Koolide raamatukogud saavad kinkijailt täiendust
Raamatukogude aasta lõpusirgel on käimas kampaania „Kingi koolile raamat“. Algatusega läks kaasa 70 kooliraamatukogu, kes koostasid nimekirjad teostest, millest õpilased enim puudust tunnevad. Annetusi – nii uusi kui ka korralikke kasutatud raamatuid – saab koolidesse viia veel novembri lõpuni.
Oma raamatusoovid avalikustanud õppeasutuste seas on nii suuri linna- kui ka väikseid maakoole. Raamatud üha kallinevad ja mure lugemisvara nappimise pärast on ju üldine.
Väärika ajalooga Hugo Treffneri Gümnaasiumil on väärikas ka raamatukogu. Kolmes saalis paiknevas kogus on 24 062 teavikut, raamatuid on isegi esimese vabariigi ajast. Kuid raamatuid pole kunagi liiga palju. Raamatukogu juhataja, eesti keele ja kirjanduse õpetaja Monika Piirimäe eestvõttel sai kokku nimekiri, mida treffneristid veel vajavad. 20 teose seas on näiteks Michel Houellebecqi „Alistumine“, Herman Hesse „Siddhartha“, aga ka Jaan Krossi „Tiit Pagu“ ja A. H. Tammsaare „Tõe ja õiguse“ II osa.
Nimekirjas on kahte sorti raamatuid. Mõned on praegugi poes saadaval, kuid kõrge hinna tõttu pole kool neid osta saanud või on soetanud ainult ühe eksemplari. Suuremat osa nimistust enam poes saada pole, kuid koolis on igaühest hädasti vaja vähemalt ühte eksemplari.
„Nende raamatute eest saaks antikvariaadis päris head hinda,“ märgib Piirimäe. „Inimesele, kes raamatu hoopis meile annetab, on see teadlik valik. Seepärast ei prognoosi ma, et väga palju annetatakse.“
Käesoleva nädala alguseks oli seitse raamatut siiski juba laekunud. Lahked annetajad on olnud nii õpetajad kui õpilased. „Tõe ja õiguse“ II osa, mille tegevus toimub Treffneri gümnaasiumis, toodi koguni kaks eksemplari. Ka Aldous Huxley teost „Hea uus ilm“ kingiti kaks tükki.
„Alati võiks olla võimalik osta praegusest rohkem uuemat kirjandust, aga kõiki raamatuid vaja ei ole. Teoseid ilmub ju hästi palju, peab valima,“ räägib Monika Piirimäe. „Paraku on meil uudiskirjanduse teoseid vaid üks eksemplar ja kui see välja läheb, peab lugeja kaua oma järge ootama. Väga head asja tahetakse aga ikka kohe. Kahju on panna lugeja järjekorda ja saata ta tühjade kätega tagasi. Võib-olla on õpilasel huvi hiljem juba läinud. Aga teeme oma oludes parima.“
Film ärgitab lugema
Nagu igas koolis, laenutatakse kõige rohkem õpetajate antud soovituslikku kirjandust.
„Nendest saavad mõnikord ka õpilaste lemmikud, sest on väga head raamatud, ja õpilased soovitavad pärast neid ka teistele,“ märgib Piirimäe.
Ilukirjandusest võetakse tihti lugeda raamatuid, millest on tulnud ekraniseering välja. Näiteks „Düüni kroonikad“, Melchiori sari, „Lipugambiit“, „Kus laulavad langustid“, „Vee peal“.
Eesti autoritest on noorte lemmikud Urmas Vadi, Meelis Heinsaar, Kai Aareleid. Raamatukogust tullakse tihti küsima neid raamatuid, mida õpetaja on soovitanud. Eelmisel aastal oli Treffneri gümnaasiumis näitus õpetajate soovitatud raamatutest koos paari soovituslausega. Pärast seda neid raamatuid ka laenutati.
Õpilaste omavaheline lugemiskogemuse jagamine mõjutab ka. Kui eakaaslased on mõnda teost soovitanud, tulevad teised just sama raamatut küsima.
Õpilastel on suur huvi tekkinud ka rahatarkuse raamatute ja investeerimisõpikute vastu. Populaarne on luule, eriti just eesti autorid.
