Eesti Keskkonnahariduse Ühingu viis aastaringi
2017. aasta sügisel, kui lähenes iga-aastane keskkonnahariduse aastakonverents, toimus päris kõva eeltöö ja sagimine loomaks Eesti Keskkonnahariduse Ühingut. Ühingu esimest üldkoosolekut saatis suur huvi, kuna see toimus peaaegu kahesaja osalejaga konverentsi osana.
Koosolek ise kujutas endast pingsat arutelu teemal, kas liikmed saavad olla ainult füüsilised või ka juriidilised isikud. Püsima on jäänud seisukoht, et ühing on selliste inimeste ühendus, kes soovivad end looduse ja hariduse teemal koolitada, keskkonnahariduse kvaliteeti kõrgel hoida ja valdkonna huvisid kaitsta. Aastate kestel on ühing pakkunud ligi poolele tuhandele looduskoolitajale enesetäiendamise ja kogemuste jagamise võimalust. Tänavu möödub ühingu loomisest juba viis aastat, mis annab hea põhjuse tehtule tagasi vaadata ja heita pilk tulevikku.
Ühingu loomise üks ajendeid oli keskkonnahariduse valdkonna kvaliteedisüsteemi loomine. Seda tehti kolmes osas. Esimeses etapis olid vaatluse all keskkonnahariduse aktiivõppeprogrammide kirjeldused. Praeguseks on esitatud hindamiseks 1072 programmikirjeldust, millest 684 on vastanud programmi kvaliteedikriteeriumitele ning saanud muraka märgise. See võimaldab programmi valinud õpetajal veenduda, et pakkuja on oma tegevuse detailideni läbi mõelnud ja sõnastanud õpiväljundid. Programmide hindamisjuhend ja -protsess on taganud programmikirjelduste ühtlase kvaliteedi.
Paljalt kirjelduse põhjal pole võimalik teha järeldusi juhendamise kvaliteedi kohta, mistõttu on kvaliteedisüsteemi järgmine etapp juhendaja pädevusmudeli ja sellel põhineva enesehindamisvahendi koostamine. Pädevusmudelit hakati koostama 2021. aastal. Eesmärk on sätestada võtmepädevused, mida keskkonnahariduse pakkuja peab valdama, ning muuta juhendajad neist teadlikumaks, pakkudes võimalust ise oma pädevusi hinnata ja arendada. Õpetajakutse taotlemise protsessi alus on samuti kindel pädevusmudel.
Kolmas ja viimane etapp puudutab keskkonnahariduskeskuste kvaliteeti. See etapp on käivitamisel, kuid selle ühe tulemusena julgen mainida keskustele mõeldud enesehindamise tööriistade loomist ja sellega kaasas käivate kvaliteedikriteeriumite väljatöötamist. Sellise enesehindamisega käib kaasas teadlikkuse tõstmine sündmuste läbiviimisest ning õppetöö kavandamisest.
Aktiivne juhendaja ei ole pidanud ootama mudelite ja hindamisvahendite valmimist, et omal alal pädevamaks saada. Viie aasta jooksul on ühing korraldanud Eesti eri paikades 11 keskkonnahariduse koolituspäeva ning viis kahepäevast suveakadeemiat. Sündmustel on osalenud kokku ligi 500 inimest. Teemad on olnud seotud loodusega või otseselt juhendajaoskuste arendamisega ning sageli veedetakse koolituspäev tervenisti õues. Eriti viimastel aastatel on rõhk olnud osalejate enda tegutsemisel, mitte loengute ega info edastamisel – kursusel õpitut lastakse osalejatel väga sageli ka rakendada.
Üritustega julgustame ühinema ka neid, kes looduslähedase hariduse pakkumise oma südameasjaks on võtnud, isegi kui te seni pole ühingu tegemistega tuttavad. Eesseisev koolitusseeria on terviklik minikursus, mis kannab nime „Juhendaja kui eeskuju“ ja toimub kolmes osas: 2023. aasta veebruaris, märtsis ja aprillis. Juhendajad on Püha Johannese Kooli kogenud õpetajad ja koolijuht. Koolituspäevad algavad Püha Johannese Koolis Tallinnas ning mõne sündmuse käigus liigume ka koolist kaugemale loodusesse, näiteks Pääsküla rappa. Rohkem infot leiate kodulehelt ekhyhing.ee.
Ühing on alati olnud valmis ka oma liikmeskonna huve esindama. Selleks on vajadusel liikmeskonnast infot kogutud ja panustatud vajalike toetusmeetmete väljatöötamisse ning osaletud valdkonna jaoks oluliste arengukavade koostamises. 2023. aasta tööplaani kuulub kavatsus korraldada ühingus huvikaitsekoolitusi ning mõelda paremini läbi ühingu huvikaitse prioriteedid ja võimalused.
Eraldi mainimist väärivad iga kuu viimasel neljapäeval kell 18 Zoomis toimuvad vestlusõhtud, mis on oma ala inimeste pärasttöine juturing, kus alati on paar esinejat ja arutelud. Kogemusi on jagatud laste looduslaagrite korraldamisest, maheaianduse rollist hariduses. Koos kultuurivaldkonna asjatundjatega on kajastatud keskkonna teemal ilmunud olulisi raamatuid.
Keskkonnahariduses tegutsevad inimesed, kes pole pidanud veel vajalikuks ühinguga liituda, võivad seda igal ajal teha, et meie tegemiste voolus püsida ja valdkonda puudutavate arenduste kavandamises kaasa rääkida. Järgmisel, kümne aasta juubelil saame ilmselt kirjutada juba suuremast, targemast ja mõjukamast inimeste ühendusest, sest ühingul on, mida alal hoida ja kuhu kasvada.