MOOC-id teevad ilma ka Eesti õpilaste seas
Viimasel ajal on populaarsust kogunud MOOC ehk Massive Open Online Course, mis on kõigile avatud tasuta e-kursus. Veebipõhise kursuse toimumise ajal saab õppida ning ülesandeid sooritada õppijale sobival ajal. Küllap see paindlikkus ongi põhjus, miks MOOC-id kogu maailmas üha enam populaarsust võidavad.
Õppijaid, kes on mõnel MOOC-il osalenud, on ka Eestis üha enam, sest kui oled õppinud juba ühel, leiad suure tõenäosusega tee ka järgmisteni. Meie ülikoolid pakuvad MOOC-e väga mitmesugustel teemadel, alates programmeerimisest kuni psühholoogiani, ning osalejaid jagub neile kõigile.
Sarnaselt paljude maailma ülikoolidega, mis pakuvad taolisi kursusi, on ka Tartu Ülikoolis nii täiesti tasuta kursusi kui ka selliseid, kus on vaja maksta läbimise dokumendi saamiseks väike tasu.
Tartu Ülikool viib oma kursused üldjuhul läbi Moodle’i õpikeskkonnas ning kogu info – õppematerjalid, ülesannete kirjeldused, õpijuhis ja muu õppijale vajalik – on kergesti kättesaadav. Kursuste ülesehitus võib olla erinev. Mõnel juhul peab õppija kursusega tegelema iga nädal, samas kui mõni teine kursus võimaldab suuremat tegevusvabadust. Enamasti peab õppija lugema õppematerjale, vaatama videoid, kuulama intervjuusid ning nende põhjal lahendama ülesandeid või sooritama teste, samuti on olemas võimalus arutleda foorumis ning probleemide korral küsimusi või abi küsida. Aktiivselt foorumis osaledes saab oma teadmisi süstematiseerida ja õppida ka teistelt. Vahel saab kursuse läbida suisa paari päevaga, sest enamasti on MOOC-ide maht 1 ainepunkt ehk 26 tundi õppija tööd.
Ettevõtlus- ja karjääriõppe programmi „Edu ja tegu“ raames on loodud kaks MOOC-i, ning mõlemad praegu toimuvad, seega neile enam registreeruda ei saa.
Karjääriõppe MOOC-ile „Teadlikult tulevikku – minu karjääriplaan“ registreerus 505 inimest ja ettevõtlusõppe MOOC-ile „Hakka ettevõtjaks. START“ 601. Kursused lõppevad detsembris ja aeg näitab, kui palju on neil päriselt osalejaid ja lõpetajaid. Eelmisel aastal lõpetas Tartu Ülikooli MOOC-idel keskmiselt 40% alustanutest, maailmas jääb see näitaja enamasti alla 25%. Mõlema MOOC-i toimumist on kavas korrata järgmise aasta kevadsemestril.
Programmis „Edu ja tegu“ loodud ettevõtlus- ja karjääriõppe MOOC-id lähtuvad karjääri- ja ettevõtluspädevustest. Karjääriõppe kursuse loojad, Tartu Ülikooli kognitiiv- ja koolipsühholoogia lektor ja uuringute läbiviija Triin Liin ja karjäärivaldkonna arendaja ja koolitaja Signe Reppo märgivad, et juba varem loodud ülipopulaarne psühholoogia MOOC on näidanud, et huvi enesearengu teemade vastu on suur ja seega on mõtet uusi avatud kursusi luua. Ettevõtlusõppe MOOC-i looja, Tartu Ülikooli täiendusõppe peaspetsialist Ülle Kesli rõhutab, et MOOC-i loomisel oli keeruline teha kriitiline valik olulisematest teemadest, ja siin olid abiks staažikad ettevõtlus- ja majandusõpetajad Katrin Kivisild ning Elbe Metsatalu. Ettevõtlusõppe MOOC-i eesmärk oli luua kursus, mis annaks baasteadmised ettevõtlusega alustamiseks. Et olla paremini toeks neile, kes soovivad ettevõtlusega ise alustada, on iga mooduli lõpus võimalik teha täiendavaid mõtteharjutusi ja luua lõpuks oma äriplaani projekt. Karjäärikujundamise MOOC-i eesmärk on saada karjääriplaneerimise põhioskused. Nende oskuste omandamise toetamiseks luuakse MOOC-i käigus enda karjääriplaan.
Mõlemad MOOC-id on ehitatud üles nii, et neid on võimalik läbida õppijal iseseisvalt või integreerida kursus, mõni selle teema või moodul, koos harjutustega või ilma, laiemasse õppeprotsessi.
