Mentorklubis saab õpetaja rahatargemaks

28. okt. 2022 Sirje Pärismaa toimetaja - Kommenteeri artiklit
Õpetajate rahatarkuse mentorklubi teine lend. Foto: Raul Mee

Äsja alustasid oma kolmandat hooaega õpetajate rahatarkuse mentorklubid, mille eesmärk on teha õpetajad rahatargemaks, et nad tunneksid ennast oma rahaasjades kindlalt ning saaksid juurde julgust ja enesekindlust teemat ka õpilastega käsitleda. 

Rahandusministeeriumi, „Ettevõtliku kooli“ haridusprogrammi võrgustiku ja maakondlike arenduskeskuste koostöös ellu kutsutud mentorklubid on hoogsalt laienenud üle Eesti ja tänavu alustas 13 grupis juba ligikaudu 260 õpetajat. 

Igal kohtumisel räägitakse lahti kindel teema ja õpetajad arutlevad, kuidas seda õpilastele edasi anda. Sellest õppeaastast osalevad ka lasteaiaõpetajad ja noorsootöötajad. Kohtumiste lõpuks valmivad õpetajate loodud õppematerjalid, mida nad on õpilaste peal juba läbi proovinud. Materjalid pannakse üles E-koolikotti. 

„Kohtumisi on hooaja jooksul kuus,“ tutvustas rahandusministeeriumi rahatarkuse spetsialist Bret Klemm. Käsitletakse järgmisi teemasid: kulude-tulude kirjapanek ja analüüs; säästmine, tark majandamine ja mõistlik laenamine; investeerimise alused; ettevõtlikkus ja lisasissetulekute tekitamine; rahatarkuse psühholoogiline pool: kuidas end targemalt käituma ja paremaid otsuseid tegema nügida. Viimasel kohtumisel jagavad koolides juba mitu aastat rahatarkust õpetanud ja ka eelmistel hooaegadel mentorklubis osalenud õpetajad oma kogemusi. 

Lõpukohtumisel kutsutakse õpetajad, mentorid ja koordinaatorid külla rahandusministeeriumisse, et kuulata teemakohast, aga ka meelelahutuslikku loengut, kõiki tänada ja torti süüa.

„Õpetajad on iga aastaga aina rahatargemad, sel aastal alustas lausa kaks finantsvaba õpetajat,“ rõõmustas Bret Klemm. On ka neid, kes alustavad täiesti ABC-st. Tähtis on, et kõik klubist omale midagi saavad – kes pole varem rahatarkusega kokku puutunud, saavad oma rahaasjad korda. Mõistagi on rõhk sellel, kuidas uusi teadmisi õpilastele edasi anda. 

Mentoriteks on finantssektori eksperdid ja erainvestorid. N-ö peamentorid, kes kogu teema lahti räägivad, on Kadri Mäsak, Kati Voomets, Nelli Janson, Madis Teinemaa ja Leonore Riitsalu. 

2020. aastal tehti rahandus- ning haridus- ja teadusministeeriumi tellimusel Eesti üldharidus- ja kutsekoolides uuring rahatarkuse õpetamise võimaluste kasutamisest. 

„Selgus, et rahatarkuse käsitlemisel oleneb väga palju õpetajate isiklikust huvist ja motivatsioonist,“ vahendas Bret Klemm. „Õppematerjalide leidmine ja enda teemaga kurssi viimine on aeganõudev ning kõige muu kõrvalt ei pruugi selleks aega jääda. Samas saavad nii õpetajad, õpilased kui ka enamik lastevanemaid ja koolijuhte aru, kui oluline on õpetada rahatarkust juba lasteaias.“ 

Kõige efektiivsem on kooli ja kodu koostöö. See eeldab kõigi finantsteadmisi, nende rakendamist ning eeskujulikku käitumist rahaasjades. 

„Ühe lahendusena näemegi õpetajate võimestamist ja seeläbi õpilaste inspireerimist, et nemad omakorda tõstataksid rahateema oma vanemate jaoks,“ lausus Bret Klemm. „Kodune toetus ja õpetus aitaksid koolist saadud teadmisi kinnistada.“

Uuringust selgus, et paljud õpetajad ei pea enda rahatarkuse teadmisi kuigi ulatuslikeks. Seega ei ole nad piisavalt enesekindlad, et teemasid edasi anda. 

