Kes su elu juhib, kas telefon või sa ise?

Vaimse tervise kuu ja nutivaba päev Saku Gümnaasiumis

Oktoober oli vaimse tervise kuu. Kuna ekraaniaeg mõjutab nii otseselt kui kaudselt noorte ja ka täiskasvanute vaimset tervist ning ekraanide liigne kasutamine näib olevat meie ühiskonnas tõusev trend, siis otsustasime oktoobris võtta fookusesse just ekraaniajaga seotud vaimse tervise teemad.

Tervisenõukogu tegevus

Saku Gümnaasiumi tervisenõukogu koosseisu kuulub 16 liiget: koolijuht, õpetajad, kooliõed, kogukonnajuhid, Saku valla lastekaitse peaspetsialist, psühholoog, sotsiaalpedagoogid ning õpilaste esindajad nii põhikoolist kui ka gümnaasiumist. Võin julgelt väita, et liikmed on aktiivsed ja pühenduvad nõukogu tööle hingega.

Juba eelmisel õppeaastal panime kooli kirjandusõpetaja Kadri Koppeli algatusel Anders Hanseni raamatu „Ekraaniaju“ põhjal kokku sisuka ettekande koos lisamaterjalidega ning edastasime õpetajatele, kellele andsime vaba voli ettekannet oma tundides kasutada. Usun, et tervisenõukogu üks ülesanne võikski olla toetada õpetajaid, kelle töö on pingeline ja sisutihe. Eks see jääb iga õpetaja enda otsustada, kes meie koostatud materjali kasutab ja kes mitte, kuid on väga rõõmustav kuulda, kui mõni õpetaja tuleb koolipeal vastu ja tänab, et selline materjal olemas on ja teatab, et tema seda juba kasutas. Õnneks neid ka on. Ekraaniaju ettekande koostamine õpetajatele on hea näide sellest, kuidas algatus ja idee midagi teha võib tulla hoopis kelleltki, kes ei ole tervisenõukoguga üldse seotud. Tundub, et sellest ideest üks põnev lumepall meil veerema hakkaski.

Loomulikult ei ole vaid õpetajad need, kes peaksid kindlaid samme astuma, väga oluline asjaosaline on ka lapsevanem. Kooli üldkoosolekul oktoobri alguses andsime lastevanematele võimaluse saada osa 60-minutilisest minikoolitusest, kus rääkisime digisõltuvuse mõjust  meie tervisele ja heaolule. Kes kohal olid, kuulasid huviga ja veelgi enam, arutlesid kaasa ja avaldasid ka oma kogemusi ja mõtteid.

Ettekande põhifookuses olid ekraaniajaga seotud depressioon, uneaeg ja une kvaliteet, nutikael, ja mis kõige olulisem, ekraanidega seotud dopamiin ja tasusüsteem. Anders Hansen kirjutab, et nutitelefon paneb dopamiinitaseme inimese ajus tõusma, mistõttu tunneb inimene vastupandamatut soovi telefon kätte võtta kohe, kui on tulnud sõnum või muu ahvatlev teade. Kui inimene saab teada midagi uut, vabastab aju dopamiini – iga uus bling ekraanil vabastab ajus dopamiini. Seetõttu tekibki tahtmine koguaeg ekraani vaadata. Kõige enam on ohus noored, sest „dopamiini aktiivsus on tipus just teismeeas, mil dopamiini tase tõuseb väga järsult tasu korral ja langeb järsult pettumuse korral. Teismeliste ajus on veel lõpuni arenemata impulsikontroll ja kuna neil on võime saada suuri dopamiinilakse, võetakse ka suuremaid riske. Seetõttu on neil ka suurem risk sõltuvusse jääda“. Keskendumisvõime on seetõttu tänapäeva koolis muutunud defitsiidiks ja teatud katsete tulemustena on selgunud, et juba pelk telefoni laual hoidmine vähendab kognitiivset võimekust.

Nutivaba päev

14. oktoobril planeerisime Saku koolis esimese nutivaba päeva. Lähtusime usaldusest ja loovusest. Päeva õnnestumiseks palusime, et õpetajad, lastevanemad ja ka kõik koolitöötajad, kes võiksid noortega kokku puutuda räägiksid kas ainetunnis, klassijuhatajatunnis, vahetunnis või ka kodus noortele ekraaniaja mõjust vaimsele tervisele ja heaolule.

