Kogumik meie hariduselust taha- ja ettevaates

11. nov. 2022 Sirje Pärismaa toimetaja - 1 Kommentaar
Hille Voolaid. Foto: erakogu

Haridus- ja teadusministeeriumi kodulehel saab nüüd lugeda värsket aastaraamatut „Ülevaade haridussüsteemi välishindamisest 2021/2022. õppeaastal“. Kogumiku toimetaja, HTM-i järelevalve valdkonna nõunik Hille Voolaid soovitab aastaraamatu läbi lugeda kõigi õppeasutuste töötajatel.

Millised on eelmise õppeaasta tähtsaimad märksõnad aastaraamatu valguses, millisena läheb aasta ajalukku?

Kuigi pealkiri on välishindamise aastaraamat, siis tegelikult peegeldab see hariduse vallas toimuvat märksa laiemalt. Aasta märksõna on kindlasti õppeasutuste toimetulek kiiresti muutuvates oludes. Ukrainas toimuv on mõjutanud kogu meie ühiskonda, samavõrd ka haridussüsteemi. See on toonud kaasa vajaduse teha muudatusi õppekorralduses, -metoodikas, rakendada mitmesuguseid tugimeetmeid. Sellest, kuidas on tuldud toime Ukraina sõjapõgenike laste õppe korraldamisega, on aastaraamatus kirjutatud eri vaatepunktidest: nii ministeeriumi („Eesti kogemus Ukraina sõjapõgenike toetamisel“, Pille Liblik) kui õppeasutuse vaatest („Ukraina õpilaste haridustee jätk Tartu Annelinna Gümnaasiumis“, Hiie Asser). Lisaks on tausta avanud Tartu Ülikooli uurijad („Ukraina sõjapõgenike eelistused laste koolivaliku osas“, Kerly Espenberg, Minni Saapar, Jussi Sakari Jauhiainen). Läbivalt jääb kõlama meie õppeasutuste valmisolek tulla toime kiiresti muutuvate oludega ning kiire kohanemisvõime. 

Kuigi eestikeelsele õppele üleminek ei olnud eelmisel õppeaastal veel kuulutatud riikliku tähtsusega prioriteediks, olime me järelevalves sammu võrra ees ning võtnud juba eelmisel õppeaastal temaatilise järelevalve prioriteediks eesti keele ja eestikeelse õppe korralduse vene õppekeelega koolides. Vaatluse all oli eelkõige põhikoolilõpetajate valmisolek jätkata pärast põhikooli lõpetamist eesti õppekeelega õppeasutuses. Esimeste järelevalvete tulemusi on kajastatud ka aastaraamatus („Ülevaade eesti keele ja eestikeelse õppe korraldamisest vene õppekeelega koolides“, Hille Voolaid).

Raamatust leiab hulga töökogemuslikke artikleid. Millest need räägivad, kuidas koolid valiti?

Haridus- ja teadusministeeriumi järelevalve valdkonna eksperdid külastasid eelmise õppeaasta jooksul kõiki kohalikke omavalitsusi („Ülevaade haridus- ja teadusministeeriumi koostöökohtumistest kohalike omavalitsustega“, Mare Tamm). Kohtumiste peamine eesmärk oli arendada omavalitsuse ja ministeeriumi koostööd õppeasutuste arengu toetamisel ja kvaliteedi kindlustamisel. Vestluste keskmes olid peamiselt õppeasutustega seotud tegevused. Soovisime teada, kuidas saavutavad omavalitsused kindlustunde, et nende hallatavates õppeasutustes antav haridus ja selle korraldus on asjakohane ning õpilaste areng võimetekohane. Nende vestluste tulemusena tegime mitmele omavalitsusele ettepaneku jagada oma kogemusi laiemale auditooriumile ja seda välishindamise aastaraamatusse panustades. Saimegi huvitavaid töökogemusel põhinevaid artikleid nii õppeasutuse pidajatelt kui õppeasutustelt, nt saab lugeda Harku, Viljandi, Rakvere ja Lääne-Harju valdade tegemistest hariduselu korraldamisel või Ukraina õpilaste haridustee jätkamisest Tartu Annelinna Gümnaasiumis. Omavalitsuste tegevust kohaliku hariduselu korraldamisel peame ülitähtsaks ja nii on omavalitsuste töökogemusel põhinevad artiklid olnud viimastel aastatel aastaraamatu lahutamatu osa. 

Koolijuhid loevad arvatavasti läbi kogu raamatu. Millega soovitate õpetajail kindlasti tutvuda?

