Toomas Asser: kui hariduses läheb jutt raha peale, siis lõplikku tõde pole olemas
Täna Kumus toimuval õpetajate päevale pühendatud konverentsil „Kuidas rahvas saab targaks, kui raha ei ole?“ ütles Tartu Ülikooli rektor Toomas Asser, et kui hariduses läheb jutt raha peale, siis pole lõplikku tõde olemas.
„Oluline on, et hariduse rahastamisega seotud muudatustega ei tekiks ühe valdkonna toetamisega kestvat pikemat tagasilööki teistele haridusvaldkonna osadele. Meie ühine eesmärk on tark ühiskond ja haritud rahvas,“ sõnas Asser.
„Lahendused tekivad siis, kui otsuste taga on rasvane rahanumber. Poolteist aastat tagasi, kui hakkasime rääkima hariduse rahastuskriisist, oli puudujääk umbes sada miljonit eurot – see oli enne hüperinflatsiooni. Me peame enne läbi vaidlema, kas selle summa kaitsmine on ühiskonnale vastuvõetav ja riigile jõukohane. Ning missugune peaks olema üliõpilaste endi panustamise osa,“ lausus Asser.
„Eesti on hariduskulude poolest SKP-s Euroopa keskmine, kuid tasuta kõrgharidusega maadest oleme viimaste seas. Me kohtusime kõikide parlamendi erakondadega ning saime julgustava hoiaku, et mõistetakse probleemi – kõrghariduse tulevik vajab tuge. Pakkusime, et nemad pakuks välja visiooni. Jäägu siis valijate otsustada, millist haridust Eesti vajab ja suudab pakkuda. Ootame, et see sõnastus tekiks erakodadelt. Kuni otsitakse lahendusi, peame tagama, et me ei vajuks suuremasse auku.
Õpetajate puuduse probleem on laiem kui ainult madal palk, palgatõus on pinnapealne ja ajutine parandusmeede. Ülikoolid on pidevalt surve all, et tegevusi peaks optimeerima ehk õppealasid sulgema. Kuid sulgeda on alati lihtsam kui taas avada. Oleme leidnud kokkuhoiukohti ning saame aru oma vastutusest – hoida Eesti jaoks mitmete vajalike kompetentside järjepidevust. Tihti on see kompetentsus ainsana olemas ainult ülikoolis, me adume seda,“ sõnas Asser, lisades, et kõrgharidusest rääkides ei tohi kunagi vastanduda kutseharidusega.
Tartu Tervishoiu kõrgkooli rektori Ulla Preedeni sõnul tajub ta ikka veel, et rakenduskõrgkoolid paratamatult ülikoolide kõrval nii silma ei paista, kuigi kaetakse valdkondi, mis on julgeoleku aspektist olulised. „Rakenduskõrghariduses on selge seos kutsetega. Miks see on oluline? Kõik teavad, kuhu nad õppima tulevad ja tööle lähevad. Mina doktoriõpinguteni välja ei teadnud millises ettevõttes või asutuses ma tööle hakkan. Koroonapandeemia räsis vähemalt kaks aastat maailma ning olime valmis kooliuksi sulgema, et saaksime minna appi inimestele.
Meist said kangelased, kuid tegelikkus on hoopis teistsugune. Eelarve ja võimalused on meie jaoks väga erinevad. Nüüd on piir käes, kui nüüd rahastamise mudelit ei muudeta, siis tervishoiu kõrgkoolide väljavaated on väga halvad. Enam pole ruumi kokku võtta. Meie ei ole saanud vähendada õppurite arvu, ammugi mitte õppekavasid sulgeda, seda luksust meil pole. Haridus peab olema tervikuna riigi fookuses, sest kõik spetsialistid on riigile olulised,“ märkis Preeden.
Täna Kumus toimunud konverentsil „Kuidas rahvas saab targaks, kui raha ei ole?“ otsiti koos eri osapooltega lahendusi, kuidas kvaliteetse hariduse andmine Eestis saaks jätkuda. Üles astusid haridus- ja teadusminister Tõnis Lukas, ettevõtja ja AS-i Mainor juht Kadi Pärnits, Eesti Haridustöötajate Liidu esimees Reemo Voltri, Kohtla-Järve Gümnaasiumi direktor Hendrik Agur, Tartu Ülikooli rektor Toomas Asser ja Tartu Tervishoiu Kõrgkooli rektor Ulla Preeden.
Parlamendierakondade debatis „Millal hakkab riik sõnade kõrval haridust ka tegudes väärtustama?“ osalesid Helir-Valdor Seeder, Jevgeni Ossinovski, Jürgen Ligi, Jüri Ratas ja Toivo Tasa.
Konverentsi korraldas Eesti Haridustöötajate Liit.