Probleemist võib saada nurruv kassipoeg
Õpetajate päeval avati Tartu Herbert Masingu Koolis interaktsioonikeskus, mis aitab välja selgitada, mis on kõnetute või vähese kõnega autistlike laste suhtlematuse taga, ning valida sobiva alternatiivkommunikatsioonivahendi nende arendamiseks.
Aastaid ruumikitsikuses tegutsevas Tartu Herbert Masingu Koolis leitakse peaaegu igal aastal võimalusi, kuidas ehitada toast-koridorist ümber midagi õppetööks ja teraapiaks hädavajalikku. Nii sündis ka interaktsioonikeskus, kus on nüüd neli stiimulivaba individuaaltöö- ja vaatlusruumi.
„Kuigi tundub, et teame autismist nii mõndagi, avastame kogu aeg midagi uut ja mõtleme, kuidas saime varem ilma selleta tööd teha,“ rääkis direktori kt Siim Värv. „Viimased aastad näitavad, et meie kooli kompetentsikeskusse jõuab järjest enam kõnetuid või vähese kõnega autistlikke lapsi, kelle intellekti kohta ei oska me suurt midagi öelda, sest teste tegema nad ei hakka – puudub koostöösoov. Aga pärast mõnda aega töötamist näeme, et neis on peidus päris palju.“
Keskus sündis suuresti tänu sellele, et Masingusse tööle tulnud logopeed Liis Rumm huvitus alternatiivkommunikatsioonist ja soovis sellega minna süvitsi.
Tartu linna toel on juba mitu aastat tegutsenud Masingu kooli kompetentsikeskus, kus nõustatakse vanemaid ja spetsialiste üle Eesti. Interaktsioonikeskuse rajamiseks saadi tuge lastefondilt ja enam kui 27 000 euro eest osteti kommunikatsiooniseadmeid, mänge, õppe- ja sensoorikavahendeid, mööblit.
Nagu Masingu koolis kombeks, valmib paljugi personali enda nõul ja jõul. Tööõpetuse õpetaja Heikki Põldma valmistas näiteks portatiivse õpikoha, mida saab kergesti kokku panna ja eri ruumidesse viia. Selline privaatne boks on autistide õpetamisel kasutatava TEACCH (Treatment and Education of Autistic and Related Communication) metoodika puhul väga vajalik.
„Kõigile probleemidele tuleb otsa vaadata pehmelt ja lahkelt,“ lausus logopeed Liis Rumm. „Siis võib juhtuda, et probleemid hoiavad nagu kassipojad oma küüned ja hambad esialgu enda poole. Probleeme mõistagi ära ei pühi, aga vahel saab leida lahenduse, mis nurrub nagu kassipoeg, ja saame edasi liikuda.“
Interaktsioonikeskus ongi parim võimalus selgitada välja, millise alternatiivkommunikatsioonivahendiga saaks konkreetset autistlikku kõnetut last õpetada ja teda suhtlema aidata. Vahendiks võib olla niihästi joonistatud pilt kui ka kallis kommunikaator. Aga lisaks vahendile on vaja suhtlemist õpetada. Keskuses leiab peaaegu kõigile selleks abivahendi ja võib selguda, et õigete abivahendite ja meetoditega sujub õppimine ladusalt.
„Need on vinged vahendid, milleta nüüd tundub võimatu teha vaatlustunde. Näitamegi, mida saame kasutada, ja hakkame tulevikus neid näitama ka lapsega seotud võrgustikule,“ lausus Liis Rumm.
Logopeedi partner on laps, kelle puhul ei tea ette, kuidas ta reageerib võõra inimese või lõhna peale. Virtuaalse lahenduse kaudu saab teda kõrvalruumist vaadelda, last segamata.
„Aga sellest on vähe kasu, et mina seda vahendit valdan,“ lisas Rumm. „Et kommunikatsioonivahend oleks kasutatav igas keskkonnas, on vaja seda õpetada kasutama nii lasteaiaõpetaja, söögitädi, ema-isa, vanavanemad. Kui ma näitan vahendit, siis te usute, ja kui ma panen teid sellega töötama, saate ka eesmärgist aru. Keskuse mõte ongi mitte ainult rääkida, vaid ka teha.“
Siim Värvi sõnul loodi keskus eeskätt oma kooli jaoks, aga edaspidi on sinna oodatud ka teiste koolide ja lasteaedade tugimeeskonnad ning lapse tugivõrgustik. Tartu lastele on Masingu kooli teenused tasuta, väljastpoolt Tartut tulijatele väikese tasu eest.
„Tihti peame lapse keerulist käitumist häireks,“ lausus Värv. „Igasugune käitumine on kommunikatsiooniakt. Autism on oma olemuselt suhtlushäire, -eripära. Oskuseta sellega toimetada on keeruline edasi minna. Keskus võikski anda esmase võimaluse näha keerulise käitumise taha.“
Kuigi keskuse ametlik avamine ja esitlus teiste koolide tugispetsialistidele oli äsja, on kaks õpilast seal juba kuu aega individuaalõppel olnud.
„7–8-aastased lapsed jõudsid meieni kõnetuna, aga suudavad end juba väljendada ja naudivad õppimist,“ lausus Siim Värv.