Tänasest asub õueõppele rekordarv koole
Sügisene õuesõppenädal viib 170 kooli õpilased õuesõppele. Seda on enam kui kunagi varem.
Teadusuuringud on näidanud õuesõppe kasulikkust laste õppimis- ja keskendumisvõimele, akadeemilistele saavutustele, suhtlusoskusele, vaimsele ja füüsilisele tervisele ning üldisele heaolule. Õpilaste, kelle koolipäeva üks osa on õuesõpe, on kehaliselt vähemalt 2,5 korda aktiivsemad kui kogu päeva klassiruumis õppivad lapsed.
Ainetunnid toimuvad koolihoovides ja parkides ilmaoludest olenemata. „Nagu öeldakse: pole olemas halba ilma, on vaid kehv rõivavalik,“ tuletab õuesõppenädala eestvedaja Gerttu Vaher meelde.
Õuesõppenädal toimub Eestis teist korda ja see on koolide ning lasteaedade seas aina populaarsem. „170 kooli ja lasteaeda üle Eesti on suur saavutus,“ rõõmustab Vaher.
Tartu Ülikooli liikumislabori loodud programmi „Liikuma kutsuva kooli“ siht on, et liikumine kujuneks koolipäeva ja koolikultuuri ning õuesõpe Eesti koolielu tavapäraseks osaks.
ÕUESÕPE on koolis väga vana didaktiline võte,
kuid see kuidas me viimastel aastakümnetel seda mõtestama on kaugel arukast mõtlemisest. Puutume pidevalt kokku “soovitustega”, et KÕIKI TUNDE oleks vaja läbi viia nö õues (täna hommikul soovitas seda Hommiku TV-s üks naeratav spetsialist-noorik lausa ajuvabalt).
ÖPILASTELE õuesõpe meeldivat väitis noorik. Aga miks? – seal ei toimu ju tõsist vaimset tegevust pingutusega ja palju põimub meelelahutuslikuga. Sobib ka õpetajale, kes soovib, et tundi “millegagi” täita …
Aineõpetaja põhinäitaja on TULEMUSED, millest me enam ei taha rääkidagi. Kui tunnistame viimastel aastakümnetel noorte ARUKUSE (IQ) ALLAKÄIKU, siis tuleb didaktikasse suhtuda teisiti. Aga taimi-loomi jne tuleb kindlasti uurida looduses ning teha ka mõõtmisi-arvutusi looduses… Kuid mitte KAMPAANIAKORRAS!