Arutati kohalikku hariduspoliitikat

18. nov. 2022 Raivo Juurak toimetaja - Kommenteeri artiklit
Arutelu vestlusringis osalesid (vasakult) Elina Siilbek (Harku vald), Kaarel Rundu (Tallinna haridusamet), Astrid Ojasoo (Kose gümnaasium), Urmo Uiboleht (koolijuhtide ühendus), Marju Randlepp (Rae vald), Mila Uibo (Tartumaa noortekogu), Juhan Viise (Kadrina hariduskogu), Liina Põld (HTM-i asekantsler). Fotod: Raivo Juurak

11. novembril toimus Tallinnas Eesti Haridusfoorumi (EHF) korraldatud arutelu „Kuidas kujundada kohalikku hariduspoliitikat?“.

Haridus- ja teadusministeeriumi asekantsler Liina Põld märkis, et haridusmuutusi on kohalikul tasandil veetud pigem tagasihoidlikult. Näiteks peaksid koolijuhid saama oma tööle regulaarselt tagasisidet, kuid tegelikkuses käib koolipidaja juures arenguvestlustel alla poole koolijuhtidest. Teiseks tõi ta välja, et omavalitsused peaksid uusi koolijuhte värvates kasutama professionaalsete värbajate abi, nii et koolijuhtideks valitaks tippjuhtidega võrreldavaid kandidaate. Lisaks rõhutas Liina Põld, et kohalikel omavalitsustel tuleks koolijuhtide tööd senisest selgemate kriteeriumide põhjal hinnata, kasutades selleks kooli arengukava, koolijuhi kompetentsust ja karjäärimudelit, koolivõrgu arenguplaani ning haridusvaldkonna arengukava 2021–2035. 

Arutelud rühmades.

Koolijuhi ja koolipidaja suhted 

Ent millised on koolijuhtide ja koolipidajate arusaamad ja hoiakud? Olukorrast ülevaate saamiseks viis EHF Survey Monkey platvormil läbi küsitluse, millele vastas 47 koolijuhti ning 37 koolipidajat. Küsitluse tulemustest andsid haridusfoorumi arutelul ülevaate EHF-i juhatuse liikmed Marju Lauristin ja Marika Saar.

Nad märkisid, et koolijuhtide ja koolipidajate mured on tihti oodatust sarnasemad. Mõlemad peavad kõige põletavamaks probleemiks õpetajate ja tugispetsialistide nappust. Teise valupunktina märgivad mõlemad kaasavat haridust. Kooli juhtimisel peavad mõlemad kõige olulisemaks juhtkonna ja õpetajate vastastikust usaldust ja sujuvat koostööd. 

Heaolu ja turvatunne

Nii koolijuhid kui -pidajad peavad väga oluliseks õpilaste ja koolitöötajate heaolu ja turvatunnet. Marju Lauristin märkis, et heaolu väärtustamine nii kõrgelt on midagi uut, sest aastakümneid on tõlgendatud heaolu kui mugavust ja laiskust. Nüüd on heaolust saanud aga nii koolijuhi kui ka koolipidaja üks prioriteete.

Teisalt selgus küsitlusest, et omavahelisest koostööst saavad koolijuhid ja koolipidajad siiski mõnevõrra erinevalt aru. „Siin lähevad suusad risti,“ ütles Marju Lauristin teemat kommenteerides. Nimelt peab ainult 25% koolijuhtidest koostööd koolipidajaga oluliseks, samas kui 70% koolipidajatest arvab, et koostöö on väga oluline. Lauristin selgitas, et mõned koolijuhid pelgavad, et koostöö võib tähendada poliitiliselt juhtimist kohaliku omavalitsuse poolt, mida ongi ette tulnud. Mõni koolijuht on kommenteerinud, et koostöö on tähendanud koolipidajale meeldimist ja temaga hästi läbisaamist sisuliste küsimusteni jõudmata. Koolijuhtides tekitab ebamugavustunnet ka sõnapaar „teenistuslik järelevalve“, mis kõlab pigem inspekteerimise kui koostööna.
Suusad on risti ka töölepingute teemal. Koolijuhid soovivad tähtajatuid töölepinguid, sest see annab neile kindlama tunde, seevastu koolipidajad soovivad pigem tähtajalisi lepinguid, et oleks lihtsam koolijuhte vahetada. 

Koolijuhi isiksus

Koolijuhi isikuomaduste hindamisel on koolijuhtide ja -pidajate üksmeel suur, märkis Marju Lauristin. 92% koolijuhtidest ja 95% -pidajatest peab koolijuhi juures kõige olulisemaks tema arusaamade eetilisust, usaldusväärsust ja ausameelsust. 90% koolijuhtidest ja 94% -pidajatest peab väga oluliseks ka koolijuhi suhtlemisoskust ja sotsiaalseid oskusi. Liidriomadusi ja head organiseerimisoskust peab tähtsaks 81% koolijuhtidest ja 86% koolipidajatest. Niisamuti peavad mõlemad koolijuhi juures mõnevõrra vähem oluliseks pedagoogilisi tõekspidamisi: 69 ja 61%. Koolijuhi poliitilisi tõekspidamisi peab oluliseks 2% koolijuhtidest ja 3% koolipidajatest. 

