Raha meil ei ole, aga seljad olgu sirgu

6. okt. 2022 Reti Pääslane - Kommenteeri artiklit
Foto: Karli Saul

Õpetajate päeval korraldas Eesti Haridustöötajate Liit konverentsi „Kuidas rahvas saab targaks, kui raha ei ole?“, kus vastavalt pealkirjale tehti palju juttu rahast, aga pöörati tähelepanu ka haridussüsteemi muudele murepunktidele.

Haridusminister Tõnis Lukas tõi avasõnades välja, et õpetaja ülesanne on jagada nii elu- kui ainealast tarkust, et olla autoriteediks kogu ühiskonnale. Kui õpetajad teavad ise oma väärtust, siis ei ole Tõnis Lukase sõnul õpetajate puudus ja palk nii hullus olukorras, kui praegu võib tunduda. Lapsevanemana ei saa nõuda ainult õpetajalt, vaid kogu ühiskond peab tegema koostööd, et õpetaja oleks hoitud.

AS Mainori juht Kadi Pärnits rääkis kaasava hariduse ebaõnnestumisest praeguses koolis, kus õpetajad tegelevad peamiselt nõrgemate õpilastega. Edasijõudnute ebaõnnestunud kaasamise tõttu jääb ühiskonnas tipptegijaid vähemaks, sest neid ei ole õigel ajal märgatud ja suunatud.

Pärnits arutles, et õpetaja peaks tõusma eliidi hulka, et vältida juhusliku õpetaja tänavalt kooli sattumist, mis võib naeruvääristada kogu kooli tegevust. „Kui õpetajad on tasemel, siis pole politseid vaja,” põhjendab Pärnits miks on oluline just õpetaja ametistaatusega tegeleda.

Eesti Haridustöötajate Liidu esimees ja konverentsi korraldaja Reemo Voltri rääkis statistikast, mille kohasel on igas haridusastmes ja regioonis kokku vaja juurde 5000 kvalifikatsiooniga õpetajat. Voltri julgustas õpetajaid lööma oma seljad sirgu ja olema uhkusega õpetaja, sest see on fantastiline amet, mis võimaldab muuta maailma. Võimalusena kuidas õpetaja ametit atraktiivsemaks teha, näeb Voltri diferentseerimise fondi, mis looks õpetajatele karjääriredeli ja palgalisa. Voltri tahaks õpetajate palga teema 2024. aastaks lahendada ja lukku panna, et saaks tegeleda hariduse sisuliste küsimustega.

Kohtla-Järve Gümnaasiumi direktor Hendrik Agur tuli konverentsile oma kooli aktuselt, kus ta sisendas õpilastele, et nüüd on aeg hakata õpetajaks õppima. Noored ei peaks mõtlema, et õpetajaametit peab 20 aastat pidama, piisab kolmest või viiest, et praeguseid probleeme lahendada.

Hendrik Agur naudib vaimusilmas ette olukorda, kus särasilmsed noormehed on uhkusega õpetajad, sest tiheda konkurentsi tõttu pääsevad klassi ette vaid parimad. Nii pidavat see olema Soomes, kus palganumbriks võib olla isegi 4000 eurot. Kohtla-Järvel muudab eestikeelsete õpetajate leidmise raskeks kohaliku võrgustiku puudumine noore õpetaja jaoks. „Kes töötab meil kaks aastat, on juba kangelane,” ütleb Agur.

Tartu Ülikooli rektor Toomas Asser toonitas, et demokraatliku ühiskonna toimimisel on esmatähtis hoida inimesi ülikoolides. Kõrghariduse kättesaadavus puudutab kõiki inimesi – nii üliõpilasi, ettevõtjaid kui tuleviku tööandjaid ja tulevaste üliõpilaste vanemaid. Seega on kõigil vaja valimistel teha õige otsus, et kõrghariduse optimeerimine ehk erialade sulgemine lõppeks.

Asseri sõnul survestab praegune rahastusmudel kõrgkoole võtme vastu vähem üliõpilasi, kuigi tegelikkuses on meil kõrgharidusega inimesi puudu. Samas ei lahenda vastuvõtuarvu suurendamine probleemi, sest ei ole piisavalt õppejõude.

Tartu Tervishoiu Kõrgkooli rektor Ulla Preeden keskendus oma ettekandes julgeoleku ja hariduse seosele ning tõi tähelepanu rakenduskõrghariduse olulisusele viimase aja kriiside keskel. Ilmekaks näiteks on tervishoiu kõrgkoolide abivalmidus koroona ajal. Julgeolekust rääkides on Preedeni sõnul oluline, et meil oleks spetsialiste, kes teisi välja koolitavad.

Tartu Tervishoiu Kõrgkooli õppejõud on enamasti praktikud, kes ettenägelikult ja missioonitundest endale tulevasi kolleege kasvatavad, sest kui seda ei tehtaks, jääks tulevikus rahvas vajalikest teenustest ilma. „Et õppuritel oleks hea, peab olema õpetajal hea,” leiab Preeden.

Konverents lõppes parlamendierakondade debatiga, kus Jürgen Ligi, Jevgeni Ossinovski, Jüri Ratas, Helir-Valdor Seeder ja Toivo Tasa tutvustasid peamiselt oma valimisplatvorme. Arutelu käigus toodi olulisemate teemadena välja eestikeelsele haridusele üleminek, õpetajate motiveerimine, kõrghariduse rahastamine ja kaasava hariduse murekohad.


Kirjuta kommentaar

Õpetajate Lehel on õigus avaldada teie kirjutatud kommentaar paberväljaandes. Kommentaari pikkus ei tohi ületada 3000 tähemärki. Õpetajate Lehe kodulehe kommentaarid on modereeritavad ja avaldatakse pärast toimetamist hiljemalt kommentaari saatmisele järgneva tööpäeva hommikuks. Lehel on õigus jätta saadetud kommentaar kodulehel avaldamata. Iga kommentaari edastaja arvuti IP-aadress, sessiooni identifikaator ja kommenteerimise aeg salvestatakse andmebaasis. Õpetajate Leht ei vastuta kommentaaride sisu eest!