Sõimeõpetajate tugigrupp – parem kõigist koolitustest
Sõimerühma õpetajad eralasteaias Midrimaailm tutvumisringis…,
Sõimerühma õpetajate tugigrupi teine kokkusaamine leidis aset 29. augustil Nõmmel kauni looduse keskel imearmsas eralasteaias Midrimaailm.
Sõimerühma õpetajate tugigrupi loomise idee tekkis tõdemisest, et sõimerühma meeskondadele suunatud koolitusi praktiliselt ei ole, enamiku koolituste sihtgrupp on aiarühma lapsed. Seetõttu moodustasid õpetajad Ivi Kollo, Maia Alumaa ja loo autor tugigrupi, millele pandi nimeks „Sõimekate ideede pank“. Enne suve algust kohtusid Aegviidu Mesitaru lasteaias Tallinna ja Harjumaa sõimerühma õpetajad, et omavahel kogemusi jagada. Saanud esimesest kohtumisest väga head tagasisidet, otsustasime suurendada tugigrupis osalejate arvu ja lükata käima terve õppeaasta vältava kohtumiste sarja, mille esimene osa toimuski eralasteaias Midrimaailm. Edaspidi üle kuu toimuma hakkavatel kohtumistel on plaanis külastada eri lasteaedade ja -hoidude sõimerühmi ning käsitleda sõimerühma õpetajaid puudutavaid teemasid.
Sõimeõpetajate tähtsus
Sõimekate tugigruppi kuulub õpetajatele lisaks ka assistente ja õpetaja abisid. Nad kõik on tegelikult õpetajad, igaühel neist on laste jaoks oma märgiline tähendus ja roll. Seega peame selles artiklis õpetajatest rääkides silmas kõiki sõimerühma töötajaid.
Sõimerühma õpetaja tähtis roll on tihti tagaplaanil ja vähe tähtsustatud. Ometi puutuvad paljud pered lasteasutusega esimest korda kokku just last sõimerühma viies. Õpetajate ja perede vahel usaldusliku kontakti loomine on seega märkimisväärse tähtsusega. Kui aiarühmas käivad lapsed oskavad juba oma tundeid ja muresid sõnadega väljendada, siis sõimelapsed teevad seda enamasti nutu abil. Lapse sõimerühma tulekuga seotud emotsioonidega toimetulek ja usaldusliku suhte loomine on vaid üksikud näited, millega sõimeõpetajad peavad uute laste ja peredega kohtudes esimestest hetkedest peale hakkama saama. Laps ja tema pere peavad tundma, et on siia oodatud. Sõimerühma õpetajate vastutus on suur, niisamuti ka nõudmised neile.
Sõimekate tugigrupis osalemise kutse saatsime seekord vaid mõnele lasteaiale, sest juba eelmise korra osalejatest oli pool gruppi täis. Kui grupi maksimaalne suurus on 20 inimest, siis Midrimaailmas toimunud tugigruppi registreeris end 19 osalejat ja kohale tuli 16.
Tugigrupi kontseptsioon näeb ette eri lasteasutuste sõimerühmade külastamise, kus põhitegevused toimuvad õues iga ilmaga, et süvendatult tutvustada õuesõppe võimalusi. Midrimaailma Laululindude rühma lapsed veedavad suurema osa oma päevast õues, kus alates aprillikuust isegi magatakse. Sellest inspireerituna toimus osa tugigrupi tegevusi kaunis Pääsküla rabas, mis on Midrimaailma sõimelastele tuttav ja kodune keskkond.
Kaks suurt teemat
Sel kohtumisel keskendusime kahele suurele teemale: esiteks koostöövormid lastevanematega ning teiseks laste ja perede harjutamine lasteaiaga. Mõlemad valdkonnad on väga mahukad ja hõlmavad mitmeid alateemasid.
Laste ja perede lasteaiaga harjutamise teema juures tõid tugigrupis osalejad välja neid enim kõnetanud probleemid: vanemate hirmud, mistõttu kardetakse lapsest lahti lasta; vanemate kõrged ootused lasteaiale; tagasiside andmine; omavahelised kokkulepped ja neist kinnipidamine; vanema tugi lapsele lasteaiaga harjutamisel; nohu-köha ja muud haigused; muukeelsed lapsed rühmas jne. Lisaks soovitavad õpetajad vanematel rohkem oma lapsega koos olla ja ühiselt aega veeta. Toodi välja, et kui laps näeb, kuidas tema ema ja isa õpetajaga vabalt suhtlevad, hakkab ka tema õpetajat usaldama. Samuti rõhutati juhtkonna toe tähtsust.
Teise teemana käsitleti koostöövorme lastevanematega. Sellised koostöövormid on näiteks perevestlused, asjakohane, aus ja õigeaegne kommunikatsioon kõigi osapoolte vahel; infovahetus e-lasteaia Eliisi süsteemi kaudu; koosolekud jne. Põneva tähelepanekuna toodi välja, et lastevanemale sõnumi saatmise asemel on parem helistada, sest sõnumist võidakse täiesti valesti aru saada.
