Kutsekoolid seavad samme rohepöörde taktis
Pärnumaa Kutsehariduskeskus hakkab koolitama elektrituulikute hooldustehnikuid, sama plaan on Kuressaare Ametikoolil.
Pärnumaa Kutsehariduskeskuses (PKHK) algab detsembris õppetöö uuel, tuulegeneraatorite hooldustehniku erialal. Esialgu on see õpe täiendkoolitusena, kuid kaugem eesmärk on tasemekoolitus. Õppetöö hakkab toimuma töökohapõhisena. Koolil on plaan taotleda tuuleenergeetika valdkonna õpetamiseks Euroopa Sotsiaalfondi rahastust, nagu on tehtud projektipõhiste õpete korral varemgi. See rahaallikas on tehnikaõppe osakonna juhataja Jüri Puideti sõnul olnud väga tõhus ning võimaldanud koolil hankida õppetööks vajalikke seadmeid.
Tuuleenergia assotsiatsiooni korraldatud koolidevahelisel konkursil, mille eesmärk oli leida uue eriala koolitajaid, jäid sõelale kaks kutseõppeasutust: Pärnumaa Kutsehariduskeskus ja Kuressaare Ametikool. Kuna spetsialistide hinnangul on Pärnumaal Eesti ühed parimad tingimused tuuleenergeetika arendamiseks, on tulevikus sellesse piirkonda planeeritud suured tuulikute pargid. Seetõttu hakataksegi kõigepealt just Pärnumaal välja õpetama tuulegeneraatorite hooldajaid, mis on Eesti kutsehariduses täiesti uus õppevaldkond. Prognoosi järgi vajatakse meil 2030. aastaks 400 tuuliku hooldustehnikut. Konkursiks tehtud plaani on pärnakad asunud ellu rakendama ning esimene samm ongi uuel erialal täiskasvanute baaskursus.
„Me ei oota õppureid ainult Pärnumaalt, vaid üle Eesti,“ rääkis kooli täiendus- ja ümberõppe teenistuse juhataja Sirje Pauskar. Esimese õpperühma suuruseks on planeeritud 15 inimest, kuid vastu võetakse rohkem. Registreerunuid on juba paarkümmend nii oma maakonnast kui ka mujalt. Kaugemalt tulijaile võimaldatakse reedeti-laupäeviti, kui toimub õppetöö, soodsa hinnaga öömaja kooli õpilaskodus. Kursus on õppijaile tasuta. Täiskasvanud õppijalt eeldatakse, et ta ei karda kõrgust, on füüsiliselt terve ja tugev ning tehnilise taibuga. Vajalik on ka inglise keele oskus A2-tasemel, kuna töö käigus tuleb võõrkeelseid infomaterjale lugeda, B-kategooria juhiload ning arvutioskus.
Õppetöö jaguneb nelja kuu peale, algab detsembris, toimub kahel päeval nädalas märtsini, kokku 12 nädalat. Õppemaht on 208 akadeemilist tundi, millest 76 moodustab auditoorne töö, 76 praktika ning 52 tundi iseseisev töö. Juba laekunud sooviavaldustele ootab kool veel lisa.
Jüri Puideti sõnul on selle eriala spetsialistide vastu avalik ja regionaalne huvi, kool on loomas koostöövõrgustikku Pärnumaa ettevõtete ja katusorganisatsioonidega ning kaasatud on ka HTM-i esindajad. Ettevõtjate ja katusorganisatsioonide tuge ja koostööd peab kool selle eriala väljaõppe puhul väga oluliseks. „Tuuleenergeetika õppekava planeerimisel ei näegi ma muud võimalust kui töökohapõhine õpe,“ sõnas Jüri Puidet.
Tuuleenergeetikute koolitamisse on kaasatud praktikud tuuleenergia assotsiatsioonist. Kooli koostööpartner Enersense AS kinkis koolile praktikaks kaheksa komplekti rakmeid, mis on tuulegeneraatorite hooldustöö tegijaile hädavajalikud. Samasugused rakmed on ettevõttelt kingituseks saanud Kuressaare Ametikool.
