Koolijuhi uuenev kompetentsi- ja karjäärimudel

25. nov. 2022 Raivo Juurak toimetaja - Kommenteeri artiklit
Mari Roostik, Ulla Kamp Ülle Matsin (ekraanil), Iiris Saluri. Foto: Raivo Juurak

Uue aasta alguses saab valmis koolijuhi uuendatud kompetentsi- ja karjäärimudel, mis toetab Eestis uue koolikultuuri kujunemist.  

Uuendustes kirjeldatakse juhtimispädevusi, mida koolijuhilt kui nüüdisaegse organisatsiooni eestvedajalt oodatakse. Uuendatud mudel toetab koolijuhtide senisest professionaalsemat värbamist ja koolijuhi töölevõtmist kooli arengukava konkreetsete ülesannete täitmiseks. Kohalikust omavalitsusest kui koolipidajast saab uuendatud mudeli järgi koolijuhi oluline arengupartner. Uuendamise algatasid Eesti Koolijuhtide Ühendus Heateo Haridusfondi toel koostöös Fontese ning haridus- ja teadusministeeriumiga.

Järgnevalt räägivad uuendatava mudeli põhimõtetest Jaan Poska gümnaasiumi direktor, Eesti Koolijuhtide Ühenduse (EJKÜ) esindajate koja liige Mari Roostik, Heateo Haridusfondi koolijuhtimise valdkonna juht Ulla Kamp, HTM-i üldhariduspoliitika osakonna juhataja Ülle Matsin ja HTM-i kommunikatsioonivaldkonna konsultant Iiris Saluri

Küsimused esitas vestlusringis osalejatele Iiris Saluri.

Mida uuelt kompetentsi- ja karjäärimudelilt oodatakse?

Ülle Matsin: Üks ootus on olnud, et koolijuhid ise algataksid need uuendused ja lepiksid kokku rakendamise põhimõtted. Nüüd ongi koolijuhid ise asja algatanud ja see on hea näide, kuidas tänapäeval asju korraldatakse. 

Teine ootus on olnud, et uuendatav karjäärimudel oleks paindlik, sest haridusmaailm muutub väga kiiresti. Tänapäeva koolijuht peab kohanema uuenenud töömaailmaga, kus näiteks alustav õpetaja ei ole enam värske ülikoolilõpetaja, vaid 35–40-aastane karjääripööraja, kes ei tule kooli kogu eluks. Õpetajad soovivad üha enam paindlikku töögraafikut, osalist töökoormust jne. Ka koolijuht ei tule enam tööle kogu eluks, vaid teatud perioodiks asutuse arengukavast tulenevaid ülesandeid täitma ja uut koolikultuuri looma. 

Mari Roostik: Uuringute järgi lahkuvad õpetajad üsna sageli koolist põhjusel, et koolijuht ei ole loonud koolis koostöist ja professionaalsele arengule suunatud õhkkonda. Loodetavasti aitab uuendatud kompetentsimudel kasvatada uusi koolijuhte ja arendada juba täna ametis olevaid juhte just selles suunas, et nii õppija kui õpetaja saavad keskenduda põhiprotsessidele: õppimisele ja arenemisele. Uuendatava mudeli abil saab koolijuht ise oma kompetentsust hinnata ja selle põhjal teadlikke valikuid teha. Samuti saavad koolipidajad selle abil koolijuhtide tugevusi ja nõrkusi lihtsamini välja selgitada ja neile arenguvõimalusi pakkuda. Mina loodan, et koolipidajast saab igas Eesti piirkonnas edasipürgiva koolijuhi kindel arengupartner. 

Fontes on aidanud koolipidajatel kandidaatide hulgast parimaid koolijuhte välja valida. Mida see kogemus on andnud?