Ma ise soovitan raamatu läbi lugeda kõigi õppeasutuste, mitte ainult üldhariduskoolide töötajatel. Lugemist leiavad ka nii lasteaedade kui kutse- ja kõrgkoolide inimesed. Raamatu lugejaskonna sihtgrupp on väga lai, olulist teavet on nii õppeasutustele ja nende pidajatele kui lastevanematele ja teistele huvigruppidele. On lugeda nii lapse toevajaduse märkamisest ja toepakkumise korraldusest koolieelsetes lasteasutustes kui eksamikorraldusest, samuti kvaliteedihindamisest nii üldhariduskoolides kui kutse- ja kõrgkoolides. Iga kooliinimest peaks kõnetama ka PISA uuringute tulemusi kajastavad artiklid, nt „PISA 2018 õppetunnid“ (Maie Kitsing). OECD on koostanud PISA uuringute põhjal arvukalt sekundaaranalüüse, mis annavad riikidele soovitusi hariduse edendamiseks. Artikkel annab ülevaate, millised on need hariduskorralduse meetmed, mis toetavad võrdsete tingimuste loomist kõikidele õppuritele. Välja on toodud, et eri õppekavade järgi peaks õppima vanemas koolieas; ressursse peaks olema piisavalt ja nende jaotamine koolide vahel õiglane; vaja on leida haridussüsteemis optimaalne tasakaal autonoomsuse ja tsentraliseeritud vastutuse vahel; kõikidel lastel peab olema juurdepääs kvaliteetsele alusharidusele ja kõikidel õpilastel võrdne juurdepääs võõrkeelte õppimisele. Olulised aspektid on nii õppimise tõhusus kui digioskused.

Milliseid tulevikuvaateid raamat sisaldab?

Tulevikule suunatud vaateid leiab mitmest artiklist, nt vahekokkuvõte arendustöödest elektroonsete eksamite korraldamisel või OECD projekt „Hariduse ja oskuste tulevik 2030: õppiv õpetaja on uus normaalsus“ (Pille Liblik, Anu Vao), kus on toodud välja, kuidas 21. sajandi väljakutsed hariduses on mõjutanud nüüdisaegse õpikäsituse rakendamist, motiveerivate õppimis- ja õpetamismeetodite kasutamist, ergutanud õpetajaid ja koolijuhte ning haridusametnikke initsiatiivi haarama ja koostööd tegema.

PISA artiklis („PISA 2018 õppetunnid“, Maie Kitsing) on toodud välja, et õiglasema haridussüsteemi loomisel peab pöörama tähelepanu sellele, et kvaliteetne alusharidus oleks kõigile lastele kättesaadav, õpilasi ei selekteeritaks enne põhihariduse omandamist, koolides oleks teadlikult juhitud õppija vajadusi maksimaalselt arvestav õppetöö ja korraldus, sh vanemate ja õpilaste enda kaasamine, koolides oleks piisavalt ressursse kõigi õpilaste arengu toetamiseks. 

Uudsete aspektidena on välja toodud soodsa ja ebasoodsa taustaga õpilaste võimaluste erinevus võõrkeele omandamisel ja õppijast lähtuvate õppimist toetavate tegurite erinevus pere taustast sõltuvalt. Uuringute tulemused näitavad ilmekalt, et õpilaste teadmised ja oskused põhihariduse omandamise lõpuaastail prognoosivad noore elukäiku täiskasvanuna. Seda enam on vaja riigi tasandil läbi mõelda, kuidas saaksime ebasoodsa tausta mõju alus- ja põhihariduse omandamisel minimeerida ja luua kõikidele õpilastele võrdsed võimalused oma potentsiaali väljaarendamiseks.

Loe aastaraamatut:

https://www.hm.ee/sites/default/files/documents/2022-10/HTM_Aastaraamat-2022.pdf


Hetkel ainult üks arvamus teemale “Kogumik meie hariduselust taha- ja ettevaates”

  1. Peep Leppik ütleb:

    Teeb murelikuks …
    Juba pealiskaudselgi tutvumisel kogumikuga saab selgeks, et Eesti hariduselu juhib jõukate maade ühenduse OECD keskus. OECD liikmeks tormasime juba 2010. aastal.Kas sealt ongi need pedagoogikateadustele kauged loosungid, mille järgi peaksime “joonduma” …

    Eesti pedagoogikaTEADUST (või ka kasvatusteadust) pole enam olemas! Just neil päevil leidsin, et Vikipeedias võib Eesti pedagoogika- ja/või kasvatusteaduste alt leida isegi tundmatuid nimesid, kuid … Inge Unt, Juhan Sõerd, Johannes Käis jt sealt puuduvad…

    Kui meie TEADUSEST kaugenevat haridust juhib OECD, siis milleks meil sel kitsal ajal üle tuhande (!) koolikauge OMA AMETNIKU? Ka väikeriigi hariduse TASEME määrab ikka see, kuivõrd professionaalne ÕPETAJA seisab klassi ees.

Kirjuta kommentaar

Õpetajate Lehel on õigus avaldada teie kirjutatud kommentaar paberväljaandes. Kommentaari pikkus ei tohi ületada 3000 tähemärki. Õpetajate Lehe kodulehe kommentaarid on modereeritavad ja avaldatakse pärast toimetamist hiljemalt kommentaari saatmisele järgneva tööpäeva hommikuks. Lehel on õigus jätta saadetud kommentaar kodulehel avaldamata. Iga kommentaari edastaja arvuti IP-aadress, sessiooni identifikaator ja kommenteerimise aeg salvestatakse andmebaasis. Õpetajate Leht ei vastuta kommentaaride sisu eest!