„See on tore!“ kiidab Piirimäe.
Loetakse ka ajakirja Värske Rõhk ja ajakirja välja antud noorte autorite raamatuid.
Meeldivad ajatud autorid, nagu Erich Maria Remarque, Kurt Vonnegut, Jane Austen.
Vahel tullakse raamatuid küsima kindlatel teemadel. Näiteks kui lõpuklassis käsitleti düstoopiaid, laenutasid õpilased sellelaadseid tekste.
Päris tihti pärivad õpilased Monika Piirimäelt soovitusi.
„Uurin, millised on nende huvialad ja eelistused. Mõnigi õpilane lähtub vaid raamatu paksusest. Tänapäeval paksud raamatud üldjuhul peletavad lugejat. See on aja märk. Kaalungi seetõttu, kas neid raamatukogusse üldse tellida,“ räägib Piirimäe.
Noored küsivad ka ingliskeelset ilukirjandust. Projekti raames on kool saanud võõrkeelseid raamatuid, aga juurde neid ei osta. Linnaraamatukogu on ju paarisaja meetri kaugusel ja saab sealt laenutada.
„Meie ostame ikkagi eestikeelset kirjandust,“ kinnitab Piirimäe.
Raamatukogu külastajate seas on püsikundesid, kes käivad raamatukogus tihti, aga neidki, kes peale kohustusliku kirjanduse suurt midagi ei laenuta. Lugemishuvi muutub gümnaasiumi jooksul.
„On neid, kes avastavad lugemise alles viimases klassis, vahepeal on see olnud varjusurmas,“ räägib Piirimäe. „Eks ole ka praktilisi põhjusi. Kui riigieksam läheneb, on hea, kui oled peale kohustusliku kirjanduse veel midagi lugenud. Et peas oleks värsked mõtted ja näited. Aga lugemine ühiskonnas üldiselt väheneb.“
Õpetajate kirjandusklubi
Treffneri gümnaasiumis on oma kirjandusklubid nii õpilastel kui õpetajatel.
Valitakse välja raamat, mida kõik loevad. Pärast saadakse kokku ja arutatakse loetud teost ning vahetatakse mõtteid, mis lugedes tekkisid. Pärast klubi kohtumisi tekib enamasti veel järelkaja, sest alati oli neid, kes ei saanud kohale tulla, aga kuulavad hiljem huviga tagasisidet ja avaldavad oma mõtteid.
„See on hästi tore võimalus kohtuda kolleegidega kooliväliselt, mitte rääkida aineprobleemidest, vaid elust, raamatutest, ühiskonnast, inimestest ja õppida rohkem üksteist tundma,“ kinnitab Monika Piirimäe.
Õpetajate raamatuklubis loeti näiteks Pentti Linkola „Ellujäämise küsimust“ ja „Teisitimõtleja märkmeid“, mis tekitas väga erinevaid tundeid. Nimistus oli ka Kristina Sabaliauskaite „Peetri keisrinna“ I osa, Michel Houellebecqi „Alistumine“, Jean Echenozi „Jooks“, Delia Owensi „Kus laulavad langustid“. Viimati nimetatud romaan andis õpetajaile põhjuse minna kinno ühiselt filmi vaatama.
Sel sügisel andis aga õpetajate Kreeka õppereis neile põhjuse lugeda eesti autorite Kreeka-teemalisi memuaare.
Treffneri gümnaasiumi raamatukogu ruumid on ilusad ja hubased.
„Paljudes uutes riigigümnaasiumides on avatud kogud, aga meil on kolm ruumi, kus saab vastavalt vajadusele eralduda üksi või rühmaga. Õpilased väga hindavad sellist võimalust,“ lausub Monika Piirimäe. „Nad käivad meeleldi raamatukogus. Raamatukogud on ju lugejale, mitte raamatutele.“
King nr 39 ja 1984
Audru Kooli soovide nimekirjas on esindatud Eesti lastekirjanduse menuautorid, näiteks Piret Raud, Ilmar Tomusk, Mika Keränen, Kristiina Kass, aga ka välisautorid (Åsa Larsson, Otfried Preussler).
