Mida tehakse Eestis andekate õpilaste toetamiseks? 

28. okt. 2022 Marek Järvik HTM-i andepoliitika valdkonna juht - Kommenteeri artiklit
HTM-i andepoliitika valdkonna juht Marek Järvik.

24. ja 25. oktoobril toimus olümpiaadiliikumise 70. aastapäevale pühendatud hariduskonverents „Talendid tuleviku teenistuses IV“, kus vaadeldi olümpiaadide rolli Eesti haridussüsteemis ning mõtiskleti laiemalt andekatele noortele suunatud tegevuste üle. 

Eestis korraldatakse olümpiaade järjepidevalt juba 1953. aastast ja sellega on need kõige pikaajalisem ja stabiilsem andekatele noortele suunatud haridusprogramm. Olümpiaadide erilisus tuleb välja nende korraldamisest voorudena. Õpilase jaoks on õppeaasta vältel toimuvad olümpiaadivoorud ning olümpiaadiga seotud võistlused stabiilne motivatsiooniallikas uute teadmiste omandamiseks. Väga palju motiveerib osalema ka olümpiaadidel kujunev sõpruskond ning soov sellega taas kohtuda.

Olümpiaadide kõrval ei tohi unustada teisigi andekatele noortele suunatud tegevusi, nagu kutsemeistrivõistlused, muusika, kunsti või teadustööde konkursid ja mõistagi koolisport kõigi oma üritustega. 

Samasse ritta võib paigutada kooliõpilastele suunatud ülikoolide süvakursused, mis aitavad valmistuda olümpiaadideks ja konkurssideks ning teha teadlikuid karjäärivalikuid. 

Unustada ei tohi ka kõrgel tasemel õpet huvikoolides, mida huviharidusringkonnas nimetatakse eelprofessionaalseks õppeks. 

Eestis on ka andekatele mõeldud erikoolid: spordis andekatele Audentese spordikool ning muusikas ja tantsus võimekatele Tallinna Muusika- ja Balletikool. 

Lisaks on andekatele suunatud programme tekkinud üsna mitmes üldhariduskoolis. Näiteks Tapa Gümnaasiumis on loodud andeka lapse õppetool, Tartu Erakoolis aga väikeklass eesmärgiga jõuda iga õpilase anneteni ja neid toetada. Vääna Mõisakoolis on Talendipunkt. See loetelu ei pretendeeri olema kaugeltki täielik.   

Kohaliku omavalitsuse tasandil on Pärnu linnas kuulutatud käesolev õppeaasta andekate aastaks ja Viljandis toetab andekate noorte arengut Viljandi Hariduse Arengufond. 

See on ainult osa pildist. Võtame 2023. aastal ette terve pildi kirjeldamise. Seda on vaja, et mõista tegelikku olukorda ning teha selle pinnalt teadlikke otsuseid. Andepoliitika kui protsessi mõttes on tarvis fikseerida ära ka alguspunkt, et sellest lähtuvalt hinnata tegevuste mõjusust. 

Uued tegevused andepoliitikas

Üks suur teema on andekuse mõiste. Seda pole Eestis määratletud, kuid selge vajadus selle järele on. Oleme astunud selleks samme ja ekspertide nõukogu hakkab peagi analüüsima maailmapraktikaid, teadusseisukohti ning siseriiklikke kogemusi, et pakkuda selle pinnalt välja definitsioon. Edasi järgneb töö definitsiooni jõustamisega juba seadustesse viies. 

Seejärel tuleme appi õpetajatele, kes laste ja noortega töötavad ja kellelt ootame annete märkamist ning nende toetamist. Praegu oleme olukorras, kus sisuliselt igaüks leiutab oma süsteemi, mis on kahtlemata põnev ja loominguline ülesanne, kuid ressursimahukas. On olemas teadmised, kuidas andeid märgata ja toetada. Meie roll on need teadmised juhendmaterjali põimida ning sihtrühmani viia. Oleme andnud esmase ülevaate ja materjal eri sihtrühmadele on planeeritud valmima 2023. aasta lõpuks. 

Õpetajate toetamiseks on veelgi võimalusi. Mitmes üldhariduskoolis on juba käivitunud andekatele suunatud tegevused. Üks kiire ja käepärane lahendus on nendest kogemustest ülevaate loomine, kokku kogumine ja selle pinnalt kogemusõppe formaadi sisseseadmine. See on lähiajal plaanis.

Samavõrd oluline on toetada haridusasutuste juhtkondi. Meil on näiteid, kus on suudetud leida ressurssi tööks andekatega. Kuidas see on õnnestunud? Kas need lahendused on õhinapõhised või jätkusuutlikud? Uurime, ja kui võimalik, siis õpime neist, et viia parimad teadmised ja kogemused teisteni, et kasvatada suutlikkust näha olemasolevaid ressursse selliselt, et neist jaguks ka andekatele. 

Riik tunnustab andekaid 

Kui ressurssidest rääkida, siis meil on suured ootused HTM-i projektile „Võimekuse tõstmine mitteformaalse õppimise lõimimiseks formaalharidusse“, kus otsitakse Eestist ja ka välismaalt parimaid kogemusi, kuidas huvihariduse ja noorsootöö võimalusi paremini üldharidusse integreerida. Tulemusi ootame järgmiseks aastaks ning on lootust, et tuleb häid ettepanekuid, kuidas mitteformaalõpe saab formaalõppe õpetajate koormust vähendada ja õpilaste koormust hajutada. 

Eestis on 27 eri olümpiaadi ja igal aastal lähetatakse õpilasi u 20 rahvusvahelisele olümpiaadile. Hoolimata laiast kandepinnast ja traditsioonidest vajab olümpiaadiliikuminegi mõtestamist kogu andekatele suunatud tegevuste kontekstis. Koostamisel on olümpiaadiliikumise statuut, kus fikseeritakse, mis laadi võistlus on olümpiaad. Meil on seda vaja, sest olümpiaad on ja jääb andepoliitika üheks nurgakiviks. Kuid nurgakivi ei saa olla kujuta ja ebamäärane, kui soovime sellelt tuge kogu süsteemile. 

Lõpetuseks on hea meel öelda, et noored, kes pälvisid 2021/2022. õppeaastal rahvusvahelistelt võistlustelt (st mitte ainult olümpiaadidelt!) medalid, on oodatud koos juhendajatega 16. novembril HTM-i korraldatud pidulikule vastuvõtule Tallinna Muusika- ja Balletikoolis. Sellega märkab ja tunnustab riik andekaid noori.


Kirjuta kommentaar

Õpetajate Lehel on õigus avaldada teie kirjutatud kommentaar paberväljaandes. Kommentaari pikkus ei tohi ületada 3000 tähemärki. Õpetajate Lehe kodulehe kommentaarid on modereeritavad ja avaldatakse pärast toimetamist hiljemalt kommentaari saatmisele järgneva tööpäeva hommikuks. Lehel on õigus jätta saadetud kommentaar kodulehel avaldamata. Iga kommentaari edastaja arvuti IP-aadress, sessiooni identifikaator ja kommenteerimise aeg salvestatakse andmebaasis. Õpetajate Leht ei vastuta kommentaaride sisu eest!