E-koolikotiga või E-koolikotita? Kuidas toetada õpetajat digiõppevara jagamisel? 

Kumb mõte tundub tuttavam: „E-koolikott ja sisuloome – jälle uus keskkond, millega tuleb tutvuda ja mida õppida. Kust see aeg võetakse?“ või „Mul on tunnis vaja näitlikustada teemat, parim lahendus oleks mäng või midagi sarnast kaasavat. Vaatan, mida teised on teinud, ehk saan kasutada ja kohandada“?

Õpetajate suhtumist digiõppevarasse, selle loomisse ja avalikku jagamisse uuris oma magistritöös „E-koolikoti kasutajaskonna kasvu mõjutavad tegurid“ Tallinna Ülikooli digitehnoloogiate instituudi haridustehnoloogia suuna üliõpilane Maiki Hint.

E-koolikotil oli 2021. aasta seisuga 11 705 registreeritud kasutajat, kes on koostanud 26 031 õppematerjali. Päriselt oli kasutajaid mitu korda rohkem, sest materjale saab kasutada ilma registreerimata. Üle 80% õppematerjalidest on kõikidele kättesaadavad, privaatseid õppematerjale on E-koolikotis rohkem kui 3000. Materjalide kasutamise statistikast selgus, et kõige vaadatumate hulka kuuluvad keskhariduse õppematerjalid ning formaatidest on kõige populaarsemad interaktiivse sisuga ülesanded, kursused ja õppevideod. Enim õppevara leidub võõrkeele (27% materjalidest), loodusainete ning keele ja kirjanduse (12 ja 11%) ning muusika (9,7%) ja matemaatika (7,9%) õppeks. 

Magistritöö üks osa oli fookusgrupi intervjuud õpetajatega. Sealt ilmnesid nii õpetajate motivaatorid kui hirmud õppematerjali loomisel ja avalikustamisel. 

Maiki Hint toob välja, et suur motiveerija oli missioonitunne ja vajadus, kuna seni konkreetses valdkonnas digitaalne õppevara puudus. Digiõppevara kasutamise peamine eesmärk on tundi mitmekesistada ning teavet kinnistada. Vähe oluline ei ole enda töö lihtsustamine, sest juba loodud või leitud materjali saab taaskasutada ja vajadusel alati muuta. Leiti ka, et digitaalsete õppematerjalide kaudu on õpilasi parem kaasata, sest õpilaste tase on muutunud ja tuleb teha rohkem personaliseeritud, paindlikke ning uuenduslikke ülesandeid. Õppevara loomisele andsid hoogu juurde distantsõpe ja konkursid. Õppevara jagamise olulise eesmärgina toodi välja enda ja kolleegide töö lihtsustamine ning kooli maine tõstmine. 

Mis takistab õpetajatel digiõppevara avalikult jagamast? 

Toodi välja hirm minna vastuollu autoriõiguste ja kvaliteedinõuetega ehk õppevara kvaliteedi hindamisel peetakse kõige olulisemaks selle korrektsust. Enda suhtes ollakse ülimalt kriitiline. Kasutajana ei olda eramaterjali kvaliteedis ja väärtuses alati nii kindlad kui kirjastuste ja riiklike õppematerjalide puhul ja see takistab materjali jagamist. Peaasjalikult mõjutavad õppevara loomist motivatsiooni tekitamine õppeasutuse poolt, õpetaja isiklik motivatsioon ja majanduslikud aspektid (palk, kulu, töövahendid). Julgemalt jagatakse materjale väiksemates kogukondades, et pakkuda kolleegidele võimalust aega kokku hoida ja materjale kasutada, lootes sama vastu saada. Lisaks motivatsioonile mängib repositooriumite ehk õppevara keskkondade omaksvõtul olulist rolli metaandmete lisamise funktsioon. Tihti on metaandmete lisamine õpetaja jaoks tülikas või aeganõudev kohustus, mistõttu neid ei lisata õppematerjali külge selle avaldamise hetkel. Seega ei ole metaandmed õiged, mis ei aita õppematerjali levitamisele ega leidmisele kaasa. 

Õppevara loomisel on kõige olulisem faktor õpetaja ajapuudus, aga ka puudulikud digioskused. Õpetajatel on paberil palju häid materjale, kuid nad ei oska neid digitaalseks muuta. Mõne aine puhul saavad takistuseks platvormi piirangud, millel õppematerjale jagada. 

Kuidas digiõppevara õpetajate seas levitada? 

