Projektipõhine õpe aitab hoida andekate õpiindu 

Kahtlemata peitub igas lapses tõeline anne mõnes valdkonnas või laiemaltki. Kuidas aga toetada klassis iga päev kõiki õpilasi vastavalt nende võimetele ja nii, et õpimotivatsioon kaduma ei läheks? Kuidas tegutseda nii, et ka õpetaja suure koormuse juures särasilmse ja elurõõmsana oma tööd naudiks? 

Õpetaja jaoks ei ole kerge ülesanne ühe klassi lõikes mitmel tasandil õppetööd planeerida ja läbi viia, samas pole see ka võimatu. Kui koolis toimib hea meeskonnatöö, on õpetajal paarikümne lapsega üksi klassis olles lihtsam tegutseda.

Üle maailma on üha tähtsam küsimus, kuidas kaasata klassis kõiki õpilasi nende päritolust või suutlikkusest olenemata. Eesti hariduskorraldus põhineb samuti kaasaval haridusel, mille järgi tuleb igale õpilasele pakkuda tema võimetele ja vajadustele vastavat hariduskorraldust. Oluline on seejuures, et õppija individuaalset arengut toetataks süsteemselt ja pakutaks talle mitmekesiseid õpivõimalusi.

Minu paarikümneaastane töökogemus õpetajana näitab, et kaasava hariduse rakendamisel saavad süsteemset tuge pigem õpiraskustega ja/või nendega seotud käitumisraskustega õpilased. Seevastu andekate õppijate arengu toetamise terviklik tugisüsteem Eesti formaalhariduses puudub ning sageli jäävad andekad koolis märkamata ja/või toetamata. 

Oma magistritöös uurisingi andekate õpilaste diferentseeritud õppe ja õpimotivatsiooni toetamist esimeses klassis, töötasin välja projektipõhisele õppele suunatud tegevuskonspektid ja katsetasin neid.

On selge, et koolis õpib erinevate akadeemiliste võimetega õpilasi. Andekate õpilaste märkamine ja nende arengu soodustamine on õpetaja professionaalsuse üks olulisemaid mõõdupuusid, tõdeb andekuse uurija Viire Sepp. Potentsiaali märgates hinnatakse, milles laps on võimekas, millised on tema huvid ja kuidas saab neid tugevaid külgi temas arendada. Seetõttu on koolil oluline osa võimekate õpilaste potentsiaali realiseerumisel.

Et kaasav hariduskorraldus võimaldaks kõikidel õppijatel eduelamust kogeda, on oluline rakendada tõhusaid õpetamismeetodeid. Pelgalt järjepidev lisatöö andmine ainetunnis ei ole pikemas perspektiivis andeka õpilase jaoks edasiviiv ega motiveeriv. Andekate õpilaste arendamiseks ja nende motiveerimiseks on mitmeid võimalusi. Neist annavad põhjaliku ülevaate kirjutised tuntud Eesti autoritelt nagu Viire Sepp ja Inge Unt. 

Õppijakeskne projektipõhine tegevus kui võimalus toetada andekat õpilast 

Klassis, kus õpivad erinevate võimetega õpilased, on üks võimalus diferentseerida õpet õppijakesksete projektipõhiste tegevuste abil. Projektipõhist õpet (ingl project based learning) käsitletakse kui (loodus)teaduste õpetamise viisi, mille puhul keskendutakse maailmas toimuvate nähtuste mõtestamisele õpilaste jaoks tähendusrikaste, kaasahaaravate ja uurimist nõudvate küsimuste kaudu. Kuigi projektipõhine õpe ei ole õpetajaile kaugeltki uus, on oluline, et sellega seotud tegevus võimaldaks õpilasel õppida oma individuaalsest tasemest lähtuvalt.