„Raamatute nimekiri sündis koostöös eesti keele õpetajatega ja sirvides eesti keele õpikuid,“ rääkis raamatukogu juhataja, klassiõpetaja Kaja Nurk.
Infot on levitatud kooli kodulehel, Facebooki lehel ja koolis. Kokku oli nädala alguseks toodud kuus raamatut: Piret Raua „Tobias ja teine b“, Jaanus Vaiksoo „King nr 39“ ja „King nr 40“, Mika Keräneni „Salapärane lillenäppaja“, Helen Käiti „Janne ja Joosep“ 1. ja 2 osa.
„Algklassiõpilaste lugemishuvi võib pidada suureks, loetakse neid raamatuid, kus on ilusad illustratsioonid,“ lisas Nurk. „Keskastmeks on huvi langenud. Loetakse peamiselt kohustuslikku kirjandust. Nutilapsed leiavad tee raamatukokku küll, aga selleks tuleb õpetajal teha koostööd raamatukoguhoidjaga. Mitmesugused üritused raamatukogus suurendavad ka lugemishuvi.“
Viimsi Kooli nimistus on mitu varasemal ajal ilmunud teost, näiteks George Orwelli „1984“ ja „Loomade farm“, Astrid Lindgreni „Väike Tjorven, Pootsman ja Mooses“, Gerald Durrelli „Minu pere ja muud loomad“.
„Üldiselt on kampaaniaga läinud vaikselt,“ lausus raamatukogu juhataja Aime Miil. „Tänase, esmaspäevase seisuga on meile kingitud viis raamatut. Kinkijateks on oma maja inimesed: üks õpilane ja üks õpetaja.“
Miilil on üldiselt teada, mida loetakse ja millest on puudus. Valides kooli raamatukogule uusi raamatuid, vaatab ta koos õpetajatega soovitava kirjanduse nimekirjad üle.
„Võimaluse korral olen vajalikke raamatuid juurde ostnud või siis on õpetaja valikut suurendanud,“ sõnab Miil.
Kampaania nimistut ei saanud siiski väga pikaks ajada, sest korraldajad on koolidele numbrilise piiri ette pannud. Kuna kool on suur ja õpilasi palju, siis on igast kingitavast lisaeksemplarist rõõm suur.
Miili arvates on lugemishuviga Viimsi Koolis nii nagu igal pool mujal. Algklassiõpilased veel loevad ja tunnevad huvi ning laenutavad ka muud peale kooli jaoks vajaliku kirjanduse. Mida vanemaks õpilased saavad, seda vähemaks hobi korras lugemist jääb. Piirdutakse soovitusliku kirjandusega.
„Õnneks on siiski lugejaid, kes uudiskirjanduse riiulilt mõne uue noorteka kaasa haaravad ja loevad,“ rõõmustab Miil. Näiteks „Mina olin siin 2“ leidis kohe lugejaid. Oktoobris oli näitus raamatutest, mis rääkisid vaimsest tervisest, sealt leidsid õpilased paar raamatut. Endiselt on populaarsed „Ühe äpardi päevikud“ ja „Amuleti“ sari.
Memme musi ja Lotukata
„Esimesena saime väga oodatud Rose Lagercrantzi raamatu „Mu süda hõiskab ja naerab!“,“ sõnab Kääpa Põhikooli raamatukoguhoidja Anneli Lätting. „Olen praegu saanud kaks raamatut. Huvilisi on olnud rohkem, kindlasti tuleb raamatuid juurde. On küsitud, kas saab kinkida ka neid raamatuid, mida nimekirjas ei ole. Loomulikult saab, nimekirja koostamisel oli piirang, kõike ei saanud kirja panna. Nimekirja panin kokku raamatutest, mida kas ei ole üldse või mille eksemplare on tarvis rohkem.“
Kääpa Põhikooli soovide hulgas on näiteks Elar Kuusi „Memme musi“ 2021. aasta väljaanne, Rene Goscinny „Väike Nicolas“, Elin Toona „Lotukata“ (võimalusel rohkem eksemplare).
Annetatud raamatute kaane siseküljele kleebib Lätting kampaania „Kingi koolile raamat“ logo.
