Õpetajate Leht 14. oktoobril
Juubeligalal kuulutati välja Eesti meistritiitlid õpetamises
Aasta õpetaja gala on olnud haridusrahva tähtsündmus juba kümme aastat – ajast, mil laureaaditiitleid hakati välja kuulutama ETV otseülekande vahendusel. „Jess, Eesti meistritiitel õpetamises tuli ära!“ hõiskas 8. oktoobril Pärnu kontserdimajas toimunud galal Joosepi kuju vastu võtnud Viimsi Gümnaasiumi õpetaja Reesi Kuslap. Konkursile esitatud 1500 kandidaadist kaheteistkümnele omistatigi meistritiitel. President Alar Karis andis üle ka suurmeistritiitli – 65 000 euro suuruse elutööpreemia 89-aastasele kabeõpetajale Heinar Jahule.
Eesti haridusrahva panus Ukraina võitu vabadussõjas
Paljud Ukraina pered, lapsed ja noored on Venemaa algatatud sõja tõttu sunnitud ajutiselt lahkuma kodust. Eelkõige on nende elukorraldus, haridustee ning ühiskonnas toimetulek aktuaalne Eestis, Lätis, Leedus, Poolas ja Tšehhis. Nende riikide ministrid või aseministrid osalesid töövisiidil Lääne-Ukrainas Ivano-Frankiivskis. Kohtumisest annab ülevaate Tõnis Lukas.
Kuidas hea inimene kurjaks muutub?
Kuidas on võimalik, et külalislahkete ja sõbralike inimestena tuntud venelased toetavad nüüd Ukrainas toimuvaid tapatalguid? Philip Zimbardo nimetab sellist meelelaadi muutust Luciferi efektiks. Kui ruttu ja lihtsalt muutub hea inimene kurjaks, seda demonstreerib ta oma kurikuulsa vanglaeksperimendiga.
Infovastupidavuse vundamendi laovad targad meediavalikud
Miks noored uudiseid ei jälgi? Olukorda saab parandada, kui seada fookus muutusele – sellele, mida on võimalik paremaks muuta. Lisaks on vaja tugevamalt sisse tuua noorte enda hääl, sest praegu ei ole uudistes alaealiste perspektiivi pea üldse näha.
Probleemist võib saada nurruv kassipoeg
Tartu Herbert Masingu Koolis avati interaktsioonikeskus, mis aitab välja selgitada, mis on kõnetute või vähese kõnega autistlike laste suhtlematuse taga, ning valida sobivat alternatiivkommunikatsioonivahendit nende arendamiseks.
Gümnasistid saavad tunda tudengielu
Alates sellest kooliaastast käivad Pärnu maakonna gümnasistid TÜÕ Pärnu kolledžis loengus nagu üliõpilasedki. Selline võimalus loodi koolide koostöökokkuleppega.
Valikainete assortii on mitmekesine
Hariduse arengukavas 2035 on seatud esimeseks strateegiliseks eesmärgiks valikurohked ja kättesaadavad õpivõimalused. Millised on gümnasistide valikuvõimalused, selgus väiksest uuringust.
Millised on sihid ja suunad alushariduses?
11. oktoobril tähistati Tallinna Ülikoolis konverentsiga „Kaasaja väljakutsed alushariduses“ 55 aasta täitumist alushariduse pedagoogide kõrghariduse tasemel koolitamisest. HTM-i alushariduse valdkonna peaeksperdi Tiina Petersoni ettekanne keskendus neljale olulisele teemale.
Milline on alushariduse ja lapsehoiu korraldus Eestis Barcelona eesmärkide valguses?
Aastal 2002 määras Euroopa ülemkogu kindlaks alusharidust ja lapsehoidu käsitlevad Barcelona eesmärgid. Nüüd on Euroopa Komisjon palunud liikmesriikidel need eesmärgid üle vaadata. Millised neist on huvigruppide arvates Eestis juba saavutatud ning millistele tuleb senisest rohkem tähelepanu pöörata?
Erilised esmaspäevad Tallinna Linnamuuseumis
Et julgustada erivajadusega inimesi rohkem muuseumis käima, hakkas Tallinna Linnamuuseum oma kolmes filiaalis – lastemuuseumis Miiamilla, Kalamaja muuseumis ja Tallinna vene muuseumis ‒ korraldama erilisi esmaspäevi.
Kutseoskustega noorte tippvõistlused on alanud
Ülemaailmsed kutseoskustega noorte võistlused WolrdSkills toimuvad taas, kuid sel aastal mitmes eri paigas. 15 riigi maastikuehitajad võistlevad Eestis.
Omanikuta rattad läksid uuesti veerema
Pärnumaa KHK-s on omanikuta jalgrattad leidnud uue kodu. Politseisse sattunud peremeheta vara tehti koolis korda ja osa neist läks Ukraina noorte kasutusse.