Müstiline õpetajate tuba – mis toimub suletud uste taga? 

Tere, kallis lugeja! Palun loe pealkirja korraks uuesti ja tee seda David Vseviovi häälega. Just selliselt kõlab kooslus „õpetajate tuba“ ja „müstiline“ minu peas. 

Mul on õpetajana olnud õnn näha mitut kooli seestpoolt ja sellest tulenevalt olen näinud mitmesuguseid õpetajate tubasid. Kui peaks kirja panema lood, mis on õpetajate toas toimunud, siis jääks vist sõnadest puudu. Ainult need, kes on seal olnud, teavad, millest jutt. Õpetajate tuba on kinnine ruum, kuhu pääsevad vaid valitud – meie ehk õpetajad. Usun, et igal õpetajal on vähemalt üks müstiline, tragikoomiline või südantlõhestav lugu, mille tegevus toimub õpetajate toa seinte vahel. 

Muidugi on kõik järgnev meelelahutuslikul eesmärgil ülepaisutatud, kuid eks tõde on kuskil keskel. 

Meie hubane pesake

On koole, kus see ei ole tuba, vaid pesake. Vanal luitunud diivanil on kellegi kodust toodud padjad ja laual ilus pitsist linik, millel mõni parkunud kohviplekk. Kohvi siin juuakse, ja palju. Selles ruumis tunnevad end kõik koduselt ja nii mitmelgi korral saab ka kõige väljapeetumat pedagoogi näha rististes diivanil, padi süles. 

Selles ruumis on sügisel teemaks õunasaak ja kartulivõtt, kevadel aiatööd. Nurgas on ka paar rüperaali, mille taga tööd teha on võimatu, sest kogu ruum peab osalema vestluses, mis parasjagu kohvilaua taga käib. Ja kui sa ka ei tea midagi kiviktaimlatest või komposteerimisest ega oska vestluses osaleda, tehakse sulle kiirkursus sealsamas. Siin ruumis on ajal teine tähendus ja mitmelgi korral avastavad jutuhoos õpetajad, enamasti ikka naised, et kell on juba ammu tundi löönud. 

Nagu igas õpetajate toas, on ka siin kummalisi asju. Näiteks peavad värsked õpetajad päeva lõpus teiste kohvitassid kokku korjama ja uueks päevaks ära pesema. Kohvitasse võib leida aknalaualt, arvuti kõrvalt, raamaturiiulist. Siin pesas valitseb mingit viisi hierarhia ja selles liigud kõrgemale siis, kui pärast sind tuleb tööle uusi inimesi. 

Värske õpetaja võib üsna lihtsalt siin kord nädalas end teiste järelt koristamas avastada. Nii mõnigi kolleeg tunneb siin end nii hubaselt, et unustab koju minna. Kui kuskil koolis põlevad tuled veel pärast seitset õhtul, siis võib üsna kindel olla, et selles on just selline hubane õpetajate pesake. 

Sotsiaalne suhtlus 

On koole, kus õpetajad teevad tööd klassis ja õpetajate tuba teenib vaid kolleegiumi sotsiaalset poolt. Sinna lähed siis, kui tahad näha kolleege ja nendega muljetada. Klassijuhatajana hoiad sealt üldjuhul eemale, sest kuuled seal pikalt enda klassi vägitegudest. 

„Tead, see sinu Martin on ikka üks paras purikas!“ on lause, mida mentor või klassijuhataja kuulma kipub. Selles õpetajate toas on tavaliselt üks ja ainus asi, mis ühendab – kohvimasin. Eriti luksuslik on poolautomaatne kohvimasin, millega saab endale ühe mõnusa cappuccino valmistada. Ja aste veel kõrgemal on täisautomaatmasin, mille puhul ei pea piima ise vahustama, vaid sedagi teeb masin. Kui õpetajate tuba võib olla tihti kooli, kolleegiumi süda, siis õpetajate toa süda on kohvimasin. 

Kui suvesemenaridel või mujal saavad kokku õpetajad üle Eesti, siis üks teema, mis ära klaaritakse, on see, et kuidas kuskil koolis kohviga lood on. Kas saate tasuta, kas peate maksma, kuidas maksate, kas teil on Jura masin? See on üks olulisemaid asju, sest paljude õpetajate ühine tunnusjoon on kohv ja selle liigtarbimine. Aga see, et sa lähed vaba tunni ajal või pikal vahetunnil kohvi võtma ja avastad end kolleegiga diivanil jutustamas, on sisekliimale hea ja loob võimaluse end kollektiivi liikmena tunda, sest me oleme sotsiaalsed olevused ja üldjuhul tahame õpetajatena koolis kogeda kuuluvustunnet. 

Sellises õpetajate toas on tihti tekkinud seltskond, kes käib koos kohvi joomas. Siin tekivad omad naljad, ütlemised ja igaüks saab soovi korral enda kogemusi jagada. Mõnikord jagatakse kogemusi korraga, sest vahetund on ju lühike. Jah, olgem ausad, siin peavad kehtima reeglid, kindlad piirid, et asi ei muutuks klatšiks ja tegemist ei oleks niisama pläkutamisega. 

