Lea Maiberg: „Keele õppimisel on kõige tähtsam motivatsioon“
2024. aastal, kui kõigil lasteaedadel tuleb minna üle eestikeelsele õppele, on keerulisemas olukorras need vene õppekeelega lasteaiad, kus keelekümblusrühmi on vähe või pole üldse ning keelt õpitakse üksnes eesti keele tundides. Mis tasemel lapsed eesti keele selgeks saavad ja kuidas lasteaiad üleminekuks valmistuvad, räägib Tallinna Tähekese lasteaia suure kogemusega eesti keele õpetaja Lea Maiberg.
Lea Maiberg, Õpetajate Lehe veebiküsitluses küsiti hiljuti, kas oleme Eestis eestikeelsele haridusele üleminekuks valmis. Jah- ja ei-vastuseid oli umbes pooleks. Mida teie arvate?
Kui üle minnakse lasteaiast alates järk-järgult, siis ei näe ma mingit probleemi. Aga kui 10. klassi õpilased peavad ühtäkki minema 100% eestikeelsele õppele, siis kardan, et nad selleks valmis ei ole.
Peamise takistusena on toodud välja eesti keele õpetajate puudus.
Õpetajate puudus on tõepoolest väga suur. Saan oma lasteaia näitel öelda, et kuigi oleme otsinud, ei ole me keelekümblusrühmadesse õpetajaid leidnud. Eestlased miskipärast ei taha vene õppekeelega lasteaeda õpetajaks tulla. Keelekümblusrühmade õpetajate seas on väga palju teistest rahvustest inimesi, kuid eestlasi väga vähe. Hiljuti lahkus ka üks kolmest õpetajast, kes töötas professionaalse eesti keele õpetajana rühmas, põhjendades, et töö maht ei vasta töötasule.
Valitsus on lubanud uuest aastast hakata maksma eesti keele õpetajatele kõrgemat palka.
Minu teada puudutab see otsus ainult Ida-Virumaad. Ülikooli lõpetanud noorel õpetajal on tööle asudes vaja ka oma elamist. Kui tal ei ole vanemaid, kes toetavad, ei anta talle isegi pangast eluasemelaenu.
Tallinnas on kõigil lasteaiaõpetajatel ühesugune palk, koefitsienti eesti keele õpetamise eest ei ole. Mina eesti keele õpetajana ei nurise, aga keelekümbluse õpetajad teevad teistest õpetajatest küll palju rohkem tööd. Nende palk peaks olema suurem. Kunagi see nii ka oli, aga enam mitte.
Eesti keele õppimiseks lasteaias on mitu varianti: eesti keele tunnid, osaline keelekümblus, täielik keelekümblus, professionaalne eesti keele õpetaja rühmas, kahesuunaline keelekümblus. Mida teie kõige tulemuslikumaks peate?
Kõige tulemuslikum on keelekümblus. Vanemad eelistavad osalist keelekümblust, kus pool päeva räägib üks õpetaja lapsega eesti keeles ja pool päeva teine õpetaja vene keeles. Kui õpetajad teevad omavahel head koostööd ja eestikeelne õpetaja ei lähe vene keele peale üle, nagu keelekümbluse metoodika hea tava ette näeb, oskavad lapsed lasteaia lõpuks hästi eesti keeles suhelda. Olen kuulnud, et eestikeelse õpetajaga rühmades kipuvad õpetajad mõnikord minema kergema vastupanu teed ja kasutavad lastega suheldes vene keelt, mida teha ei tohi. Kui õpetaja tõlgib, hakkab ka laps mõttes tõlkima ega suuda teistega sammu pidada.
Kuidas vene õppekeelega Tähekese lasteaia lapsed eesti keelt õpivad?
Kahes rühmas on meil professionaalne eesti keele õpetaja, kõik ülejäänud lapsed käivad kolm korda nädalas minu juures tunnis, pool rühma korraga. Alustame keeleõppega kolmandast eluaastast. Muidugi ei ole kolme lühikese tunniga nädalas võimalik saavutada sellist taset, et lapsel eesti õppekeelega koolis probleeme ei tekiks. Osalise keelekümblusega rühmast saadud keeleoskus on eestikeelsesse kooli minekuks piisav, aga õpetaja peab arvestama, et räägib lapsega rahulikult, üks korraldus korraga, et laps harjuks. Lapsed saavad eesti keele üsna kiiresti kätte, aga on ka neid, kellel see nii lihtsalt ei tule ja kelle jaoks on ka vene keel raske. Peame arvestama, et laste hulgas on ka akadeemiliselt vähem võimekaid.