Eesti õpetajad oskavad digiõppevara kasutada, aga murekohaks on selle loomise ja jagamise oskus ning võimalused. Õppevara jagamisel peetakse kõige tähtsamaks asjaolu, et see võib kolleegile kasulik olla. Samas kardetakse enda loodud materjale jagada. Kuidas seda olukorda ühiselt panustades lahendada, nii et kõik võidaksid? 

Maiki Hint pakub lahendusi: „Magistritöös tõid fookusgrupi intervjuus osalenud välja, et õpetaja pigem julgeb oma õppematerjale jagada väiksemas kogukonnas, olgu see siis enda kolleegidega või sama piirkonna aineõpetajatega. Seega võib soovitada, et koolis võiks olla haridustehnoloogiline tugi õpetajatele, kes julgustaks ja juhendaks, kuidas enda loodud õppematerjale digitaliseerida. Tihti jätab õpetaja enda loodud õppematerjali kasutuseks vaid oma ainetundi, aga kui seda kasvõi oma kolleegiga jagada, aitab see kaasa õppematerjali kvaliteedi tõstmisele, sest nii tulevad õppematerjali head ja vead paremini välja. Lisaks saavad aineühendused õpetajat toetada näiteks ühiste koolituste kaudu, kus digipädevam õpetaja saab jagada oma teadmisi headest veebitööriistadest, mis konkreetse õppeaine jaoks hästi sobivad.“

24.11 kl 15–16 on tulemas andmekaitse teemal seminar sarjas „Distantsilt targemaks“ „Digitaalsed õppematerjalid ja autoriõigus“. Registreerida saab Juhani keskkonnas „Distantsilt targemaks“ „Digitaalsed õppematerjalid ja autoriõigus“. Juhan – täienduskoolituste infosüsteem. 

KOMMENTAAR

Kuidas kontrollitakse E-koolikoti materjalide kvaliteeti ja milliseid parandusi-arendusi on tehtud?  

Kätlin Kalde, haridus- ja teadusministeeriumi üldhariduse valdkonna peaekspert 

Kairi Valk, tootejuht-analüütik

E-koolikoti materjali kvaliteedi hindamiseks on Harno ja 2021. aasta sügisest alates HTM igal aastal läbi viinud õppematerjalide kvaliteedikontrolli, milles õpetajad-aineeksperdid kontrollivad E-koolikotti lisatud õppevara korrektsust, ajakohasust, ainealast ja meta-andmete õigsust ning annavad soovitusi E-koolikoti keskkonna parendamiseks.

Kavas on luua E-koolikoti kasutusjuhendid ja töötada kasutajatele välja digiõppematerjalide koostamise enesehindamise vahend. 2021. aastal viidi E-koolikott üle uuele platvormile. Kõige suurem eesmärk oli vahetada raamistikku, sest see oli vananenud. Sellega seoses vaadati üle materjalide ja kogumike loogika ja küsiti kasutajatelt tagasisidet. Muudatus oli vajalik ka E-koolikoti jõudluse suurendamiseks, materjalide parema interaktiivsuse tagamiseks (interaktiivsete ülesannete, pdf-failide, Google Docsi jt linkide pookimiseks ehk vistutamiseks). Muudatusega kaasnes parem liigendatus (peatükid eraldi lehtedele, taksonoomia visuaalselt eri tasanditele), otsingufiltrite täpsustamine (nt otsing lisatunnuste järgi), metaandmete üksikasjalikum kirjeldamine. 

Saab filtreerida hiljem vaatamiseks märgitud materjali, autor saab materjali märkida ainult lingiga jagatavaks, materjali saab meeldivaks märkida. Sisuloomest saab materjali otse koolikotti saata – enamik sisuloome ülesandeid on poogitavad ehk vistutatavad.    

2022. aastal on kavas uuendada sisuloome keskkonda, mille tulemusena lahenevad loodetavasti ka mõned interaktiivsete ülesannete pookimise (ehk E-koolikotis sisuloome interaktiivse sisu näitamise) probleemid. Samuti on plaanis uuendada sisuloome H5P-mooduleid ja edaspidi migreerida digiõppevaramu https://vara.e-koolikott.ee/ materjalid sisuloomesse ja liidestada E-koolikotiga. 

Plaanis on ka parandada E-koolikoti kasutajate haldust, samuti otsingut ja jõudlust, arendada E-koolikoti õppevara kvaliteedi kontrolli läbi viivate ekspertide jaoks välja tööriist, mis aitab nende tööd lihtsustada. 

Oleme läbi aastate pakkunud mitmesuguseid veebi- ja kontaktkoolitusi sisuloome ja H5P kasutamiseks. Abiks on ka salvestatud sisuloome juhendseminarid ja lingid, mille leiad E-koolikoti kodulehelt Sisuloome juhend – E-koolikott – (projektid.edu.ee).