Nutivaba päeva ette valmistades koostasime lühidad tabavad väited vaimsest tervisest, mida aitas meil kirjutada kooli psühholoog. Ajalooõpetaja kujundas plakatid ja enne nutivaba päeva panid kogukonnajuhid kooli seintele ja virtuaalsetele ekraanidele seintel väited, mida õpilased sealt siis lugeda said. Näiteks oli seal kirjas:

• vaimne tervis on seisund, mis sõltub sellest, kuidas sa ennast tunned,
• vaimset tervist mõjutab keskkond, kus inimene viibib, elustiil, suhted ja ajukeemia,
• vaimset heaolu saad tõsta, kui hoiad oma lähedaste suhete kvaliteeti,
• uni tugevdab immuunsüsteemi, aita ja toeta oma aju enam-vähem igapäevaselt sarnase unerežiimiga,
• saad oma vaimset tervist hoida, liikudes aktiivselt igapäevaselt värskes õhus,
• mida varem depressiooni ravima hakata, seda paremad on tulemused, jne.

Õpetajatele saatsime oktoobri jaoks stuudiumi kaudu terve hulga veebilehti, kust nad võisid leida materjale, töölehti, videoid ja veebiloenguid teemade käsitlemiseks. Mitmed õpetajad neid materjale usinalt ka kasutasid.

Nutivabal päeval lülitasime koolis välja Wifi-võrgu, panime seintele valikvastustega küsimused, mis olid seotud eelnevalt seintel olnud väidetega, millele vastates said õpilased osaleda ka auhindade loosimises. Lisaks pakkusime noortele tegevust vahetundides, nagu näiteks lauamängud, kaardimängud, aktiivne liikumine ja värvilehed.

Küsimuste mäng põhikoolimajas läks paremini kui gümnaasiumimajas, kuid gümnaasiumis olid poistel kaasas näiteks mängukohvrid ja sealne õpilasesindus viis õpilastele läbi mitmeid aktiivseid tegevusi. Algus on tehtud.

Nutikorvid

Saku Gümnaasiumi kodukorras on punkt, mille kohaselt ei tohi õppetundides telefoni kasutada (v.a. juhul, kui õpetaja palub seda kasutada õppe-eesmärgil). Kõik elektroonilised seadmed, mis õpilasel koolis kaasas on, peavad olema hääletul režiimil ning ei tohi tunni ajal olla õpilase laual. Iga õpetaja võib teha õpilastega eraldi kokkulepped nuti- ja muude elektrooniliste seadmete kasutamise kohta (nt tunni alguses telefonide asetamine selleks ette nähtud kohta, kust õpilased need tunni lõppedes tagasi saavad). Kui õpilane rikub eespool nimetatud reegleid, on ta kohustatud loetletud esemed õpetajale andma. Õpilase keeldumise korral fikseeritakse keeldumine Stuudiumis märkusena. Algkoolimajas ja põhikoolimaja uues osas on mobiiltelefoni kasutamine koolipäeva jooksul lubatud vaid õpetaja loal.

Käesolevast õppeaastast on meie klassides ka nutikorvid, kuhu õpilased saavad tunni alguses oma telefonid panna ning kuhu ka õpetaja võib telefoni panna, kui õpilane seda tunnis vääralt kasutab. On mitmeid õpilasi, kes kohe tunni alguses tulevad ja panevad oma telefonid korvi, kuid kahjuks jagub ka õpilasi, kes kodukorrast kinni ei pea. Siis peavad õpetajad tundides telefonide pärast maadlema ja osa ainetunnist läheb korrapidamisele, keelamisele ja meeldetuletamistele. Nutisõltuvus on probleem, millega tõsiselt silmitsi seisame.

Õpetajate kogemused

Leidsime tervisenõukoguga, et oleks mõistlik õpetajatelt uurida, millised on nende seisukohad selle teemaga seoses, ja korraldasime pärast nutivaba päeva nende seas kiire küsitluse.

Küsitluse abil soovisime saada teada, kas õpetajate jaoks on nutitelefonid tundides üldse probleem ning milliseid nõkse on nad kasutanud, et õpilastel oleks vähem kiusatust telefoni tunni ajal kotist välja võtta. Lisaks küsisime, kuidas nende jaoks õnnestus nutivaba päev ja mida nad soovitavad tulevikuks sarnaste päevade planeerimisel.

