Täna selguvad Tallinnas maailma parimad maastikuehitajad

28. okt. 2022 Annika Poldre toimetaja - 1 Kommentaar

Pühapäeval, 23. oktoobril algasid Tallinnas maailma kutsemeistrivõistlused maastikuehituses „WorldSkills Competition 2022 Special Edition“. Võistlesid kaheliikmelised tiimid 16 riigist, sh Eestist. Täna õhtul selguvad võitjad. 

Tallinnas olid esindatud Austria, Belgia, Kanada, Šveits, Kolumbia, Saksamaa, Eesti, Hispaania, Soome, Prantsusmaa, Ungari, Itaalia, Jaapan, Holland, Rootsi ja Taiwan. Igast riigist oli võistlejatega kaasas eriala ekspert, kes osales ka kohtunikuna. Eestit esindasid Räpina Aianduskooli lõpetanud Kerly Väinsar ja Siim-Robin Noorem ning esmakordselt eksperdina Mairold Mänd. Võistluse läbiviimise eest vastutas Raili Laas.

Pühapäeval avamisel kokkutulnuid tervitades nimetas haridus- ja teadusminister Tõnis Lukas maastikuehitust meie lipulaevaks. 2017. aastal saavutasid meie noored maailma meistrivõistlustel kolmanda koha ning eelmisel aastal Euroopas hõbemedali. „Tahan kiita ja tunnustada ka meie kutseõpetajaid ja eksperte, kes on õppurid maailma tasemele koolitanud. Selle taga on erialaspetsialistide ja noorte pühendumus, suur töö ja oma eriala armastus – ainult nii jõuab tippu,“ sõnas Lukas.

Nelja päeva jooksul tuli võistlejail rajada ühesuguste materjalide, töötingimuste ja -riistadega näidisala. Selleks oli vaja teha mitmesuguseid töid, nagu rajada pinnas ja veesilm, paigaldada sillutis, laduda müüri, ala haljastada jne. Võistlus algas esmaspäeval ning lõppes neljapäeval. 

Ekspert selgitab 

Võistluse teisel päeval kommenteeris Mairold Mänd, et esimene päev oli võistlejaile päris raske nii füüsiliselt kui ka tehniliselt – neil tuli teha kahes mõõdus ja kahe kõrgusega looduskivimüür Eesti paekivist, paigaldada looduskivi sillutis ja panna kokku karkass mitmel tasandil istutusala jaoks. See oli kõigile paras pähkel, arvas Mänd, kes 2017. aastal samasuguselt võistluselt medaliga tagasi tuli. 

Kuna pealtvaatajad võistlejatega suhelda ei tohtinud, rääkis Mänd ka meie võistlejaist: „Olid õhtul väsinud, aga rõõmsad. Täna on jälle hea tuju, läheb hästi.“ Kuigi kõigile olid ette antud raamid, millesse tuli tööd teostades jääda, jagus tegijaile ka disainimisvabadust, näiteks sillutise või kõnniteeplaatide paigaldamisel. Vabad käed olid ka veesilma ja taimestuse kujundamisel. Nii ei tekkinud ohtu, et valmis tööd üksteisega väga sarnased on. „Kuigi üldkarkass on sama, saab iga võistkond näidata oma stiili,“ tutvustas Mänd võistlust. Kogu töö toimub etapiti nagu aia ehitamine, selgitas mees, ja igal õhtul on näha, kuidas teatud osa on valminud. Nii muutus tulemus iga päevaga ja alles neljanda päeva õhtuks sai aed täielikult valmis. 

Juhtides tähelepanu kavandatud veekardinale ja sillale, selgitas Mänd disaineri visiooni: kuna Eestis sajab aeg-ajalt, siis istud pingile ja vaatad läbi vihmasaju oma aeda. Mänd rääkis, et veesilm, taimed, kivimüür jm on sellise võistlustöö puhul alati põhielemendid, kuid muutuda võib nende osakaal ja kasutusviis, näiteks veesüsteem kas kahel tasandil või purskkaevuna. 

Šanghai asemel Tallinn

Esialgu pidi maastikuehitajate võistlus toimuma Šanghais ja üldkujundus oligi koostatud sealset loodust arvestades. Kui toimumiskohta muudeti, kohandati plaanid siinsete materjalide järgi. Uuele võistluspaigale konkureeris lõpuks kaks kandidaati: Prantsusmaa ja Eesti. Et prantslased korraldavad kahe aasta pärast maailmavõistlused Lyonis, siis sai korraldamisõiguse Eesti. „See oli väga hea võimalus ja suur eesõigus,“ arvas Mänd. Võitjaid ta ennustama ei hakanud sõnades, et alati on olnud üllatajaid. 