„Laste lugemise üle tunnen ainult rõõmu, palju on kaasa aidanud „Lugemisisu“ programm,“ ütleb Lätting. „Toimetan sellega neljandat aastat. Lapsed, kes on programmis osalenud, loevad ka edaspidi rõõmuga. Väga oluline on uudiskirjanduse olemasolu. Meie kool on ehk paremas seisus, kooliraamatukogu ja külaraamatukogu on liidetud ja asuvad koolimajas. Töötajaid on üks, tunnen lapsi ja nende huvisid. Ka saan tellida rohkem lastele sobivat kirjandust.“
Hargla Kool pani nimekirja kümme raamatut, nende hulgas on nii Ellen Niidu „Triinu ja Taavi lood“, Jüri Parijõe „Külaliste leib“ kui ka Menelaos Stephanidese „Iidsete aegade lood“ ja George Orwelli „1984“.
„Seni veel ühtki raamatut saadetud ei ole, aga ühendust on paaril korral võetud ja raamatud tulemas ka,“ vahendab raamatukoguhoidja Marge Sulev. Soovide nimekirjas on raamatud, mida on küsitud, aga mida kogus pole ja tellida ka ei saa, sest tiraažid on läbi müüdud.“
Hargla lapsed laenutavad suurelt osalt raamatuid, mis on soovituslikud ja mida on tunnis vaja.
„Lihtsalt niisama laenutatakse ikka vähevõitu. Vast „Lugemisisu“ raames huvi veidi suureneb. Teeme seda kolleegiga esimest aastat, eks aeg näitab,“ loodab Sulev.
„Nukitsamees“ ja „12 tooli“
Narva Vanalinna Riigikooli nimekirjast leiab nii eesti- kui ka venekeelseid raamatuid. Oodatakse Ilmar Tomuski „Tere, Vollit!“ ja teisi tema lasteraamatuid, Oskar Lutsu „Nukitsameest“, klassikalisi muinasjutte (Grimmid, Perrault jt), uuemat noortekirjandust, aga ka trükitähtedega lihtsaid lasteraamatuid funktsionaalse lugemisoskuse arendamiseks. Venekeelsetest raamatutest soovitakse näiteks Ilfi ja Petrovi „12 tooli“, Ivan Krõlovi valme, Fjodor Dostojevski „Valgeid öid“ ning uuemat laste- ja noortekirjandust.
„Meie koolile ei ole veel raamatuid toodud, kuid see võib olla seotud tõsiasjaga, et meil langes kampaania algus kahjuks kokku ühe teise heategevusüritusega,“ lausub raamatukoguhoidja Stiina Koit. „Levitasime infot kooliraamatukogu veebilehel ja Facebooki lehel ning kooli infostendil.
Nimekiri tekkis nendest raamatutest, mida kooliraamatukogu juurde soovis. Seal on rohkem neid raamatuid, mida on poest keerukas leida.“
Narva Vanalinna Riigikooli lapsed loevad rohkem ikka soovituslikku/kohustuslikku kirjandust. Lapsi, kes raamatukokku midagi omal soovil lugema tuleb, on vähem.
„Aga need, kes on lugemisest huvitatud, loevad nii meil kui ka linnaraamatukogus ja teevad seda väga aktiivselt,“ kiidab Koit. „Paljud suuremad lapsed, näiteks gümnaasiumiõpilased, loevad rohkem e-raamatuid, sest neid on lihtsam kaasas kanda ja nende valik täieneb pidevalt.“
Viljandi Paalalinna Kooli nimekirjas on mitu Andrus Kivirähki teost („Kaka ja kevad“, „Rehepapp ehk November“, „Sirli, Siim ja saladused“. Esindatud on ka Astrid Lindgren, Mika Keränen, Leelo Tungal, Aidi Vallik jt.
„Esimesed raamatud on juba saabunud,“ rõõmustab raamatukogu juhataja Elve Jansen. „Ilukirjandusteoseid on toodud 25, aimeraamatuid neli, teise ringi raamatuid viis. Tore, et toodud on ka raamatuid, mida nimekirjas ei olnud. Näiteks neli eksemplari „Väikest printsi“. Osa raamatuid on leidnud tee juba õpilaste lugemislauale.”
