Uus õppeaasta Kalpaksi riigikaitse kutsekeskkoolis: esimese koolipäeva lõpuks vormi 

Augusti viimasel päeval saabusid Lätimaal Kandavas asuvasse Oskars Kalpaksi riigikaitse kutsekeskkooli ligi poolsada sihikindlat noorukit, kes valiti välja 85 kandidaadi seast. Päeva lõpuks olid nad esmakursuslastena noorkadetivormis.

Uue õppeaasta algust tähistati 16. septembril, Õpetajate Lehe esindaja käis kooliga lähemalt tutvumas. 

Kui muidu algab uus õppeaasta 1. septembril, siis Kalpaksi riigikaitse kutsekeskkoolis toimus see kaks nädalat hiljem – et vormirõivais noored oleksid juba omandanud kõik selle, mis riviõppe juurde kuulub: pöörded, kaugused, seisangud jne. Rivikorra järgimine eristabki Kalpaksi riigikaitse kutsekeskkooli teistest Läti koolidest.

Kohanemine võtab aega

„Riigikaitse kutsekeskkoolis valmistatakse ette Läti armee uut ohvitserkonda ja muude valdkondade spetsialiste, siin omandatakse tipptasemel õppekava, mis aitab kujuneda võimekaks isiksuseks, kes suudab anda olulise panuse Läti riigi ja selle relvajõudude edendamiseks,“ sõnas Läti kaitseminister Artis Pabriks. 

Kooli direktori, kolonelleitnant Intars Kušnersi sõnul on mujalgi Euroopas militaarkeskkoole, kus militaarõppe kõrvalt omandatakse keskhariduse riiklik õppekava, selline on näiteks Welbeck Defence Sixt Form College Suurbritannias. Õppekava omandamisel pälvitakse kvalifikatsiooniraamistiku 4. tasemele vastavad teadmised ja oskused. 

Kolonelleitnant Intars Kušnersit aitab noorkadettide, tulevase uue ohvitserkonna kasvatamisel tõik, et ta on kaitsnud väitekirja, mis analüüsib ohvitseri ideaali kujunemist ja kujundamist ning teid selle poole pürgimiseks.

Kušnersi sõnutsi oli läinud aastal õppimist alustanud noorkadettidel esiti probleeme distsipliiniga, kiputi õppimisel üksteist segama. Noorkadetid ise tunnistasid, et tõsiseks proovikiviks oli uude keskkonda sulandumine, iseäranis esimesed kolm-neli kuud, uute kaaslastega kohanemine, suutmaks tegutseda ühe suure üksusena. Õppeaasta lõpuks oli üldainetes keskmine hinne 7,81 (10-st).

2021. aasta sügisel õpinguid alustanud noorkadettidele tõi esimene õppeaasta kaasa COVID-i pandeemiast tuleneva distantsõppe. Seetõttu kannatasid eriti õpitulemused reaalainetes (iseäranis matemaatikas ja füüsikas), ent olukord sundis end kokku võtma, iseseisvalt toime tulema. Mõnele tuli kodusõpe ka kasuks. 

„Muidugi oli noortel raske voodist välja saada ja sundida end kell 6.40 jooksma minema,“ nentis kolonelleitnant Intars Kušners. „Noorkadetid rääkisid, et olid kodukohas ainsad hommikused jooksjad; et oli kummaline joosta ihuüksi mööda tühje tänavaid. Aga tegu oli ka omamoodi katsumusega – kas suudetakse loidusest üle olla, tõusta ja teha.“ 

Õnneks kestis distantsõpe kõigest kuu. Kui esimesel semestril õpiti enamjaolt üldaineid, mida võis ka kodus õppida, siis edaspidi oli tegu juba erialaainetega, mida on võimalik omandada üksnes kontaktõppe vormis. 

Esimene õppeaasta päädis noorkadettidel kuuajalise praktikaga, mille käigus omandasid õppurid Läti kaitseväe akadeemia õppurite abil sõduri baaskursuse programmi. Esimese õppeaasta kutsepraktika ajal kinnistati igapäevast rutiini ning täideti lahingülesandeid maastikul (öine liikumine, õhkrelvast tulistamine). 