Viimastel aastatel on väga tugevad võistlejad tulnud mägisematelt maadelt, nagu Itaalia, Saksamaa, Šveits ja Austria. Kui eelnevatel aastatel on maastikuehitaja erialal võistelnud 23–25 riiki, siis sel aastal oli maid vähem. „Aga see on ikkagi suur ja sellise tasemega üritus, et võistlejail tekib pinge ja nad saavad hea kogemuse,“ rääkis Mänd. Maastikuehitaja on tema sõnul kõige põnevam eriala, võrreldav laskesuusatamisega. „Enne lõppu ei oska keegi arvata, kes võidab, sest hinnatakse nii töö visuaalset poolt kui ka tööprotsessi, s.o tööde järjekorda, tiimitööd, kaitsevahendite jm kasutamist. Kuid kõige suurema osa hinnangust annab mõõtmine.“ 

Vägev kogemus

WorldSkillsi võistluse korraldus on universaalne ja ühesugune, rääkis Mänd. Igal hommikul said 17 eksperti teada, milliseid elemente neil õhtul hinnata tuleb. Iga maa ekspert võis oma võistlejatega suhelda hommikul 15 minutit, samuti kohvipauside ajal ja õhtul pärast töö lõpetamist. 

Õhtuti, kui võistlejad olid töö lõpetanud, asusid professionaalsed mõõtmistiimid tehtut mõõdistama. „Kui mõõdud, näiteks kõrgused, erinevad ettenähtust kas või neli millimeetrit, võib visuaalselt väga ilusa töö tulemus jääda keskmiste sekka. Võistlejail on ees projekt, mille järgi tuleb täpselt teha,“ rääkis ta. Ekspertide töö oli tema sõnul hästi konkreetne, ausalt üles ehitatud ja läbipaistev. Oluliseks pidas ta võistluspingele vastu pidamist, sest just pingelises olukorras võivad detailid meelest minna. 

2017. aastal Abu Dhabis võistlemise kogemust nimetas Mänd vägevaks. „Pärast seda on julgust tegutseda ja on, mida meenutada,“ rääkis ta. Sellisel võistlusel leiad oma erialalt uusi sõpru üle ilma. Mänd on lisaks uuetele sõpradele saanud tööpakkumisi välismaalt, kuid on oma pereettevõttes rahul. 

Samal ajal kui 16 maa noored Pirita messihallis võistlesid, kaunistasid Räpina Aianduskooli õpilased floristikaõpetaja Maris Paasi juhendamisel sealsamas kasvuhoonet lilleseadetega. Täienduskoolituse spetsialist ja õpetaja Elina Oeselg rääkis, et järgmisel päeval tuleb võistlust jälgima kooli maastikuehitajate suur õpperühm. „Sellist sündmust ei saa lasta nii mööda minna, et ei too õpilasi vaatama,“ sõnas Oeselg. Samas oli oma väljapanekuga kohal ka Tallinna Ehituskool. 

Suurürituse korraldasid HARNO ja HTM koostöös Ardens OÜ ja Eesti Maastikuehitajate Liiduga, toetas enam kui 20 Eesti ettevõtet. Täna õhtul kuulutatakse lõputseremoonial välja võitjad. 


Hetkel ainult üks arvamus teemale “Täna selguvad Tallinnas maailma parimad maastikuehitajad”

  1. peeter ütleb:

    No Lukas ajab pada. Eesti lipulaevaks on ikka tislerid, kes on Eestisse toonud mitmetelt võistlustelt kuhjaga igat värvi medaleid.

Kirjuta kommentaar

Õpetajate Lehel on õigus avaldada teie kirjutatud kommentaar paberväljaandes. Kommentaari pikkus ei tohi ületada 3000 tähemärki. Õpetajate Lehe kodulehe kommentaarid on modereeritavad ja avaldatakse pärast toimetamist hiljemalt kommentaari saatmisele järgneva tööpäeva hommikuks. Lehel on õigus jätta saadetud kommentaar kodulehel avaldamata. Iga kommentaari edastaja arvuti IP-aadress, sessiooni identifikaator ja kommenteerimise aeg salvestatakse andmebaasis. Õpetajate Leht ei vastuta kommentaaride sisu eest!