Oktoober – meediapädevuse kuu
24.‒30. oktoobrini tähistatakse Euroopas meediapädevuse nädalat, mille algataja on Euroopa Komisjon. Nädala eesmärk on juhtida tähelepanu meediapädevuse olulisusele kriisiaegadel: kuidas luua usaldust ja tagada ühiskonnas ühtsus.
Meediapädevus on üle maailma järjest olulisem. Praegusel sõjaajal on ülioluline mõista meie inforuumis toimuvat. Sõda ei toimu ainult Ukrainas, vaid ka inforuumis, millel riigipiire pole. Infosõja eesmärk ei ole mitte territooriumi hõivamine, vaid inimeste, nende mõtete ja väärtushinnangute suunamine – olenemata sellest, millisel territooriumil nad elavad.
Eestis ei piirduta meediapädevuse nädalaga. Kõik valdkonna arendamisega tegelevad asjaosalised on terveks oktoobriks planeerinud ja läbi viinud meediapädevust arendavaid tegevusi.
Üks oluline ja esmakordne sündmus 26. oktoobril haridus- ja teadusministeeriumisse kokku kümneid õpetajaid ja noorsootöötajaid üle Eesti, et omavahel infot ja kogemusi jagada. Sellel aastal ongi Eestis meediapädevuse kuu fookus õpetajatel ja noorsootöötajatel, et teadvustada kriitilise meediatarbimise tähtsust ning jagada teadmisi ja oskusi, kuidas meediapädevuse teemat oma õpilastega käsitleda.
Haridus- ja teadusministeeriumi meediapädevuse nõunik Marge Varma selgitas ministeeriumi tegevust meediapädevuse edendamise vallas. Nimelt jõustusid selle aasta märtsis meediateenuste seaduse muudatused, sh lisandus seadusesse meediapädevuse edendamise peatükk, kus on defineeritud ka meediapädevuse mõiste. Meediapädevus tähendab oskusi, teadmisi ja arusaamu, mis võimaldavad meediat tulemuslikult ja ohutult kasutada. Ühtlasi lisandus seadusesse klausel, et meediapädevuse edendamise eest riigis vastutab HTM. Kui seni olid peamised tegevused meediapädevuse arendamise vallas tähendanud riiklike õppekavade arendamist ja õpetajatele täienduskoolituste pakkumist, siis uue teemana on ministeeriumil ülesanne koostada riiklik meediapädevuse strateegia, mis hõlmab kõiki seotud asjaosalisi (lisaks HTM-ile ka näiteks kultuuriministeeriumi, siseministeeriumi, kaitseministeeriumi, majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi, riigikantseleid, meediapädevuse edendamisega tegelevaid MTÜ-sid, eraõiguslikke ja avalik-õiguslikke asutusi: ERR, rahvusraamatukogu), ning anda kindla perioodi tagant Euroopa Komisjonile aru, kuidas Eesti riik elanikkonna meediapädevusi edendab. Strateegia loomine on pooleli, see valmib uue aasta esimeses pooles.
Euroopa Komisjonil valmis septembris 40-leheküljeline juhendmaterjal õpetajatele, kuidas käsitleda tunnis desinformatsiooniga võitlemise teemasid ning arendada digitaalset kirjaoskust: Guidelines for teachers and educators on tackling disinformation and promoting digital literacy through education and training – Publications Office of the EU (europa.eu).
Esialgu on juhised inglise keeles.
Haridus- ja teadusministeeriumi üldhariduse valdkonna peaekspert Hele Liiv-Tellmann tõi välja, et kavas on põhjalikult uuendada ka meediapädevuse riiklikke õppekavasid. Nii põhikooli kui ka gümnaasiumi õppekava üldosas on täpsustatud läbiva teema „Teabekeskkond“ sõnastust ja muudetud nimetust. Läbiva teema uus nimi on „Teabekeskkond ja meediakasutus“.
Nii põhikooli kui ka gümnaasiumi kõigis ainevaldkonnakavades on pandud kõigis kooliastmetes erilist rõhku meediatekstide mõistmisele, info otsimisele ja analüüsioskusele ning kriitilisele mõtlemisele suunatud õpitulemustele.
Keele ja kirjanduse valdkonnas on oluliselt muudetud gümnaasiumi kohustusliku kursuse „Meedia ja mõjutamine“ õpitulemusi. Nimetatud kohustuslik kursus on liidetud ka gümnaasiumi vene keele ainekava kohustuslikuks osaks.
Konverentsil kuulutati välja ka meediapädevuse tähe konkursi võitja – Kairit Johanson Kehra Gümnaasiumist. Võistlusele esitati ligi 40 kandidaati.
Kairit Johanson on huviringi koordinaator, kes on töö käigus ja noorte toega vajalikud oskused omandanud ja saanud ringi juhendajaks. Oma töökoormusest hoolimata innustab ta õpilasi kajastama kooli tegemisi Instagramis, Youtube’is, reklaamides, üritustel, taskuhäälingutes.