Nõutud kaader, hea palk

Kalpaksi riigikaitse kutsekeskkooli üks siht on küll Läti kaitseväe jaoks uusi ohvitsere ette valmistada, kuid Läti kaitseväe akadeemias edasi õppida pole kohustuslik. Õppekavas on pandud rõhku süvendatud STEM- ehk loodus- ja täppisteaduste ning inglise keele õppimisele, mõistagi ka kehalise võimekuse arendamisele ja militaarõppele, liidrivõimete, loomingulise mõtlemise, psüühilise püsivuse, vastutustunde kasvatamisele – seega võivad kooli lõpetanud noored jätkata õpinguid teistes kõrgkoolides. 

Läti kaitseväe akadeemia neljanda kursuse kadett kapral Armīns Zutis on üks neist, kes Kalpaksi riigikaitse kutsekeskkooli õppuritele oma teadmisi edasi annab. Kapral Zutise sõnul on Kalpaksi kooli õppurid väga motiveeritud, omandavad kiiresti oskusi, mis kuluvad hiljem ära nii tsiviil- kui militaarelus.

Noorkadetid omandavad nelja õppeaasta jooksul nooreminstruktori kutse. Viimane asjaolu on iseäranis oluline Läti kaitseväe isikkoosseisu struktuuri kontekstis – Riigikontrolli revisjoni tulemusena tõdeti, et just alljuhte (sõjaväe nooremjuhte), nn armee selgroogu, teenistuslikku vahelüli ohvitseride ja sõdurite vahel jääb praegu kõvasti puudu. 

Tulevaste instruktorite ülesanne on tagada allüksuste väljaõppe ettevalmistamine ja läbiviimine. Ülaltoodu taustal on mõistetav, miks Läti kaitseväelaste palgareformiga (see toimub etapiviisiliselt alates 2014. aastast) on palk suhteliselt kõige rohkem kasvanud just instruktoritel. Mõistagi motiveerib see asjaolu noori valima haridustee jätkamiseks ja kutse omandamiseks just Kalpaksi riigikaitse kutsekeskkooli. 

Läti valitsus toetas kaitseministeeriumi ettepanekut kehtestada riigis järgmise viie aasta jooksul kohustuslik ajateenistus. Kaitseministeeriumi eesmärk on suurendada riigi relvajõude 50 000 sõdurini. Sinna kuuluks 14 000 elukutselist sõjaväelast, 16 000 kaitseväelast ja 20 000 reservväelast. Kalpaksi riigikaitse kutsekeskkooli lõpetanuid kohustuslikku ajateenistusse ei kutsutaks. 

Vahetult enne uue õppeaasta algust toimus Läti sõjamuuseumis kaitseministeeriumi algatatud arutelu „Riigikaitse – võimalused ja katsumused“, mis oli pühendatud kohustusliku ajateenistuse taastamisele. Arutelul osalesid militaarvaldkonna esindajad, väliseksperdid ja noorteühenduste liidrid. Kalpaksi riigikaitse kutsekeskkooli esindasid kooli direktor, kolonelleitnant Intars Kušners ja teise kursuse noorkadett Mārtiņš Neimanis.

See pole veel kõik …

2022/2023. õppeaastal tahetakse osaleda Läti krossijooksu meistrivõistlustel ja aineolümpiaadidel. Instruktor Gatis Kleinsi sõnutsi saavutasid Kalpaksi kooli noored oma esimese õppeaasta jooksul väga korraliku füüsilise vormi, suutes murdmaakrossidel rinda pista spordigümnaasiumi ja spordiklubide võistkondadega. Erialaained nõuavad uute instruktorite kaasamist ning nende koolitamist haridusseaduse nõudmiste valguses (pedagoogiline pädevus).

Kaitseminister Artis Pabriks teatas, et Läti mobiiltelefoni droonijuhtimiskeskuse spetsialistide abil hakkavad noorkadetid õppima droonide katsetamist (Ukraina kogemus on näidanud, kui vajalik see on). 

Kalpaksi riigikaitse kutsekeskkool on juba liitunud esimese valdkondliku rahvusvahelise koostöövõrgustikuga – kolonelleitnant Intars Kušners osales tänavu septembri algul Brüsselis Euroopa julgeoleku- ja kaitsekolledži korraldatud Euroopa Liidu militaarkutsekeskkoolide foorumil. Nimetatud foorumil osales 12 militaarkutsekeskkooli kuuest riigist (Itaalia, Rumeenia, Ungari, Portugal, Läti, Küpros). Kolleegidega arutati pedagoogide, instruktorite, noorkadettide koostöö- ja vahetusvõimalusi, mõistagi tuleb see kõik Kalpaksi riigikaitse kutsekeskkooli mainele ainult kasuks.