Kõige kiiremini omandab laps eesti keele täiskeelekümbluse puhul, kui õpetajad räägivad rühmas terve päeva ainult eesti keeles. Kuna sõnu ja väljendeid pidevalt korratakse, jäävad need meelde ning laps hakkab tajuma sõna tähendust. Tasapisi hakkab aju grammatikareegleid moodustama. Teise keele omandamine on sarnane esimese keele omandamisega, kõik etapid tuleb läbida. Mida rohkem laps keelekeskkonnas viibib, seda paremini keel selgeks saab. Kusjuures ta peab kuulma mitte ainult selget ja korrektset keelt, vaid eri vanuses ja erineva hääldusega inimeste kõnet, muidu ta ei saa tavaolukordades kõnest aru.
Kus lapsed lasteaiale lisaks veel eesti keelt kuulevad?
On lapsi, kes käivad veel keeleringis või eestikeelses trennis, aga neid on vähe. Osaleme igal aastal KIK-i projektis, mille kaudu koolieelikute rühmad saavad ekskursioonide tegemiseks raha taotleda. Rühmad käivad Ubari loodustarkuse keskuses, loodusmuuseumis, lisaks linnamuuseumis, Miiamilla muuseumis, mis on laste üks suur lemmik. Meil on kaks sõpruslasteaeda, kellega teeme koostööd robootikas. Kõrvallasteaiaga tähistame koos rahvakalendri tähtpäevi, n-ö jagame kultuure. Vabariigi aastapäeva puhul toimub Eesti teemal viktoriin, kus osaleb kolm lasteaeda, mis samuti on eesti keeles.
Millest te eesti keele õpetamist alustate?
Alustangi terest. Siis kehaosad: minu nina, minu silmad, silmadega vaatan, suuga räägin, jalgadega tantsin. Ja teeme selle kõik läbi. Alguses püüan sõnade ja mõistete tähendust žestide ja liikumise kaudu edasi anda ning lasen kohe ka sõnu korrata. Alles siis võtan kasutusele pildid. Kasutan kõiki keelekümbluse võtteid. Ma ei tõlgi oma juttu vene keelde, aga kõik saavad minust aru. Varsti hakkavad lapsed ka küsimustele vastama – näitan nina peale ja küsin, mis see on. Viimases rühmas oskavad nad juba väikese seotud jutu teha: „See on põder. Põder on suur ja pruun, jookseb kiiresti, elab metsas, sööb rohtu.“ Sageli laps ei tule selle peale, mida võiks rääkida. Õpetajana tean, milline on kellegi sõnavara, ja pean oskama küsida õigeid küsimusi, et laps saaks neile vastata.
Kas te diferentseerite õpet?
Ikka. Meil on ka kaks tasandusrühma, kus on lapsi, kellel on ainult logopeedilised probleemid, samuti neid, kellel mured on suuremad. Neile annan teistsuguseid ülesandeid ega nõua täislausega vastamist. Laps võib vastata ühe sõnaga, lihtsalt „jah“ ja „ei“ või minna ja pildilt näidata. On palju võimalusi saada teada, kas ta aru saab. On lapsi, kes kogu aeg tahavad rääkida. Kui laps räägib minuga vene keeles, sõnastan ma tema jutu üheks eestikeelseks lauseks ja palun järele korrata. Pärast nelja-viit korda hakkab ta juba ise eestikeelset lauset moodustama, sest teadmised tal selleks on. Näiteks ütleb: „Mina täna isa kommi“ või „Tüdruk see laulab mikrofon.“ Kui laps hakkab ise kõnet looma, teeb ta alguses palju vigu, mis ongi loomulik. Kusjuures alati on lapsi, kes on rohkem motiveeritud keelt õppima, ning neid, kes on vähem.
Kuidas õpetaja lapse tasemest aimu saab?
Toronto keeleteadlane Cummins uuris, kuidas immigrandid keelt omandavad, ning lõi oma vaatluste ja teadusuuringute põhjal visuaalse nelikjaotuse, mis võiks olla õpetajale tööriistaks. See koosneb neljast slaidist. Esimene ja teine slaid tähistavad suhtlus- ehk argikeelt, millega väljendame oma vajadusi, suhtleme sõpradega jne. Esimeses slaidis on kontekstil suur osa, tänu millele see on kognitiivselt lihtne. Näiteks hommikuringid lasteaias: loenda, mitu poissi ja mitu tüdrukut kohal on, ütle, milline ilm täna on. Tänu juuresolevatele piltidele mõistab laps tähendust kiiresti. Samamoodi kuuluvad siia keelekümblusrühmades olevad rääkivad seinad, kus teemaga seotud pildid, sõnad ja laused on kogu aeg seinal näha. Kui lapsele sõna või fraas meelde ei tule, osutame seinale ja talle meenub, mida ta tahab öelda.
Teises slaidis on konteksti vähe. Õpetaja kasutab õpetatud sõnavara, fraase ja lauseid kas ilma või väikese pildimaterjaliga ja laps üritab temast aru saada ja suhelda. Näiteks teeme lapsega dialoogi: „Tere, kuidas su nimi on? Kus sa elad? Mis sulle meeldib? Kas sa seeni oled korjanud?“ Konteksti küll ei ole, aga kasutame lihtsat sõnavara, mida oleme õppinud. Räägime sellest, mis on lapse jaoks oluline, ja tänu sellele jääb materjal paremini meelde.