„Mõeldes sellele, kui oluline on rahatarkust õpetada – kui mitte eraldi ainena, siis vähemalt lõimituna teistesse tundidesse – ja et õpetajad ise tunneksid end kindlalt, sündiski rahatarkuse mentorklubide idee,“ ütleb Klemm. „Üksikud külalistunnid on toredad, aga need ei aita kindlasti nii palju kui rahatarkuse õpetamine juba algklassidest, veel parem lasteaiast keskkoolini. Iga kooliastmega saab aina rohkem süvitsi minna ja nii muutub rahatarkus õpilase elus loomulikuks osaks. Tänu sellele astub ta iseseisvasse ellu teadlikumana, teeb palju paremaid rahaotsuseid ning on vähem tõenäoline, et ta hakkab kohe pärast kooli lõpetamist väike- või kiirlaene võtma.“

Sel aastal alustas mentorklubi lõpetanutele ka õpetajate investeerimisklubi. Viie kohtumise vältel saavad õpetajad kirja panna ja välja hõigata oma eesmärgid, küsimused ja kogemused seoses investeerimisega. Mastermind’i-laadseid kohtumisi viib läbi investor ja ettevõtja, Mikroinvestori kaubamärki vedav Marin Vallikivi, kes oli eelmisel aastal Hiiumaal mentor. 


Noppeid õpetajate tagasisidest

  • Olen saanud palju üldharivat infot ja rahatarkust. Juurde olen saanud ka enesekindlust teadmiste osas, mida jagada õpilastega ja mida kasutada isiklikus elus.
  • Väga head teemad ja esinejad. Kohati oleks tahtnud rohkem sügavuti minna, mingid asjad kordusid esinejate jutus paratamatult. Väga meeldis, et iga kord oli ka praktiline pool.
  • Mentorklubi on andnud mulle palju teadmisi ning motivatsiooni ja julgust teemasid käsitleda.
  • Väga meeldis, et räägiti investeerimise eri võimalustest ning tutvustati ka lehekülgi, kust infot leida. Väga praktiline.
  • Väga meeldis keskkond ja tunne, et olime oodatud. Investeerimine on üldse väga huvitav ja suhteliselt uus valdkond minu jaoks.
  • Mentorid olid väga toredad. Selgitasid nii, et ka ilma investeerimiskogemuseta inimene aru sai.


KÜSIMUS JA VASTUS

Mida andis mentorklubis osalemine?

Anneli Kütt, Väike-Maarja Gümnaasiumi õppealajuhataja:

Klubiga liituma innustas mind ennekõike huvi saada rohkem teada investeerimise teemadel. Olen majandusharidusega, õpetan nii põhikoolis kui gümnaasiumis majanduse ja ettevõtluse teemasid ning teoreetilisi teadmisi jagub. Mentorklubi andis just praktilisi näpunäiteid, kuidas rahaga ümber käia. Loomulikult sain uusi ideid, mida rakendasin tundides. Näiteks kogusid õpilased pere kahe nädala ostusarved kokku, tunnis liigitasime ostud kulurühmadesse ja analüüsisime, kuhu kõige rohkem raha kulus. Arutasime, kas oleks võimalik säästa. Oleme teinud soodsama ostukorvi retki kauplustesse ja hindu võrrelnud. 

Gümnasistidega tutvusime meelerahufondiga, samuti äppidega, mis eelarve pidamise kergemaks teevad. Olen rikastanud tunde klubist saadud teadmiste ja õpiülesannetega. Samuti sain ise oluliselt targemaks investeerimises. 

Alustasin sel õppeaastal oma koolis rahatarkuse klubiga 7.–12. klassi õpilastele. Teeme asju päriselt, mitte ainult ei räägi. Klubi liikmed koostavad eelarved, jälgivad tulusid ja kulusid, säästavad, hakkavad koguma meelerahufondi. Kutsume klubisse külalisi. 

Sain mentorklubist enesekindlust ja julgust algatada selline klubi ka koolis. 

Kalvar Tammine, Tartu Hansa Kooli II kooliastme õppejuht / HEVKO:

Minu peamine eesmärk oli kinnistada vanu teadmisi ning saada uusi teadmisi ja kogemusi. 

Otsest kasu sain mentorite, praktikute ja teiste õpetajate jagatud keskkondadest, kirjandusest, õpiülesannetest ja rahamängudest, millest on õppetunni ettevalmistamisel tuge. Võin kinnitada, et praktilised elulised näited ja mänguline lähenemine on see, mis kõnetab nüüdisaegset õppijat. Õpilased on motiveeritud ja teemade käsitlemisel loovad. Erilist huvi pakub neile investeerimine ja raha kasvatamine.

Kasutades mentorklubist saadud teadmisi, planeerisin selleks aastaks rohkem praktilisi ja kogemuspõhiseid rahatarkusega seotud õpitegevusi (külalistunnid, kulude-tulude visualiseerimine, asutuste külastused jms). Olen planeerinud rahatarkusele lisada ka maksutarkuse osa.