Usalduslike suhete loomisele aitab kaasa ühisürituste korraldamine, näiteks rühmaõhtud, kus koos peredega meisterdatakse, valmistatakse süüa või mängitakse. Koos tegutsemine aitab luua häid suhteid ja soodustab ka lastevanemate omavahelist suhtlemist.
Päevakorda kerkinud teemade korral on hea kutsuda kokku koosolek, kus lastevanemad saavad omavahel arutada ja ühised kokkuleppeid sõlmida. See tähendab, et koosolekuid võib teha igal vajamineval hetkel, mitte ainult kord aastas. Iga koostöövormi puhul on oluline valida õige lähenemisviis. Mõnikord aitab huumor mõnd keerulist teemat käsitleda.
Praktilised kodutööd
Tugigrupi eestvedajate üks ülesanne on jätta osalejatele väikesi praktilisi kodutöid ning suunata neid kasutama saadud teadmisi oma töökohal, neid analüüsida ja jagada hiljem oma kogemust tugigrupis.
See teemaplokk lõppeski osalejatele koduse ülesande andmisega, mille raames nad proovivad mõnd käsitletud koostöövormi vanematega läbi viia ning sellest järgmisel korral teistele rääkida.
Näiteks võib proovida korraldada järgmine lastevanemate koosolek varasemast teises võtmes – rühmatoa asemel õues, asjaliku arutelu asemel matkarajal eri punktides tegutsedes jne. Osalejaid tuleb suunata saadud soovitusi järele proovima, kuna räägitu kinnistub tegutsedes paremini. Lisaks toovad uued võtted igapäevatöösse värskust. Nii ettevalmistustöö kui ka pärastine analüüs on väga olulised. Kui õpetaja kuuleb teiste eduelamustest, tekib tal suurem soov ja julgus ka ise katsetada. Tugigrupp aitab oma nõuannete ja soovitustega. Kõigile ei sobi ühesugused lahendused ja ühe eduelamus ei pruugi seda olla teise jaoks. Seetõttu on tähtis kogu protsessi ja iseenda tegevust analüüsida ning teha edaspidise töö tõhustamiseks oma järeldused.
Kogemuste jagamine
Kuna tugigrupis osalejate jaoks on oluline oma kogemusi jagada, ongi tugigrupi üks peamisi eesmärke jagada üksteisega kogemusi. Koduste ülesannete läbiviimine, analüüsimine ja hiljem teiste grupis osalejatega jagamine annab võimaluse oma tegemistele teistelt tagasisidet kuulda ja seeläbi töös paremaks saada. Tugigrupp toetab, kuulab ära ja annab nõu.
Kogu päev dokumenteeriti nii kirjas kui pildis, mis lisatakse kinnisesse Facebooki sõimekate tugigruppi, millega on oodatud liituma ainult kõik tugigrupis osalenud liikmed. See võimaldab osalejatel end vabalt tunda, muretsemata selle pärast, kas ja kui palju keegi jõuab ise märkmeid teha.
Midrimaailma eralasteaias toimunud sõimeõpetajate tugigrupi kokkusaamine sai osalejatelt suurepärase hinnangu. Kõige paremini võttis selle kokku staažikas õpetaja, kes ütles, et tema mitmekümneaastase tööaja jooksul on see tugirühm parem kõigist koolitustest, kus ta on osalenud.
Mõte ongi tulevikus gruppe juurde luua ja laieneda ka teistesse maakondadesse.
Väike kommentaar laste ja perede lasteaiaga harjumise teemal:
olles ise lasteaia õpetaja Helsingis, oleme sel sügisel kolleegidega täheldanud, et nö noorematel sõime tulevatel lastel laabub lasteaiaga harjumine suhtelislet kiiresti ja valutult.
Hoopis vaevalisem on see tee sel sügisel veidi vanematel nii 1,5 kuni pea 2 aastatel lastel.
Ühelt poolt on nende vanemad saanud oma lastega olla kauem koos, teisalt on koroona tugevasti piiranud igasuguseid kokkupuuteid teiste lastega, üldse teiste, kitsast pereringist välja jäävate inimestega. Juhul kui laps on pere esimene ja veel ainuke, siis – siis on ta saanud nautida keskpunktis olemise tähelepanu ehk kogu oma senise elu. Ja äkki on see laps nüüd lasteaias. Miks? on see suur küsimus, miks vanemad jätavad ta võõraste inimeste juurde, miks on seal nii palju kisa. Ometigi teeb rühmajagu lapsi parajat lärmi isegi siis kui keegi parasjagu ei nuta. Kõik see võib ja ilmselt ongi väga ehmatav ja hirmutav lapsele.
Kindlasti häirib see väga ka vanemaid. Tundub, et senini kulgesid nad lapsega peaaegu nagu Siiami kaksikud ja nüüd …
Ega siin muud nõu võtta polegi kui, et ikka tasa ja targu. Õnneks enamikel vanematel on võimalik alguses laps jätta lasteaeda paariks tunniks, siis pooleks päevaks jne. See on hõlbustanud üleminekut kodunt lasteaialapseks. Tahtmata siinjuures muidugi rõhutamata jätta kui oluline on, et laps saaks oma kallid, paid endistviisi kätte ja vaat et rohkemgi kätte. Et vanematel oleks lapsega tõeliselt ühist aega ja mitte ainult ruudu taga.