Marju Lauristin märkis, et koolijuhtide ja koolipidajate sarnased arusaamad on hea eeldus tihedamaks koostööks, kuid teisalt tõi ta välja, et uue koolijuhi eetilisi hoiakuid ja väärtushinnanguid on väga raske hinnata. Pole ju võimalik kirja panna, mille järgi eetilise koolijuhi kohe ära tunneb. Samas saab väga täpselt kirja panna koolijuhi valimise protseduuri reeglid ja lihtne on ka avalikustada valimiskomisjoni kõigi liikmete nimed. Kui inimesed teavad, kuidas uus koolijuht valiti ja kes ta valisid, siis ei teki kellelgi „musta kasti“ tunnet.

EHF-i küsitlus murdis ka mõningaid müüte. Näiteks öeldakse tihti, et tänapäeva koolis ohverdatakse kõik selleks, et olla pingerea tipus, kuid EHF-i küsitlus näitas, et õppetöö tulemused teiste koolidega võrreldes olid väga olulised ainult 17%-le koolijuhtidest ja 14%-le koolipidajatest. Oluliseks pidas õppetöö tulemusi 58% koolijuhtidest ja 59% koolipidajatest.

Millega ei olda rahul? 

46% koolijuhtidest arvab, et ei saa kooli arengukava koostamisel ja eesmärkide seadmisel piisavalt abi. Sedasama leiab 51% koolipidajatest. Teiseks arvab 40% koolijuhtidest, et supervisiooni ja mentorlust tuleks koolidele pakkuda praegusest palju rohkem. Samal seisukohal on koguni 73% koolipidajatest. 

Loe uuringut: https://opleht.ee/wp-content/uploads/2022/11/HF-Koolijuhtide-ja-koolipidajate-kusitlus.pdf


Koolijuhtide ja koolipidajate kõige suuremad murekohad


KoolijuhtKoolipidaja
Õpetajate, tugispetsialistide defitsiit70%38%
Raha, palk, eelarve, investeeringud48%43%
Kaasav haridus, HEV-õpilased 40%33%
Õppekeel, muukeelsed, sh Ukraina õpilased24%26%
Ülekoormus23%5%
Juhtimine, tunnustamine, motivatsioon23%19%
Muutused, õppekava, eksamid 14%13%


Parimad praktikad

Rae valla haridus- ja kultuuriameti juhataja Marju Randlepp rääkis EHF-i arutelul valla väga heast koostööst oma koolidega. Neil peetakse kõigi kooli- ja lasteaiajuhtidega igal aastal arenguvestlusi. Iga uus haridusjuht saab Rae vallas endale mentori, kelleks on tavaliselt mõne teise haridusasutuse juht. Jüri Gümnaasiumi direktor on koolijuhtidele superviisor. Uute koolijuhtide värbamisel kasutatakse professionaalsete värbajate abi. Koolide ja lasteaedade juhtidele on korraldatud õppereise (Hollandisse jm).  

Harku valla Huvitegevuse ja Noorsootöö SA juhataja Elina Siilbek selgitas, kuidas valla sihtasutus korraldab huviringide ja -koolide, noorsootöökeskuste ja pikapäevarühmade koostööd. Kõik valla huvi- ja noorsootöö juhid saavad kord kuus kokku ja koordineerivad oma tegevust. Praegu töötab huvitegevuse ja noorsootöö sihtasutuses üle 60 inimese ja üle tuhande lapse saab sihtasutuse teenust.  

Hariduse Edendamise Sihtasutuse juhatuse liige ja tegevjuht, Eesti Koolijuhtide Ühenduse esimees Urmo Uiboleht märkis, et koolijuhid on avatud koostööle rohkem kui kunagi varem ja seda olukorda tuleb ära kasutada. Ka kooli sees ei tohiks olla üksikjuhtimist, vaid meeskonnatöö, sest üheskoos tegutsemine loob parema õhkkonna ning õpetajad ei mõtle siis koolist lahkumisele. Uiboleht toonitas, et kohalik omavalitsus peab keskenduma sellele, kuidas kooli meeskond koolile antud ülesannetega hakkama saab.  


Kirjuta kommentaar

Õpetajate Lehel on õigus avaldada teie kirjutatud kommentaar paberväljaandes. Kommentaari pikkus ei tohi ületada 3000 tähemärki. Õpetajate Lehe kodulehe kommentaarid on modereeritavad ja avaldatakse pärast toimetamist hiljemalt kommentaari saatmisele järgneva tööpäeva hommikuks. Lehel on õigus jätta saadetud kommentaar kodulehel avaldamata. Iga kommentaari edastaja arvuti IP-aadress, sessiooni identifikaator ja kommenteerimise aeg salvestatakse andmebaasis. Õpetajate Leht ei vastuta kommentaaride sisu eest!