Kohtla-Järve Ahtme Põhikool ootab mitme meie lastekirjaniku (Andrus Kivirähk, Ellen Niit, Aino Pervik, Jaan Rannap, Eno Raud) nii eesti- kui venekeelseid raamatuid, samuti Ilmar Tomuski ja mitme välisautori teoseid. Direktor Marika Trei sõnul liitus kool kampaaniaga alles eelmisel nädalal, mistõttu raamatuid pole veel pakutud.
„Kuid oleme ootusärevuses ja loodame raamatuid saada. Kampaaniast kuuldes olime väga huvitatud ning nimekirja koostamisse kaasasime õpilasi kooli õpilasesinduse kaudu,“ rääkis Trei. „Laste lugemishuvi digiajastul ei ole küll suur, kuid rõõm on tõdeda, et see ei ole ka ära kadunud. Algkoolilapsed otsivad rohkete piltidega värvilisi raamatuid. Noored küsivad ulmet, seiklusi, armastust. Raamatukogu on meie koolis õpilaste üks lemmikkohti. Seal toimuvad meil raamatu- ja lugemistunnid ning saab ka niisama puhata ja vaikuses mõtteid mõlgutada.“
Kampaaniat „Kingi koolile raamat“ veavad raamatukogude aasta, Eesti Lastekirjanduse Keskus, Eesti Hoiuraamatukogu ja kooliraamatukogud üle Eesti.
Koolide soovinimekirjad leiab siit: www.raamatukogudeaasta.ee/kategooria/kingikoolileraamat/
KOMMENTAAR
Kai Lugus, Eesti Hoiuraamatukogu väljaannete osakonna juhataja:
Eesti Hoiuraamatukogu poole on just selle üleskutse peale pöördunud kirjastus Raudhammas, et annetada koolidele meie kaudu oma raamatuid. Lisaks on mitmed eraisikud toonud väikeses koguses heas korras laste- ja noortekirjandust, ka koolidele vajaminevat.
Jälgime Hoiuraamatukogus kampaania „Kingi koolile raamat“ nimekirju iga päev raamatute vastuvõtmisel ja kogume kõik nimekirjas olevad raamatud eraldi kastidesse. Samuti oleme leidnud oma vahetuskogust nimekirjas olevat kirjandust. Tasapisi täituvad kastid on kooliraamatukogude ootel.
Hoiuraamatukogu teeb kooliraamatukogudega tihedalt ja tõhusalt koostööd. Koolides puudu olev õppe- ja soovituslik kirjandus on meil oma pikas töötabelis, kuhu jooksvalt lisame kooliraamatukogudelt ja ka õpetajatelt saabuvaid soovinimekirju. Eraisikutelt, teistelt raamatukogudelt ja asutustelt meile üle antud kirjanduse hulgast täidame järgemööda neid koolide soove.
Samuti saadame regulaarselt oma pakkumisnimekirju suuremas koguses meile kirjastustelt ja autoritelt üle antud trükistest.
Kooliraamatukoguhoidjad on meie vahetuskogu aktiivsed külastajad. Huvipakkuvat kirjandust leidub neile õpikute hoidlas, eestikeelse kirjanduse hoidlas, perioodika ning samuti võõrkeelse kirjanduse hoidlates. Tervele klassile lugemist saavad nad valida kirjastuse jääkide ruumidest, kus on kirju valik uuemat trükist pakkidena võtmiseks.
Võin kinnitada, et iga raamatukoguhoidja lahkub meie juurest pärast märkamatult möödunud 3–5 tundi väsinult, aga õnnelikult paljude-paljude raamatukastidega.
Tore algatus! Elades Rootsis on siin ka käigus raamatukogude vaheline laenutus. Nt kui tahad raamatut, mis hetkel välja laenutatud, siis saab laenutada ka teisest (ka mitmesaja kilomeetri kaugusel) asuvast raamatukogust oma kodu raamatukogu kaudu. Tuuakse tavaliselt umbes 1 nädala jooksul koduraamatukokku kätte. Võibolla on võimalik sellist raamaturinglust mingil moel ka koolides harrastada. Nt et eri koolid loevad samu klassikalisi teoseid erinevatel aegadel.