Ulla Kamp: Heateo Haridusfond on pakkunud koolipidajatele uute juhtide värbamisel Fontese abi Tallinnas, Tartus, Narvas, Keilas ja Viljandis. Algul koolipidajad kahtlesid, kas on vaja Fontest kaasata, kuid pärast tunnistasid, et värbamiskompetentsuse kaasamine andis kogu protsessile uue kvaliteedi ja välja valiti väga head inimesed. 

Fontese osalemine oli koolipidajatele ka omalaadne koolitus, sest nad õppisid kandidaate kindla süsteemi alusel analüüsima ega otsustanud sisetunde järgi. Värbamisprotsessi kavandades pidid nad läbi mõtlema ootused värvatava juhi pädevustele ning teadvustasid endale, et uut koolijuhti on vaja kas siis haridusstrateegias või kooli arengukavas olevate väga konkreetsete ülesannete elluviimiseks. Ka kandideerijad tunnistasid, et Fontese pikk ja põhjalik värbamisprotsess muutis kogu konkursi nende jaoks selgeks, läbipaistvaks ja arendavaks.

Mari Roostik: Mina läbisin ka Jaan Poska gümnaasiumi direktoriks kandideerides Fontese värbamisprotsessi. Tegin mitmeid vaimse võimekuse teste ja ühe rollimängu, sain osa pikkadest ja arendavatest intervjuudest. Kokku kestis see protsess pea kaks nädalat ja selle käigus sain teada oma arengukohad, aga ka tugevused, millest mul polnud sellisel kujul varem aimugi. Sain väga selge juhiprofiili analüüsi ning ka nõuandeid, kuidas oma tugevusi tõhusamalt kasutada, millele keskenduda, millele mitte. Kuna koolipidaja osales värbamises, siis sai ka tema teada, mis on mu tugevused ja nõrkused, ja tänu sellele on mul palju julgem temaga oma arendamist vajavatest külgedest rääkida ja temalt selleks tuge küsida. 

Kui pikaks ajaks koolijuht valitakse? Mitme aasta pärast on uut hindamist vaja? 

Mari Roostik: Haridusvaldkonnas on varem olnud tähtajalised lepingud ja oleme koolijuhtide ühenduses arutlenud, kuidas praegustes tingimustes edasi liikuda. Nii tähtajalisel kui ka tähtajatul lepingul on nii plussid kui miinused. Sageli kattub uue juhi valimine haridusasutuse arengukava uuendamise perioodiga. Siis on loogiline, et uus juht valitakse kooli kindlas suunas arendama. Sellisel juhul tundub näiteks seitse aastat olevat sobiv aeg, et viia kool arengupunktist A punkti B. Mina olen valmis igal õppeaastal koos koolipidajaga üle vaatama, kuidas olen suutnud kooli arengukava ellu rakendada, kus tuleks mul rohkem pingutada, mis on õnnestunud, kuidas protsessi mõõdan või hindan jms. Kui seitse aastat saab täis, siis on mul õige aeg koos koolipidajaga otsustada, kas juhin oma kooli ka järgmises arenguetapis või on mõnel teisel haridusasutusel minust rohkem kasu. Seda muidugi eeldusel, et olen uueks väljakutseks valmis ning nõus ka elukohta muutma. Olen mõelnud, et mina ei soovi olla ühes ja samas koolis terve tööelu – see ei mõjuks ilmselt ka koolile hästi. 

Ülle Matsin: Uueneva kompetentsimudeli väga oluline põhimõte on, et koolijuht võetakse tööle kooli arengukavast tulenevate konkreetsete ülesannete täitmiseks. Kas nende ülesannete täitmiseks kulub viis või seitse aastat, sõltub olukorrast. Ka tähtajatut lepingut on olnud võimalik viie või seitsme aasta pärast lõpetada, kuid seda ei ole tehtud, sest koolijuhile pole selgeid ülesandeid antud ja nende täitmist kontrollitud. 