Kunagi oli selles õpetajate toas ka kurikuulus telefon. Kui see helises, olid kõik äkitselt väga hõivatud. Nii mõnigi kolleeg hakkas paaniliselt oma põhjatus käekotis tunnikontrolle tuhnima, teine tõusis püsti ja liikus sihikindlalt ukseni ja uksest välja. Muidugi ei taha keegi telefonile vastata. Kriisikoolituse üks põhilisi soovitusi on ju, et kui keegi helistab ja ähvardama hakkab, pead kõik meelde jätma ja vastutad. Tihti võiski telefon lihtsalt heliseda ja kõik lootsid, et ehk pole nii pakiline asi. 

Alustav õpetaja vastas telefonile muidugi hea meelega ja pidi siis kolleegi maja pealt otsima hakkama, sest lapsevanemal oli vaja kohe rääkida.

Nüüd on sellised õpetajate toad ehk kohvinurgad modernsed – siin on fancy köök, uhke külmkapp ja ehk isegi veel midagi, mida vaid kuskil idufirmades nähtud. Äkki on vahel külmkapis isegi jäätist ja reedeti laual puuviljad?

Mis on õpetajate toa eesmärk?

Õpetajate tuba tundub kohati nagu inimõigus. See on midagi, mis lihtsalt kuulub õpetaja igapäeva. Aga mis saab siis, kui sellist kohta koolimajas ei ole? Minu kogemus on, et ei saa midagi ja elu läheb edasi. Tuleks küsida laiemalt: mis on õpetajate toa eesmärk? Kas see on koht, kus kolleegid saavad suhelda või koht, kus õpetaja peab saama tööd teha. Olen tihti mõelnud, kui palju muutuks, kui meil ei oleks õpetajate tuba ja iga õpetaja tuleks kooli, annaks oma tunnid ja lahkuks. Ma ei oska sellele vastata. 

Õpilasena mäletan, et õpetajate toast sai alati vajaliku info ja seinal oli uhke suur tunniplaan. Mõnikord põrkuvad inimeste arusaamad õpetajate toast. Pole võimalik, et üks ruum saab olla samal ajal töötamiseks ja sotsialiseerumiseks. 

Kui kohvimasin on õpetajate toa süda, siis sageli on õpetajate toas ka teine hädavajalik ese, milleta kool ei toimiks. Selleks on muidugi kurikuulus ja palju poleemikat tekitav koopiamasin. Mõnes koolis ongi õpetajate kohtumispaigaks just see ruum, kus paljundada ja printida saab. Seal kohtud teise aine kolleegiga ja ehk oled isegi kogemata tema koopia kaasa haaranud. 

Paljundusmasina fenomen on ja jääb. Kui lähed hommikul paljundama, siis on tunne, nagu oleksid sattunud Selveri laadapäevadele. Kõik rabavad midagi kuskilt ja järjekord on närviline, sest kell heliseb viie minuti pärast ja siis hakkab keegi oma kaarti otsima või ei mäleta parooli. Olen aastate jooksul olnud ka olukorras, kus masin on katki. Olgu nende koolireformidega kuidas on, kuid siis on küll olnud tunne, et haridussüsteem kukub kohe kokku.  

Tuleb tõdeda, et niipalju kui on Eestis koolimaju, on ka õpetajate tubasid.

Kümme õpetajate toas enim kõlavat küsimust

Järgnevalt toon välja õpetajate toas kõlavad laused, mida päevas mitu korda kuuleb.

1. Mis kell tund hakkab? 
2. Keegi sööma? 
3. Mis söök täna on?
4. Mis sel printeril jälle viga on? 
5. Kes oskab mind printeriga aidata? 
6. Kes kommi pakub?
7. Kas peab minema?
8. Kell juba helises või? 
9. Mis kell koosolek hakkab?
10. Jaaa!!!???

Õpetajate toa reeglid

Järgnevalt mõned reeglid, mis on aastate jooksul kinnitust leidnud.

1. Ära loo silmsidet inimesega, kes omaette räägib, sest pead siis vähemalt kümme minutit teda kuulama.
2. Kui keegi uksele koputab, siis loe aeglaselt kümneni. Äkki keegi teine tegeleb koputanuga.
3. Kui näed, et kohvimasin vilgub, siis lükka kohvijoomine järgmisele pausile.
4. Kui keegi istub „sinu“ arvuti taga, siis aseta enda kott ta kõrvale ja hinga talle vaikselt kuklasse.
5. Kui kodus on mõni toit juba mädanemas, siis vii see õpetajate toa lauale, sealt kaob kõik nagu musta auku.

Taskuhääling „Õpetajate tuba“

„Õpetajate tuba“ on minitaskuhääling, mis kutsub kaasa mõtlema ja arutama. Kaks korda kuus kolmapäeviti 20 minutit kestev taskuhääling toob fookusesse hariduse. Sellise vormiga saate idee tekkis tõsiasjast, et Tartus on kõik 20-minutise jalutuskäigu kaugusel. Selline väike jalutuskäik ja haridus ehk hariduskäik annab võimaluse mitmesugustel teemadel kaasa mõelda. 

Alla Vinitšenko ja Maigi Varusk räägivad põletavatel teemadel ja refereerivad loetud teadust, toovad näiteid enda elust ja mujalt maailmast. Saates esitatud seisukohad on isiklikud ega pretendeeri täielikule tõele. See taskuhääling on mõeldud meelelahutuseks, kuid annab ka uusi teadmisi. Leiad meid Instagrami, Facebooki, Spotify ja Youtube’i lehelt. 

Haara kohvitass ja tule õpetajate tuppa!