupesa lasteaia lapsed ja õpetajad on alates 2020. aastast põllumajandus- ja toiduameti taimetervise spetsialistide abiga selles vallas aina targemaks saanud.
Esimese koostöökogemuse saime rahvusvahelisel taimetervise aastal 2020. Nimelt võttis meie lasteaiaga ühendust põllumajandus- ja toiduameti taimetervise spetsialist Inga Luks, kes tegi ettepaneku jagada lastele teadmisi taimede tervise ja järelevalve valdkonnas. Meie lasteaed oli juba ühinenud rahvusvahelise „Rohelise kooli“ projektiga ning hoopis ootamatust küljest loodusega tutvust teha tundus tore. Pakkumine võeti rõõmuga vastu ning põnev teekond võis alata.
Põnev kaardi- ja kohvrimäng
Selsamal 2020. aastal said kokku Tallinna Kristiine piirkonna lasteaedade juhid ja õppejuhid ning toimusid mõttetalgud taimetervise teema tutvustamisest lastele. Ühiste mõtete tulemusena valmis põllumajandus- ja toiduameti loovatel ja nutikatel spetsialistidel huvitav kaardimäng „Taimetigedik“. See on „Musta notsu“ laadne kaardimäng, kus paarid moodustatakse taimi kahjustavatest putukatest, seentest, bakteritest, viirustest, ussidest ning notsu kaardi asemel on taimetigedik. Seda kaardimängu on praeguseks saanud mängida kõik Tallinna Kristiine piirkonna lasteaedade lapsed ja paljud lapsed ka mujalt Eestist.
Saades laste huvist mängu vastu hoogu juurde, tulid juba tuttavad „taimetädid“ välja hariva ja seiklusliku õppemänguga lastele. Kohvrimäng õpetab, milliseid taimi ja vilju võib ja milliseid ei tohi Eestisse kolmandatest riikidest kaasa tuua. Seikluslik mäng seisneb selles, et vormi kandev taimetervise ametnik palub näiteks Hawaiilt, Kuubalt või mõnest muust kaugest riigist Eestisse saabuval härral või proual tollipunktis oma reisikohvri avada. Kohvris leidub hulgaliselt mitmesuguseid puu- ja juurvilju, seemneid, õisi, oksi, pähkleid jne. Spetsialist hakkabki koos lastega vaatama ja arutlema, mida kindlasti Eestisse tuua ei tohi ja mida on lubatud neist riikidest kaasa tuua. Lõpuks on kohver tühi ja laste abiga pannakse sinna tagasi vaid lubatud asjad. Targemaks on saanud ning järgmiseks reisiks ette valmistatud nii reisijad kui ka muidugi lapsed.
Kes on Aasia sikk?
2022. aasta märtsis otsustasime teemaga veel põhjalikumalt tutvuda. Linnupesa lasteaia Piilupoegade rühm tegi taimetervise spetsialisti Inga Luksi eestvedamisel algust Aasia siku seire projektiga. Projekt kestis ligi pool aastat, märtsist septembrini. Lapsed said päriselt osaleda töös, mida tehakse ühe putukaliigi järelevalveks eesmärgiga, et Eesti loodusesse seda putukkahjurit ei satuks. Kohtumisi oli kokku kuus. Lapsed said teada, milles seisneb taimetervise spetsialisti töö, millised on tema töövahendid, ning tegid tutvust mitmesuguste putuka- ja puuliikidega. Eriti põhjalikud teadmised said lapsed Aasia siku kohta: milline on putuka elutsükkel, kuidas ta puid kahjustab ja mil viisil võib Eestisse jõuda. Taimetervisespetsialistilt said lapsed töölehed oma teadmiste kinnistamiseks ning jäädvustasid Aasia sikku oma kunstitöödes. Paljuski tegutseti õues ning loomulikult olid laste lemmikud kõik n-ö päris tegevused. Kasutust leidsid luubid, taskulambid, leiupurgid, GPS-seade ja muud taimetervise spetsialistile vajalikud töövahendid.
Püünis Kase pargis
Aasia siku järelevalvet tegi põllumajandus- ja toiduameti taimetervise osakond sel aastal Koplis asuvas Kase pargis. Põhjuseks teadmine, et pargi renoveerimisel kasutati Hiinast pärit kivimeid, mis olid pakitud puidust pakkematerjali. Lisaks kasvab Kase pargis palju Aasia siku peremeestaimi. Mais käisidki lapsed Kase pargis puude tervist uurimas ning otsisid üles puu, mille külge oli kavas paigaldada püünis Aasia sikule. Lapsed said putukapüünist vaadata ja käes hoida, samuti teadmisi selle kohta, kuidas putukaid püünisesse meelitatakse. Püünist pannes oli lootus, et sügisel ei oleks selles püünises ühtki Aasia sikku. Lepiti kokku, et lapsed jälgivad suvel puid ja putukaid Eesti eri paikades. Et leitud sikk loodusest kinni püüda ning hiljem laborisse tuvastamiseks viia, jagati lastele leiupurgid. Üks laps püüdis suvel koos vanavanematega kinni lausa kaks sikku, hiljem aga selgus, et need olid meie kohalikud muskussikud. Neid kaunitare said kõik läbi luubi imetleda.
Juulis paigaldaski Inga Luks Kase parki Aasia siku püünise. Kuna lapsed olid juba suvepuhkusel, saatis ta lastele GPS-koordinaadid, et nad hiljem koos vanematega saaksid ülespandud püünist otsida.
Septembri alguses jõudiski kätte see tähtis päev, mil mindi ühiselt Kase parki uurima püünist, mis oli seal kastani otsas rippunud poolteist kuud. Püünise avamisel oli elevust palju. Püünisest leidsid lapsed vaid ühe kärbse ja natuke leheprügi – et see oli suurepärane tulemus, teadsid kõik. Kogu projekt oli saanud õnneliku lõpu, kuna selgus, et Aasia sikku Kase pargis ei ole. Aasia sikku pole praeguseks leitud ka mujalt Eestis.
Põneva projekti lõpetuseks peeti maha lõpuüritus. Lapsed said kätte tunnistused Aasia siku seire algkoolituse läbimise kohta ning projekti läbiviijate eestvedamisel mängiti koos õpetlikke ja liikumismänge. Kasu oli projektist mõlemale poolele, kusjuures loodetavasti leidis mõni laps endale tulevikuks toreda hobi või ameti.