Väike spikker õpetajale tema igapäevatöös: kuidas teha vahet intellektipuudel ja vaimupuudel?

Eelvaatle uues sakis

„Kooli paratamatus seisneb teadmiste vankri juhtimises valitseva võimu vaimus.“  Ivo Ivari, kirjanik ja psühholoog

Töötan juba kaheksa aastat Maarja külas õpetaja-psühholoogi-nõustajana, tegeledes peamiselt liitpuudega noortega. Mulle meeldib minu töö väga, aga avaldan siirast kaastunnet oma õpetajatest kolleegidele tavakoolis, kes peavad tegelema erivajadustega õpilastega oma töö kõrvalt. Ja seda aasta-aastalt üha enam, sest Eesti Vabariigis napib üle mitmesaja koolipsühholoogi, logopeedi ja sotsiaalpedagoogi. 

Seega on tavaõpetaja sunnitud tegema oma napi palga eest ära ka tasuta lisatöö: puuduvate spetsialistide töö, omamata selleks vajalikku haridust. Küll on peagi loota palgatõusu, mis kahjuks ei ületa inflatsioonikoefitsienti, aga abiks ikka. Kus on küll meie töö- ja tervisekaitse?

Kolm intellektitasandit

Püüan oma pisikeses kirjatükis määratleda mõningaid mõisteid ja õpetada veidi ära tundma erilisi õpilasi, neid mõistma ja aitama ning lükkan ümber levinud pseudoarvamused. 

WHO hinnangul on enam kui miljardil inimesel ehk umbes 15%-l maailma rahvastikust mingit sorti puue ja ainult 5% neist on kaasasündinud.

Esiteks ei tea ma, milleks ja miks võeti kasutusele sõna „intellektipuue“, mis paljuski solvab minu kasvandikke. Olen psühholoogiat õppinud 13 aastat ja õpetanud eri tasemel pea 40 aastat. Tean, et inimesel on kolm intellektitasandit: geneetiline intellekt ehk IQ, sotsiaalne intellekt ehk SQ ja emotsionaalne intellekt ehk EQ. Minu hoolealustel napib tõesti IQ-d, aga püüame seda igati kompenseerida teiste tasandite igapäevase arendamisega. 

IQ endaga on asi selge ja see on ka kõigile arusaadavalt lahti mõtestatud. Vaimne alaareng ilmneb 1–3 protsendil populatsioonist. Mõõduka intellektipuudega inimeste IQ jääb vahemikku 40–54, raske puudega inimestel 25–39, sügava puude korral on see alla 25. Enamikul vaimse arengu peetusega inimestel on suhteliselt väikesed puudujäägid ja neid klassifitseeritakse kergelt alaarenenuteks (IQ 55–69).

Haridus matsi ei riku

Seega, mida ei ole looja poolt antud, saab ehk kuidagi kompenseerida. Maarja küla hoolealused oskavad kõik teretada, inimlikult käituda ja on emotsionaalselt avatud. Iga päevaga tunnen üha enam, et meie Riigikogu kõrgesti valitutel napib oma käitumises ja sõnavõttudes nii sotsiaalset kui emotsionaalset intelligentsi. Kas neid võiks siis lahterdada intellektipuudega kodanike alla? Meenub igipõline teadmine, et haridus matsi ei riku.

Teisalt näitavad viimaste aastate põhjalikud teadusuuringud, et pikalt võimul olemine võib tekitada ajus muudatusi, mida võib lahterdada nii vaimse kui vaimupuude alla. Kahjuks võib seda üha enam märgata ka riigikogulaste ja teiste pikalt võimul olnute kohtuprotsesside meedias toodud kirjeldustes.

Intellektipuue ei ole vaimuhaigus. Enamik inimesi ei tee vahet intellektipuudel ja psüühilisel haigusel. Arvatakse, et need on üks ja sama, ometi on intellektipuue kaasa sündinud, psüühikahäire ehk vaimuhaigus võib aga tabada kõiki meist suvalisel eluhetkel.