Kasvatusteadlased on avaldanud erinevaid arvamusi selle kohta, millest projektipõhine õpe koosneb ja kuidas seda rakendada. Hea näitena võib tuua projektipõhise õppe kuldstandardi mudeli (ingl Gold Standard PBL), mille USA haridusinstituut Buck Institute for Education töötas välja enam kui 20 aasta jooksul. Mudel kajastab seitset olulist elementi: autentsele probleemile lahendus(t)e leidmine, pidev uurimine, õpilasele sõnaõiguse ja valikuvabaduse võimaldamine, õpitu üle reflekteerimine, õppeprotsessis tagasiside saamine ja tehtu parandamine või täiendamine ning laiemale publikule lõpptulemuse esitlemine. Projektipõhise õppe kavandamine ja korraldamine antud mudelist lähtuvalt võimaldab õpilastel õppida ja harjutada oskusi, mida elus vaja läheb. Lisaks arvestab õpilase huvi ja võimetega. Sellest nähtub, et õppetöö, mis toetab oskuste ja teadmiste kasutamist reaalses elus, peaks suurendama õpilaste tegevusvõimekust, mis aitab mõista probleemide olemust ja leida neile lahendusi, seada isiklikke eesmärke, kavandada tegevusi eesmärkide saavutamiseks, teha kavandatu teoks ning vastutada oma tegevuse eest.

Lühidalt võib kokku võtta, et projektipõhise õppe keskmes on õpilase autonoomia, seotuse ja kompetentsuse edendamine. Need aga on Richard M. Ryani ja Edward L. Deci järgi sisemise motivatsiooni eeldused. Õpilased on motiveeritumad, kui neile võimaldatakse valikuvabadust, sõnaõigust ja initsiatiivi struktureeritud moel.

Selleni viis ka minu kogemus eelnimetatud mudeli põhjal üles ehitatud projektipõhise õppega igapäevatööd tehes.

Mis toetab andekate õpilaste õpimotivatsiooni projektipõhises õppes nende enda meelest?

Õpimotivatsiooni toetavate tegurite väljaselgitamisel toetusin Richard M. Ryani ja Edward L. Deci isemääramisteooriale. 

Tegevusuuringust ilmnes järgmist.

• Võimalus õppetöös ise otsustada ja valida on autonoomsuse kujunemise toetamisel võtmetegurid. Autonoomia toetamine suurendab õpilase sisemist motivatsiooni ja aitab eesmärgipäraselt õppida.
• Võimalus õppetöös teemasid/ülesandeid valida võimaldab eneseteostusest tulenevat isiklikku kasu tunnetada.
• Mõõdukat pingutust nõudvad jõukohased ülesanded ja nende lahendamisega ise hakkama saamine soodustavad sisemist motivatsiooni.
• Ajapiirang võib takistada pikemaaegset keskendumist ja seetõttu teemasse süvitsi minemist.
• Oluline on seotus nii õpetaja kui ka kaasõpilastega; õpetaja tugi ning tema paindlikkus ja sõbralik hoiak.
• Koosõppimise võimalus oli üks põhjuseid, miks projektipõhise õppega seotud tegevused õpilastele väga meeldisid. Lisaks meeldimisele nägid õpilased koostöises õppimisviisis selle praktilisust: üksteise abistamist, ühiste arutelude käigus teadmiste ja oskuste jagamist ning mõtete vahetamise väärtuslikkust. Eelöeldu tagas suurema võimekuse projektiga seotud ülesannete lahendamisel. 

Tulemustest lähtuvalt võib nentida, et õpetaja peaks õppetööd planeerides õpilasi senisest rohkem kaasama, arvestades õpilaste huve, pakkudes neile valiku- ja otsustamisvõimalust, võimaldades komplekssel viisil teemat käsitledes koostöist õppimist.

Lisaks õppetöö diferentseerimisele klassis võib koolides projektipõhist õpet ka noppeõppe (ingl pull-out-program) vormis rakendada, toetamaks andekate õpilaste võimetekohast arengut ja õpimotivatsiooni.

Artikkel põhineb Diana Nõlvaku magistritööl „Andekate õpilaste diferentseeritud õppe ja õpimotivatsiooni toetamine esimeses klassis: projektipõhisele õppele suunatud tegevuskonspektide väljatöötamine ja katsetamine“, mis on kaitstud 2022. aastal Tartu Ülikooli haridusinnovatsiooni õppekaval. Töö juhendaja oli alushariduse kaasprofessor Merle Taimalu.