Meie miniküsitlusele vastas 49 õpetajat. 42,9% vastanutest ütles, et nutitelefonide kasutamine ei ole meie koolis probleem, ja 34,7%, et see on probleem. Õpetajad arvasid, et nutivaba tunni tagamiseks peab õpetaja olema oma nõudmistes järjekindel. Kui planeerida oma töö dünaamiliselt, siis ei olegi õpilasel mahti telefoni haarata. Üks õpetaja on lahendanud probleemi mänguliselt. Tema ostis sellise asja nagu telefonidele mõeldud vangla kambri. Kui ta näeb tunnis telefoni, on lapsel kaks võimalust: kui ta ei anna õpetajale telefoni, siis saab märkuse, aga kui ta paneb telefoni vangla kambrisse, siis märkust ei saa. See humoorikas leid ei tekita lapses negatiivseid emotsioone. On ka õpetajaid, kelle puhul piisab vaiksest meeldetuletusest, et õpilased peavad telefonid kotti panema. On neid, kes teevad palju suulist tööd, sest see paneb lapsi rohkem kaasa töötama. Algkoolis ei näi probleemi olevat, sest seal on kogu koolipäev algusest lõpuni telefonivaba ning lapsed peavad sellest kenasti kinni.

Meie koolis toimunud nutivabal päeval olid õpetajad loomingulised. Võeti kaasa lauamänge ja kaardimänge, suunati noori joonistama, suheldi omavahel vahetundides, arutleti tundides, miks sellist päeva üldse vaja on, julgustati õpilasi vahetunnis rohkem liikumismänge mängima ja liikuma. Üks õpetaja võttis oma klassi õpilaste telefonid terveks päevaks hoiule.

Millised võiksid olla lahendused ühe suure kooli jaoks, kus on kuus paralleelklassi, klassides palju õpilasi, lühikesed vahetunnid ja väga mahukas õppekava ‒ see on küsimus, mida ka meie tervisenõukogus püüame lahendada. Soovime, et lapsed oleksid tervemad, keskendunumad ning tähelepanelikumad, sest see on viis, kuidas võimalikult eesmärgipäraselt õppida ja vähe ka oma vaimset tervist kahjustada.

Kuna tervisenõukogu kindel soov on nutivabu päevi koolis ka edaspidi korraldada, siis soovisime teada, mida õpetajad soovitavad õpilastele alternatiiviks pakkuda, et selline päev veelgi paremini õnnestuks. Tekkis ka küsimus, kas peaksime mõtlema nutivabamale päevale ainult nutivabamal päeval või võiks see teema olla kogu õppeaasta vältel prioriteet.

Üldiselt usuvad õpetajad, et tund peab olema õpilase jaoks huvitav ja õpilane peab õpetajat austama, kuid on paratamatu, et mõni õpilane ongi lootusetu sõltlane. Selle vastu oleme võimetud.

Loomulikult ei ole nutiseadmed meie vaenlased, sest kasutame neid ka õppetöös. Mitmed õpetajad teevad veebipõhiselt ka õppetööga seotud ülesandeid: tunnitöid, infootsingut, tunnikontrolle ja kontrolltöid. Sellisel juhul on noortele nutiseade lubatud. Kuid ka siin on tulnud negatiivset tagasisidet. Kui tunnis kasutatakse telefone, on õpilastel raskem järgmistele tegevustele ümber lülituda. Ekraan köidab kiirelt noore tähelepanu ja keskendumisvõime on häiritud.

Liikumismängud

On ka neid õpetajaid, kes näevad probleemi pigem selles, et õpilased istuvad küürus kooli koridorides ega tee muud, kui jõllitavad telefoni. Mida meie täiskasvanutena võiksime ja peaksime tegema, et olukorda veidigi parandada?

Õpetajad on pakkunud lahendustena välja näiteks juhendatud liikumisega vahetunde, tegevusi õues ehk õuevahetunde, vanu häid paberil mänge või muid mänguvahendeid, mingeid lahedaid üleskutseid vahetundides, millest noored saaksid osa võtta. Veel on võimalike lahendustena pakutud ristsõnu, värvilehti (mida õpetaja saaks oma klassi panna ), orienteerumismängu koolimajas, lauamänguturniire, just-dance-tantsuvideod Youtube’is, sudokut, viktoriine, liikumist soodustavaid mänge, suhtlemist soodustavaid mängud, anekdoote kooliraadiost, pinksivõistlust, kunstinurki, rahunemisnurki, huvitavat, harivat ja paeluvat infot kooli seintel, osavusmänge või kaardimänge klassides, ronimisseina koolimajas ja miks mitte ka muusika kuulamise võimalust kõrvaklappidest.