Levinumad pseudoarvamused tavanormist madalama IQ-ga inimeste suhtes

• Intellektipuudega inimesed ei ole õpi- ega arenguvõimelised. 
• Intellektipuudega inimesed on agressiivsed ja käitumiselt ettearvamatud.
• Intellektipuudega inimesi tuleb ravida, et nad terveks saaksid või et nad ei oleks agressiivsed. 
• Intellektipuue pigem süveneb aastatega, kui taandub. Nii ja naa: teisalt, kui inimene ei ole aktiivne, vaid istub kodus, võibki see nii välja kujuneda.
• Intellektipuudega inimesed vajavad teiste abi kuni surmani. Nii ja naa: väga kerge intellektipuudega inimesed ei pruugi kõrvalist abi vajada, aga üldiselt läheb neil teiste abi või teenust vaja tõesti kogu elu.
• Intellektipuudega inimesed on õigem tavaühiskonnast isoleerida.
• Intellektipuudega lapsed sünnivad vaid asotsiaalidel.
• Intellektipuudega inimesed suudavad teha vaid rutiinseid tegevusi.
• Intellektipuudega inimesed ei ole usaldusväärsed partnerid tööelus. Minu arvates on nad väga kohusetundlikud ning kõrvalise abi – vastavalt vajadusele – olemasolu korral saavad hakkama päris hästi. See sõltub muidugi puudeastmest.
• Intellektipuudega inimesel ei tohiks olla juhilube. Nii ja naa: kerge intellektipuudega inimene võib elada minimaalse kõrvalise toe abil, abielluda, saada lapsi, sõita autoga, käia tööl jne.
• Intellektipuue on nakkav!

Erilist last-õpilast iseloomustavad peamiselt õpiraskused, mis väljenduvad eri tugevusega, nendest iseloomulikumad on järgmised.

• Puudulik oskus infot koguda, säilitada ja reprodutseerida.
• Raskused tähelepanu kontsentreerimisel.
• Madalad kognitiivsed võimed.
• Ka hea silmanägemise korral näevad nad tähti või numbreid valesti või ümberpööratud järjekorras.
• Mitteselektiivne mälu, nad ei suuda eristada olulist ebaolulisest.
• Nad ei ole võimelised kuuldut üles märkima, sest ei suuda kuuldut töödelda.
• Nad küsivad ühte ja sama küsimust üha uuesti.
• Neil on raskused suulisel ja kirjalikul eneseväljendamisel.
• Neid iseloomustab egotsentrism ja ebaküps käitumine.
• Nad on võimetud välja ütlema lihtsaimat sõna või defineerima selle tähendust.
• Ühel päeval suudavad nad kontsentreeruda ja ülesandeid lahendada, kuid järgmisel võivad olla täiesti keskendumisvõimetud.
• Neile põhjustavad frustratsiooni valikvastustega kontrolltööd, testid ja ankeedid, sest nad ei oska valida.
• Nad kogevad viha, mis tuleneb pea pidevalt püsivast frustratsioonist.
• Nad ei oska lahendada ülesandeid. 
• Sageli napib neil õpimotivatsiooni. Neid iseloomustab vähene õpi- ja sotsiaalne kogemus.
• Nad kogevad suuri raskusi sõprussuhete loomisel ja teistega suhtlemisel.
• Sageli puudub neil kodu (vanemate) toetus.
• Neil on õpiraskused tavakoolis (klassis), kuid nad võivad saavutada edu eritingimustes õppides.
• Nad kogevad end üksiku, äratõugatu, tõrjutu ja masendatuna.
• Neil on raskusi parema ja vasaku poole eristamisel, nad võivad ka oma koduümbruses ära eksida.
• Sageli esineb neil eri tugevusega väljenduv düsleksia.

Seega, mida rohkem õpetaja märkab ühes või teises õpilases loetletud tunnuseid, seda tõenäosem on, et tegemist on erilise õpilasega, keda tuleb ka eriliselt kohelda.

Mida siis teha ja mida mitte?

• Tea, et sinu hirmud ja armud lähevad ka temale üle.
• Ära käsuta, vaid kehtesta ennast.
• Kasuta positiivset kehakeelt.
• Räägi 3–5 sõna pikkuste lausetega.
• Ära kasuta võõrsõnu, lühendeid ega metafoore.
• Palu tal kuuldu üle korrata.
• Ole oma tunnetes aus.
• Tea, et täna räägitu, õpitu ja omandatu võib homseks ununeda – aeg annab arutust …
• Käitu alati nagu võrdne võrdsega.
• Võta kuulamiseks aega ja kannatust.
• Selgita konkreetsete näidete varal, situatsioonis, kus ta eksis või mõistis valesti.
• Juhendamisel tee suulise selgitamise asemel pigem koos läbi või näitlikusta.
• Ära võta isiklikult, kui ta ütleb sinu kohta midagi ebasündsat. Sageli on ka kodu lapse käitumise peegel.
• Pea meeles, et tal on oma elukogemus ja tõenäoliselt on ta pidanud kogema alandavat suhtumist. Ta võib olla esimesest hetkest sinule avatud, aga võib ka avaneda alles pärast päris mitut kohtumist.