Miks ja mis keeles gümnasistid loevad?
Lugemine on väga oluline, kuna loob ligipääsu suurele hulgale teadmistele. Noortel mõjutab lugemine tugevalt ka kujutlusvõimet, sõnavara ja mängib rolli suhete kujunemisel. Lugemine on selles eas väga oluline.
Tänapäeval leviv arvamus, et noorte lugemus on väike ja väheneb aina, ei vasta tõele. Lugemus väheneb kõikide vanuserühmade seas, kuna muid meelelahutusviise tekib aina juurde. Noorte lugemus ei vähene rohkem kui teiste vanuserühmade oma.
Ühiskonnal on lugemusele väga suur mõju. Ühiskondliku arvamuse, kirjandusteoreetikute ja haridust korraldavate asutuste survel loetakse palju niinimetatud klassikalist kirjandust. Seetõttu loevad õpilased koolides õppekavades heaks arvatud raamatuid. Lisaks on teatud teoste lugemine seotud rahvusliku identiteedi ja pärinemisega ning nende lugemine tähendab kuhugi kuulumist.
Lugemisel on oma mõju õigekirjaoskusele ja tekstist arusaamisele funktsionaalselt lugedes. Lugedes areneb eneseväljendusoskus ja võime tänapäeva infoküllases maailmas hakkama saada.
2022. aasta kevadel kaitstud uurimistöös uurisin Eesti gümnaasiumi noorte lugemisharjumusi, täpsemalt keelelisi eelistusi. Küsimustikule vastas pea kolmsada 11. ja 12. klassi õpilast kaheksast Eesti koolist. Varasemalt pole minu teada sellisel teemal avalikke küsimustikke tehtud ning noorte praegusi lugemisharjumusi suuresti ei teata.
Küsimustiku eesmärk oli selgitada välja, mis keelt noored lugemisel eelistavad ja kui palju nad üldse loevad.
Vastanud noortest loeb 65,9% esimese eelistusena eesti keeles. Niisiis ei pea paika hüpotees, mille gümnasistina püstitasin, et Eesti noored loevad ilukirjandust rohkem inglise keeles. Inglise keele saab siiski välja tuua kui peamise võõrkeele, milles Eesti noored loevad. 86,4% vastanutest eelistab võõrkeeles lugemisel inglise keelt. Vene keel ning valitud hulgal teisi keeli on väga väikese osakaaluga. Selline järeldus pole üllatav, vaid pigem kinnitab, et inimesi iga päev ümbritsevatel keeltel on suur mõju nende eelistustele.
Võõrkeeles lugemise põhjuseks nimetas 61,7% vastanutest eestikeelse tõlke puudumist. Need, kes inglise keeles või võõrkeeltes üldse ei loe, teevad seda piisava keeletaseme puudumise tõttu või leiavad, et eestikeelset kirjandust on piisavalt.
Inglise keele üldine tase koolides varieerub ning mõjutab omakorda lugemust. Näiteks koolides, kus loetakse rohkem võõrkeeles, ei põhjenda need, kes seda ei tee, vähese keeleoskusega. Eesti keeles lugemise põhjused keeletasemest ei sõltu.
Sagedane võõrkeeles lugemise põhjus on eestikeelse tõlke puudumine või lihtsalt võõrkeelse raamatu eelistamine. See tekitab küsimuse, kas noortekirjandust tõlgitakse Eestis võrreldes nõudlusega liiga vähe.
Lisaks uurisin töös, kas õpilased tarbiksid üldse ilukirjandust, kui eesti keele riigieksamit poleks. 16% vastas sellele küsimusele eitavalt. Niisiis enamik loeb, kuid on ka neid, kes kooli tõuketa ilukirjandusteoste poole üldse ei vaataks.