Pea kõik õpetajad, keda uue eriala õpetamiseks vaja, on Pärnumaa kutsekoolil olemas. Firma Empower4Wind valdkonna juhi Tanel Kutsariga on kokku lepitud, et ettevõte kaasab kooli Lääne-Eesti tuulikute hooldamistöödesse. Kuid õppeasutus otsib veel partnereid, kelle juures oleks võimalik stažeerimist korraldada, sest tulevikus, kui sel erialal avatakse 5. taseme õpe, on partnereid rohkem vaja. Läbirääkimisi on peetud juba Taani firmaga, kuhu kool soovib õpetajaid ennast täiendama saata.
Enefit Green allkirjastas tänavu juulis Eesti Energiaga lepingu Tootsi tuulepargi arenduse ostmiseks ja plaanib Pärnumaal Tootsi ning Sopi tuulepargi ühel ajal välja ehitada. Nii tekib Põhja-Pärnumaale Eesti suurim tuuleenergia tootmise ala. Plaanide kohaselt hakkavad tuulepargid elektrit tootma 2024. aasta lõpus.
Eesti ja Läti meretuuleenergia ühisprojekti ELWIND asukohaks on kahe riigi lepingu järgi Sõrve säärest läände jääv mereala.
Tuuleenergia assotsiatsiooni andmetel oli Eestis 2020. a seisuga 145 elektrituulikut.
Tööjõuvajaduse hinnang
Eesti Tuuleenergia Assotsiatsiooni hinnangul on tuuleparkide prognoositavast võimsusest, olemasolevast tööjõust ja Euroopa kogemustest lähtudes vajadus hooldustehnikute järele järgmine.
Rahuldamaks Eesti vajadust maismaatuulikute hooldustehnikute järele (eeldades tuuleparkide valmimist vastavalt optimistlikule prognoosile) ja arvestades tööjõu voolavust (lähiriikides on nimetatud haridusega inimestest samuti terav puudus) ning mõistes, et kõik kooliteed alustavad õppurid ei omanda eriala või ei soovi sellel alal tööd teha, on tellimus aastaks 2030 kokku 400 lõpetanut. See teeb 33 õppurit nii Pärnus kui ka Kuressaares tingimusel, et esimesed lõpetajad tulevad aastal 2024.
Eesti mereparkide prognoosi kohaselt tekib 2030. aastaks 200 hooldustehniku töökohta. Selle vajaduse katmiseks peab Kuressaares koolitama 67 tehnikut aastas eeldusel, et õppega saab alustada 2025. aastal. 2050. aastal on (optimistlikult) vaja kokku 700 hooldustehnikut.
Eesti Tuuleenergia Assotsiatsiooni ettepanek: nii Pärnu kui Kuressaare hakkavad esimesel võimalusel hooldustehnikuid välja koolitama ja õppurite maht on igal aastal vähemalt 20. Pärast õppe käivitamist analüüsime olukorda ja kaalume tõsiselt mitme õpperühma avamist mõlemas koolis, et aina kasvavat vajadust sujuvalt katta. Edasisel analüüsimisel võtame arvesse maismaa ja meretuuleparkide lisanduvat võimsust.
Eesti kliima võimaldab elektrit
Marko Kaasik, keskkonnafüüsik:
Niisugust olukorda, et tavatarbimist ei saa talvel meretuulega katta nädala jooksul, tuleks ette kord mõne aasta jooksul. Suvisel ajal aitab välja päikeseenergia, kui ehitada tuule- ja päikeseparke õiges proportsioonis.
Seega võimaldab Eesti kliima meid peaaegu alati elektriga varustada, kui asi tõsiselt käsile võtta. Erakordsetel juhtudel saab lühiajaliselt piirata tööstustarbimist või käivitada reservis hoitud soojuselektrijaamad – mõlema meetme sujuval rakendamisel on suur roll ajakohasel ilmaprognoosil, mis võimaldab selliseid olukordi umbes nädal ette näha.