Kolmas slaid on juba akadeemiline ehk õppekeel, mis lasteaias tähendab temaatilist sõnavara: seeme, taim, juur, leht jne. Näiteks küsin, miks lähevad sügisel puude lehed kollaseks? Need ülesanded nõuavad juba mõtlemist ja on kognitiivselt raskemad. Neljandas slaidis on konteksti tugi ära võetud: lapsed kuulevad teksti, kuid pildimaterjali ei näe, nagu näiteks raadiost laste ööülikooli loengu kuulamine. Lasteaias me neljanda ruuduni ei jõua, kuid kuulamisharjutusi teeme küll.
See visuaal on õpetajale, et ta oskaks paremini arvestada lapse oskustega ja pakuks temale sobivat materjali. Keeleõpe peab olema kasutuspõhine ja õpetaja saab lapse arengut jälgides anda talle lihtsamaid või keerukamaid ülesandeid: kas lahendada ristsõna, kirjutada pildil olevatele salati koostisosadele juurde sõnad või sõnale vastava pildi üles leida. Kui rühma tuleb uus laps, tuleb sellega arvestada, et tema oskused võivad olla väiksemad/suuremad või kas puutub ta esmakordselt eesti keelega kokku. Vastavalt lapse oskustele saame valida materjali ja selle, kui palju me toetame tema keelest arusaamist piltide, asjade või lauluvideotega. Alushariduses on kogu õpe mänguline ja piltidega toetav, kuid keeleline eesmärk on siiski, et laps kuuleb kõnet, saab sellest aru ning räägib ja avaldab oma arvamust.
Mida vanemad eestikeelsest õppest arvavad?
Suurem osa vanemaid soovib, et laps eesti keele ära õpiks. Muide, suurem osa vanematest räägib väga head eesti keelt. Kui kodus ollakse hästi meelestatud, tahab laps õppida ja tuleb tundi rõõmuga. Aga kui lapsele öeldakse: oh sa vaeseke, küll sul on raske, eesti keele grammatikat ongi võimatu selgeks saada, võtab laps selle teadmiseks ja tal tekib tõrge. Keele õppimisel ongi kõige tähtsam motivatsioon.
Millised on vanemate hirmud?
Vanemad kardavad, et laps jääb koolis rumalaks ja tal on raske kõiki aineid eesti keeles õppida. Kui olen küsinud, kas nende lasteaiaealine laps oskab näiteks fotosünteesist rääkida, on vastus, et ta ei ole seda veel õppinud. Aga sel juhul on ju ükskõik, mis keeles laps need teadmised omandab, sest samamoodi ei tunne seda mõistet eesti keelt kõnelev laps. Akadeemilist keelt hakataksegi alles koolis õppima ning see, mis keeles laps õpib, ei ole oluline. Hea õpetaja, kellel on palju näitmaterjali ja õige metoodika, oskab need teemad väga hästi selgeks teha. Muidugi eeldusel, et lapsel on all korralik suhtluskeel.
Kuidas Tähekese lasteaed eestikeelsele õppele üleminekuks valmis on?
Meie lasteaia noored õpetajad tegid õpiringi. Nad käivad regulaarselt koos, teevad eesti keeles õppematerjale, arutlevad ja katsetavad, kuidas hakata eesti keeles töötama. Meil on lasteaias viis õpetajat, kes räägivad eesti keelt C1-tasemel ja on selleks võimelised. Nende paariliseks jääb venekeelne õpetaja. See ongi 50:50 süsteem ehk osaline keelekümblus.
Miks teie arvates üleminek eestikeelsele õppele varem õnnestunud ei ole?
Eestis on vene keeles õppimine hästi mugavaks tehtud. On neid, kes praegugi kurdavad, et eestikeelsele õppele üleminekut kavandades ei mõelda üldse laste peale. Minu arvates on suur ime, et nii väikeses riigis on saanud kahes keeles õppida. Kaht õppesüsteemi ülal pidada on ju väga kulukas. Soomes, Rootsis, Norras ja teistes riikides ei tule keegi isegi selle peale, et seda nõuda.
Seoses ARTIKLI PEALKIRJAGA …
LASTE puhul tuleks mõistega MOTIVATSIOON olla ettevaatlikum. Normaalselt arenenud täiskasvanutel on ÕPPIMISEL motivatsioon tõepoolest üsna tugev sisemine mõjutegur. Lastel tuleks selle tähtsustamisel olla palju ettevaatlikum, eriti ENNE MURDEIGA. Siin toimivad pigem VÄLISED tegurid (ka õpetamise metoodika). Vanemas astmes on motivatsioonil olulisem roll …