Ulla Kamp: Uue kompetentsi- ja karjäärimudeli loomisel oleme uurinud ka teiste riikide praktikaid. Näiteks Hollandis on tähtajatud lepingud, kuid koolijuht ühes koolis tavaliselt üle 7–8 aasta ei tööta. Hollandlased ütlevad, et koolijuht suudab olla ühe ja sama kooli sarnaste väljakutsetega särasilmne seitse kuni kaheksa aastat. Koolijuht mõtleb ka ise, kas ta suudab pärast seitset aastat oma kooli veel edasi arendada. Lõpliku otsuse tegemiseks vajab ta aga arengupartnerit, kes aitab tal oma pädevuste arengut ja tööd, selle eesmärke, progressi ja tulemusi analüüsida.

Kes peaks olema koolijuhi hindaja ja arengupartner?

Mari Roostik: Suurepärane arengupartner on teise kooli juht, sest kolleeg ei pane hinnet, vaid mõtleb kaasa, annab tagasisidet, aitab paremaks koolijuhiks saada. Väga hea arengupartner on koolijuhile ka koolijuhtide ühendus. Kujutan ette, et EKJÜ võikski võtta edaspidi koolijuhtide arengu eest vastutamise suures osas enda peale, aidates luua näiteks haridusjuhtide arenduskeskust, kus direktorid leiaksid endale mõttekaaslasi ja tagasiside andjaid. 

Ulla Kamp: Heateo Haridusfond toetab mõtet, et koolijuhtidel võiks olla oma arenduskeskus, mis koondab mentorkoolijuhte, kes on teistele koolijuhtidele arengupartneriteks. Lisaks võiks arenduskeskus toetada koolipidajaid koolijuhtide värbamisel, arendamisel ja hindamisel.

Ülle Matsin: Kindlasti tuleb vältida seda, et koolijuhi professionaalne areng seostuks ainult paberite täitmise ja nende esitamisega kaugele komisjonile. Kui õppisin Hollandis, oli mul koolijuhist mentor, kes käis kindlatel päevadel mu tegemisi jälgimas ja tagasisidet andmas. Seal piirkonnas oli koolijuhtidest mentorite võrgustik, mis avaldas selgelt head mõju selle piirkonna koolide arengule. Usun, et Eesti koolijuhtide ühendus suudaks samuti selliseid mentorite tugivõrgustikke ellu kutsuda ja töös hoida ning mitte ainult Tartus ja Tallinnas, vaid üle riigi. 

Ulla Kamp: Arengupartnerit on vaja ka selleks, et koolijuht ei tunneks end oma raske töökoorma all üksinda, vaid saaks kolleegidega oma väljakutseid ja edusamme arutada. Ärevatel aegadel keskendub mõnigi koolijuht peamiselt tulekustutamisele ja strateegiline mõtlemine ning inimeste juhtimine võib jääda tagaplaanile. Arengupartner aitaks tal ka kaugemaid arengueesmärke meeles pidada ja läbi mõelda, ja nii saab operatiivsest juhist suure tõenäosusega strateegiline juht. 

Kui palju õpivad koolijuhid teistes koolides töövarjuks käies? 

Ulla Kamp: Innove ja nüüd Harno on korraldanud arenguprogramme, mille üks osa on kogemusõpe teisi koole ja koolijuhte külastades. Mitmed sellised õppereisid on toimunud ka teiste riikide haridusasutustesse. Kui tutvud teise maa süsteemiga, siis oskad ka oma süsteemi paremini analüüsida. Eesti koolijuhid on olnud õppereisidest ja uutest ideedest väga huvitatud. Nad külastavad teisi koole ka Eestis, enamasti meeskonnana, harvem üksinda.

Mari Roostik: Mina olen külastanud teisi koole omal algatusel ja üksinda ning sellesse on suhtutud hästi. Kuid see ei ole veel tavaline. Mõnikord imestati, et mida mul nendelt õppida on, kuid isegi see, et teises koolis on vähe üllatavat, annab mõtlemisainet kohtumise mõlemale osapoolele.

