Millised on sihid ja suunad alushariduses?

14. okt. 2022 Tiina Vapper toimetaja - Kommenteeri artiklit
Eriala 55. sünnipäevakonverentsil Tallinna Ülikoolis rääkis alushariduse tulevikust HTM-i alushariduse valdkonna peaekspert Tiina Peterson. Fotod: tiina Vapper 

11. oktoobril tähistati Tallinna Ülikoolis konverentsiga „Kaasaja väljakutsed alushariduses“ 55 aasta täitumist alushariduse pedagoogide kõrghariduse tasemel koolitamisest. 

1. septembril 1967 avati tollases Eduard Vilde nimelises Tallinna Pedagoogilises Instituudis koolieelse pedagoogika ja psühholoogia eriala. Huvi selle vastu oli suur ja kandideerijaid palju. Nii päeva- kui kaugõppesse võeti vastu 25 üliõpilast. Praeguseks on bakalaureuseastme päevaõppe lõpetanud 1193, sessioonõppe 2137 (nende seas ka pedagoogilise seminari lõpetajad) ning magistriõppe 273 üliõpilast.

Sisukas konverentsipäev andis ülevaate alushariduse pedagoogi eriala kujunemisest nii Eestis kui ka Soomes, ülikoolis tehtud teadusuuringutest, lapse arengu hindamisest, digipädevuste ja tulevikuoskuste kujundamisest, alushariduse nüüdisaegsetest väljakutsetest ning tulevikusuundadest.

Sõnavõtjad tõid välja, et eriala on endiselt äärmiselt populaarne ning lastevanemad hindavad ja väärtustavad meie lasteaedu ja -hoide: Eestis käib lasteasutustes ligi 92% kolme- kuni seitsmeaastastest lastest.

Tiina Peterson.

Alushariduse fookusteemadest kõneles oma ettekandes haridus- ja teadusministeeriumi alushariduse valdkonna peaekspert Tiina Peterson.

Esimene on üleminek eesti õppekeelele, mis on olnud riigi prioriteet pikka aega ning mida on toetatud 2008. aastast nii keelekümblusprogrammide, õpetajate täienduskoolituste kui ka tasemeõppe võimaluste kaudu.

Juba praegu käib 80% lastest eestikeelses lasteaias, 14% keelekümblusrühmas ja 6% vene õppekeelega lasteasutuses. See näitab, et enamik lapsi Eestis õpib eesti keeles. 92% õpetajatest valdab eesti keelt emakeelena või C1-tasemel ning 8% õpetajate keeleoskus on alla nõutud taseme.

Tänu katseprojektile „Professionaalne eestikeelne õpetaja vene õppekeelega rühmas“ on 151 vene õppekeelega rühma jõudnud eestikeelsed õpetajad, samuti on eestikeelne õpe keelekümblusrühmades.

Vabariigi valitsuse siht on, et alates 2024. aastast hakkab kõigis lasteasutustes õppe-kasvatustegevus toimuma eesti keeles. HTM-i ette valmistatud eelnõu on läbinud avaliku kooskõlastusringi.

Lasteasutuse direktori, õppealajuhataja ja õpetaja, aga ka tugispetsialistide kvalifikatsiooninõuetele lisandub vastavalt keeleseaduses kehtestatud nõuetele eesti keele oskus vähemalt C1-tasemel.

Riik toetab õpetajate keeleõpet koolitustega, Ida-Virumaale õpetajate leidmiseks on kavas kehtestada palgatoetus koefitsiendiga 1,3, samuti toetus õppevahendite soetamiseks. Kui rühmas on üle 10% muu kodukeelega lapsi, on võimalik saada riigilt rahatuge ka lisapersonali leidmiseks. 

Aktuaalne teema on ka tugiteenuste pakkumine. On oluline, et lasteaias oleksid õpetajate kõrval pädevad tugispetsialistid. Praegu töötab lasteaedades 400 logopeedi ja ligi 250 eripedagoogi. Nende arv suureneb, kuna riik on koolitustellimust ülikoolides tõstnud. Hea uudis on seegi, et õpingute järel lasteaeda tööle minevad tugispetsialistid hakkavad saama sarnaselt koolide tugispetsialistidega lähtetoetust.

Tähtis küsimus on alushariduse kättesaadavus ja kvaliteetne toetatud õpe, mis võimaldab haridusastmete vahel sujuvalt liikuda. Kuna Eestis käib valdav osa lastest lasteaias või -hoius, loob see head eeldused kooliminekuks. Seda näitavad ka rahvusvahelised uuringud. 2018. aastal läbi viidud OECD varajase õppimise ja heaolu uuring näitas, et Eesti laste kognitiivsed, sotsiaalsed ja õpioskused on kõrgel tasemel.

Neljandaks on oluline õpetajate ja juhtide professionaalsuse toetamine, millele on suuresti keskendunud ka haridusvaldkonna arengukava aastateks 2021–2035. Arengukava seab sihiks, et meil on alates lasteaiast motiveeritud juhid ja õpetajad, mitmekesine õpikeskkond ja õppijast lähtuv õpe. Selleks on toetatud nii õppekava arendust kui õppevara ja metoodikat ning suurendatud riigi koolitustellimust õpetaja erialal. Riik toetab lasteaiapidajaid õpetajatele täienduskoolituste pakkumisel ning on õpetajate järelkasvu tagamiseks koolitustellimust ülikoolides suurendanud. 

Õpetajate motivatsiooni aitab tõsta ka võimalik palgakasv. Teatavasti tõuseb 2023. aastal üldhariduskooli õpetajate töötasu alammäär 1749 euroni. Sellega seoses on ette nähtud riiklik toetusmeede kõigile omavalitsustele, kes tõstavad lasteaiaõpetajate töötasu vähemalt 90%-ni kooliõpetaja alampalgast ja magistriharidusega õpetajate töötasu sellega võrdseks.


Kirjuta kommentaar

Õpetajate Lehel on õigus avaldada teie kirjutatud kommentaar paberväljaandes. Kommentaari pikkus ei tohi ületada 3000 tähemärki. Õpetajate Lehe kodulehe kommentaarid on modereeritavad ja avaldatakse pärast toimetamist hiljemalt kommentaari saatmisele järgneva tööpäeva hommikuks. Lehel on õigus jätta saadetud kommentaar kodulehel avaldamata. Iga kommentaari edastaja arvuti IP-aadress, sessiooni identifikaator ja kommenteerimise aeg salvestatakse andmebaasis. Õpetajate Leht ei vastuta kommentaaride sisu eest!