KOOLITUSED

Pädevuste arendamise koolitused aineõpetajatele

04.11. „Ettevõtluspädevuse mudeli lõimimine õppeainetesse“ (TalTech, Tallinn)

Koolitusel jagatakse metoodikaid ja ideid, kuidas saab iga õpetaja ainetundides õppetegevusi teadlikult planeerides ettevõtluspädevust arendada. Ainete ettevõtlikkusega seostamine aitab õppijal mõista teadmiste rakendamise ja enda potentsiaali realiseerimise võimalusi tulevases elus.

09.‒17.11. „Õpetaja karjääri kujundamise pädevuste toetajana“ (veebipõhine, TLÜ)

Kursus on suunatud kõigile õpetajatele, kes soovivad toetada õppijaid karjääri kujundamise pädevuste kujundamisel ning arendada teadmisi ja oskusi karjääriõpetuse läbiviimiseks ning karjääriõppe lõimimiseks üld- ja erialaainetega haridusasutustes. Karjääripädevuste lõimine ainetega aitab mõtestada õppimist tuleviku vaatenurgast.

Ettevõtlusõppe koolitused

02.11. Canvas kui väikeettevõtja tasuta tööriist“ (EEK Mainor, Tartu)

09.11. „Juhtimine erinevates kultuuriruumides“ (EEK Mainor, Tallinn)

MOOC-id ehk vaba ligipääsuga e-kursused noortele

MOOC-id võimaldavad teatud perioodi jooksul läbida aine veebipõhiselt. Need sobivad hästi gümnaasiumi valikaineks või gümnaasiumi- ja kutsekoolinoortele abistavateks kursusteks tulevikuplaanide tegemisel. 

31.10.–17.12. MOOC „Teadlikult tulevikku – minu karjääriplaan“ (TÜ)

Vaba ligipääsuga e-kursus ehk MOOC mahuga 1 EAP ehk 26 tundi annab eelkõige noortele, aga ka teistele, kes soovivad oma karjääri teadlikult kujundada, hea võimaluse seada eesmärke ja teha plaane oma unistuste poole liikumiseks. Kursus aitab mõista, mis on karjääri kujundamine, miks see on vajalik ning kuidas endas karjääri kujundamiseks vajalikke oskusi arendada, õppe käigus valmib oma karjääriplaan. Registreerimine on avatud kuni 31.10.

08.‒12.12. MOOC „Hakka ettevõtjaks. START“ (TÜ)

Vaba ligipääsuga e-kursus ehk MOOC mahuga 1 EAP ehk 26 tundi on suunatud kõigile huvilistele, kes kaaluvad või on otsustanud alustada ettevõtlusega. Kursuse eesmärk on anda osalejatele baasteadmised ettevõtlusest julgustamaks neid looma oma ideest päris ettevõtet.

Karjääriõppe koolitused

Karjääriõppe meistriklass on kolmest koolitusest koosnev sari, mis mõeldud juba kogenud töötavatele spetsialistidele.

24.‒25.11. Meistriklass I. Värbamisest töösuhte lõpetamiseni – kõik, mida karjäärispetsialist võiks teada (TÜ, Tallinn).

Koolitus eesmärk on saada ülevaade töötaja elutsüklist organisatsioonis ja inimeste juhtimise põhimõtete parimatest praktikatest.

06.‒07.12. Meistriklass II. Õnnelik karjäär karjäärispetsialistina (TÜ, Tallinn).

Kursuse eesmärk on sõnastada oma sihid, analüüsida arenguvõimalusi, valmib karjäärispetsialisti rahuldust pakkuv karjääriplaan.

11.‒21.01.2023. Meistriklass III. Karjääri- ja ettevõtlusõppe tõenduspõhine arendamine (TLÜ, Tallinn).


Ettevõtlus- ja karjääriõppe programmi toetab Euroopa Sotsiaalfond. 


Kirjuta kommentaar

Õpetajate Lehel on õigus avaldada teie kirjutatud kommentaar paberväljaandes. Kommentaari pikkus ei tohi ületada 3000 tähemärki. Õpetajate Lehe kodulehe kommentaarid on modereeritavad ja avaldatakse pärast toimetamist hiljemalt kommentaari saatmisele järgneva tööpäeva hommikuks. Lehel on õigus jätta saadetud kommentaar kodulehel avaldamata. Iga kommentaari edastaja arvuti IP-aadress, sessiooni identifikaator ja kommenteerimise aeg salvestatakse andmebaasis. Õpetajate Leht ei vastuta kommentaaride sisu eest!