Ulla Kamp: Eesti koolijuhid käivad töövarjuks ka Eesti tippettevõtetes. Seda võimaldab Heateo Haridusfondi haridusjuhtide praktikaprogramm, millel käivitus just nüüd neljas hooaeg. Seni on ligi 30 koolijuhti käinud Eesti tippettevõtetes kaasaegset juhtimiskultuuri kogemas ja tänapäevaseid juhtimisteadmisi omandamas. Koolijuhid on kümme nädalat ettevõtetes. Nii õpivad nad nüüdisaegsete tippettevõtete töökultuuri tundma ning koguvad ideid muudatuste tegemiseks ka oma haridusasutuses. Teiselt tippjuhilt õppimisel on hästi suur väärtus. 

Millal uus koolijuhi kompetentsi- ja karjäärimudel valmis saab? 

Ulla Kamp: 2023. aasta alguses tahame uuendatud kompetentsi- ja karjäärimudeli kirjelduse valmis saada. See on kompleksne ning mitmeid osapooli ja huvigruppe kaasav projekt, mistõttu arendustööd veel kestavad ning kaasamised ja valideerimised on veel ees. Olulisem aga on see, mis juhtub edasi ehk siis rakendusplaan, kus HTM-il on kandev roll. Väljatöötatav mudel ei tohi jääda pelgalt paberile, vaid sellest peab kujunema toetav ja kasulik tööriist koolijuhtidele, -pidajatele ja teistele seotud osapooltele. 

Ülle Matsin: Töötame välja rakendusplaani, mis peaks käivituma 2023–2024. Siit jõuame ka töölepingu teemani. Kui leping on arenguülesandepõhine, saab see olla kasulik ka koolijuhile endale, sest ta saab lepingust lähtuvalt endale konkreetse sisuga juhtimisülesande. Sellest omakorda sõltub see, missuguseid pädevusi on tal vaja arendada, et ülesandega toime tulla. 

Mari Roostik: Mudel on liikunud jõudsalt valmimise suunas, sest Heateo Haridusfond, Fontes, ülikoolid, HTM ja Harno on tugevate partneritena kaasas. Kuid ülesanne on ka väga keeruline, sest Eestis on nii 50 kui ka tuhande õpilasega koole ja kõigil neil on erinevad arenguülesanded, samas peab iga koolijuht saama selle kompetentsus- ja karjäärimudeliga suhestuda. Meile on oluline, et kõik meie üle 500 koolijuhi leiaksid mudelist endale midagi vajalikku ja arendaksid ennast juhina edasi, et õppijad saaksid tõhusalt õppida ning õpetajad koolide arengusse panustada. Rõhutan sõnapaari „kõik juhid“, sest Eestile ei piisa ainult viie eliitkooli viiest superjuhist, kõik peavad saama tippjuhtideks. 


21. sajandi koolijuht

  • Asub tööle kooli arengueesmärkide saavutamiseks. 
  • Kujundab koostöise koolikultuuri, kus kõik osapooled on kaasatud kooli eesmärkide seadmisse ja elluviimisse.
  • Õpib teistelt koolijuhtidelt, ettevõtete juhtidelt, teiste riikide koolijuhtidelt.
  • Osaleb koolijuhtide arenduskeskuse tegevuses nii õppija kui ka mentorina.
  • Arendab pidevalt oma juhtimiskompetentsust ning kujundab teadlikult oma karjääri.

Kirjuta kommentaar

Õpetajate Lehel on õigus avaldada teie kirjutatud kommentaar paberväljaandes. Kommentaari pikkus ei tohi ületada 3000 tähemärki. Õpetajate Lehe kodulehe kommentaarid on modereeritavad ja avaldatakse pärast toimetamist hiljemalt kommentaari saatmisele järgneva tööpäeva hommikuks. Lehel on õigus jätta saadetud kommentaar kodulehel avaldamata. Iga kommentaari edastaja arvuti IP-aadress, sessiooni identifikaator ja kommenteerimise aeg salvestatakse andmebaasis. Õpetajate Leht ei vastuta kommentaaride sisu eest!