On õpetajaid, kelle meelest võiks õpilane kohe koolipäeva alguses oma telefoni ära anda. Enne päeva lõppu ta seda kätte ei saagi, kui just väga vaja ei ole. On neid, kes usuvad, et kool võikski olla telefonivaba. Mõned näevad, et koolipäev on niigi tihedalt sisustatud ja kümneminutise vahetunni jooksul noortele lisategevust pakkuda ei jõua. Õpetajad on küsinud, kas ikka õpetaja peab olema see, kes pidevalt noortele midagi välja mõtleb. Võib-olla lasta õpilastel ise kaasõpilastele tegevusi planeerida ja ellu viia. Klassijuhatajatele soovitati viia oma klassis läbi väike küsitlus teemal, millised võiksid olla need nutivabad tegevused, mida õpilased ise tahaksid vahetundides teha. Selle pinnalt saab õpetaja edasi mõelda, kuidas noortele toeks olla. Üks hea võimalus on panna õpilastest kokku väike töörühm, kes tegevusi planeerib ‒ kaasata noori planeerimisse ja lasta neil endal tegutseda.

Mul on ääretult hea meel, et Saku Gümnaasiumi koolipere hulgas on motiveeritud koolijuht ja niivõrd palju pühendunud töötajaid, kes soovivad kooli keskkonda noorte jaoks tervist toetavamaks kujundada. Seda näitas ka meie tagasisideküsitlus. Ma loodan, et suudame noorteni viia arusaama nutiseadmete kasutamise vähendamise olulisusest nende vaimse tervise heaks ning et ka meie koolis tegutsevad ühel päeval aktiivselt noored, kes teistele noortele nutivabasid tegevusi korraldavad ja ellu viivad. See võiks olla üks unistus, mille suunas liikuda.

Mõned soovitused

Järgnevalt mõned soovitused õpetajatele seoses ekraaniaja vähendamisega.

• Liigu rohkem ‒ nii siseruumides kui ka värskes õhus –, uuri võimalikke tööriistu aktiivsete tundide läbiviimiseks ja õuesõppeks.
• Suunata õpilasi sööklas söömise ajal keskenduma söömisele, sest siis omastab keha toitaineid paremini.
• Soovita õpilastel õhtul vähemalt kaks tundi enne magama minemist telefonil internet välja lülitada ja panna telefon hääletule režiimile. Magamise ajaks panna telefon teise tuppa. Muul ajal lülitada välja telefoni märguanded, mis meie tähelepanu pidevalt häirivad (selgita dopamiini tasusüsteemi, et noored mõistaksid neid soovitusi).
• Korralda koolis, kodus ja sõprade ringis nutivabad päevad. Kehtesta klassiruumis nutivaba ala ja paku noortele alternatiivseid tegevusi (lauamängud, värvilehed, kaardimängud jne).
• Noortega koos olles jälgi omaenda käitumist, suhtle nendega aktiivselt. Arutelud ja selgitused põhinegu vastastikusel usaldusel. Kes muu saab olla noortele parim eeskuju kui mitte täiskasvanu omaenda käitumisega.

Soovitan lugeda ka Jaan Aru raamatuid „Ajust ja arust“; „Loovusest ja logelemisest“, Daniel J. Siegeli „Ajutormi“ ja kindlasti Anders Hanseni teoseid „Ekraaniaju“ (nüüd ilmunud ka „Juuniori ekraaniaju“, mis sobib lugemiseks noortele) ja „Tugev aju“. Väga hea lugemismaterjal on Kaire Talviste „Digilõks“ (lisaks tasub kuulata veebist leitavaid intervjuusid raamatu autoriga).

Kui sul tekkis artikli põhjal mõtteid, ideid ja ettepanekuid, mismoodi oleks võimalik veelgi edukamalt ekraaniajaga seotud teemasid koolis fookuses hoida või noori suunata ja innustada, siis olen tänulik, kui leiad aega, et mulle oma mõtteid jagada: sandra.magi@saku.edu.ee.