Muidugi on üht tõeliselt head ja informatiivset MOOC-i luua keeruline – mõlema kursuse eest vastutajad leiavad, et oleks tahtnud kursust teha oluliselt suuremas mahus, kuna palju olulisi ja põnevaid teemasid jäi välja. Haridus- ja noorteameti programmijuht, programmi „Edu ja tegu“ juht Katrin Kivisild tunnustab MOOC-ide loojaid ning toob erialaspetsialistina esile just selle, kui suur väljakutse on paljude teemade seast need õiged valida. Kuna MOOC-id on haridustasemete vahelised ning sobivad nii üldharidus-, kutse- kui ka kõrgkoolide õppijaile, lisaks nende õpetajaile ning teistele elukestvas õppes osalejaile, teeb see materjalide loomise veelgi keerulisemaks, ent tulemuse selle võrra ka huvitavamaks. „Oluline on, et need kursused jääksid kestma ka pärast programmi lõppu. Programmis „Edu ja tegu“ tegutsevate inimeste soov on alati olnud olla uute asjade käimalükkaja, heade ideedega inimesi toetada. Need kaks kursust on head näited selle kohta, et liigume õiges suunas ning programmi kaubamärk jätab Eesti ettevõtlus- ja karjääriõppesse tugeva jälje,“ ütleb Katrin Kivisild tegijaid tunnustades.
Mida tegijad ise arvavad?
Ettevõtlusõppe kursuse üks loojatest Elbe Metsatalu leiab, et MOOC-il kui iseseisva veebipõhise õppimise meetodil on õppija jaoks väga häid omadusi ja eeliseid, kuid see sisaldab ka mitmeid väljakutseid. Ühest küljest vastutab õppija ise kogu õppimisprotsessi eest, ta seab endale eesmärgid ja pingutab nende täitmise nimel, ta peab olema sisu omandamisel, aja planeerimisel ning kogu õppeprotsessi juhtimisel järjekindel ja motiveeritud. Kuna need oskused on väga vajalikud igale ettevõtjale, arendab õppija endas selle käigus ettevõtluspädevust. Ei tohi aga ära unustada, et ettevõtlus on väga sotsiaalne tegevus, kus ettevõtja peab palju ja väga erinevate inimestega suhtlema. Sotsiaalse pädevuse kujundamine, eeskätt koostöö ja suhtlemisoskuse arendamine interaktiivse õppimise käigus on keeruline ning seetõttu ka õppejõule või juhendajale tõsine väljakutse.
Elbe Metsatalu toob välja, et ettevõtlusõppe veebikursus sobib väga hästi ka üld- ja kutsehariduses rakendamiseks, kui mõnes koolis pole ettevõtlusõpetajat või õpilastel on tõsine huvi ettevõtluse vastu, aga neid pole piisavalt palju õpperühma moodustamiseks. Teatavad piirid seab aga kursuse maht – 26 tundi –, sest üldhariduses on näiteks ühe kursuse mahuks 35 ainetundi. Siin võib pakkuda lahenduseks iseseisva töö arvestamise üheksa tunni mahus, näiteks iga teema kohta läbi tehtud mõtteharjutuste põhjal võiks õppija koostada ja esitada kursuse lõpuks äriplaani.
Üks karjääriõppe MOOC-i loojaist, Triin Liin märgib, et MOOC-i tegemine nõuab ennekõike läbimõtlemist, mis võiks olla kõige olulisem, mida osaleja kursuselt kaasa saab. Kui see on leitud, on ülejäänu mõnes mõttes juba vaid teostamise küsimus. Ometigi tekkis kursuse koostamise käigus mitmeid olulisi küsimusi ja probleeme. „Püüdsime leida lahendust, kuidas leida teadmiste edastamise vorm, mis oleks õppija jaoks atraktiivne ja samas tagaks loodetud õpitulemuse. Et kursus ei oleks ainult ühe looja nägu, kaasasime nii Psühhobussi noori spetsialiste kui ka kogenud karjäärivaldkonna tegijaid.
Tuli luua selged õpijuhised, kuna MOOC-il pole õpetajat, kelle käest segaseid kohti üle küsida. Tekkis ka küsimus, kuidas olla õppija ajaga hoolikas, sest ühelt poolt ei anna liiga vähene kaasatus soovitud tulemust ja liiga suurt panust nõudev ülesanne võib lihtsalt pooleli jääda. Lisaks pidime mõtlema, kuidas köita erineva taustaga õppijaid, sest osalejate hulgas oli nii neid, kes on alles oma karjääri alguses, kui ka neid kel aastakümneid kogemust seljataga. Lahenduseks proovisime ülesandeid luua nii, et neid võiks ja tulekski ikka ja jälle läbida. Inimese eelistused, oskused ja soovid muutuvad pidevalt ja nii saab iga kord enda kohta midagi uut teada.“
MOOC osalejate pilgu läbi
Sageli tekib inimestel tunne, et midagi on valesti, kui nad kohe ei tea, kelleks tahavad saada või millega tahavad tegeleda. Kardetakse ka, et ühe variandi kasuks otsustamine paneb kõik ülejäänud teed lukku. Nii Triin Liin kui ka Signe Reppo rõhutavad, et kursus „Teadlikult tulevikku“ aitab osalejatel näha, et karjääri kujundamine on elukestev protsess, millega ei ole kunagi hilja alustada. „Kursus aitab näha, et lisaks tööalastele rollidele on vaja planeerida ka ülejäänud elu – vaid see aitab leida tasakaalu oma soovide ja kohustuste vahel ning pühendada aega iseendale ja oma lähedastele,“ ütleb suure praktilise kogemusega Signe Reppo.
Triin Liin lisab, et nii mõnegi osaleja jaoks tuli üllatusena, et karjäärinõustaja abi küsimiseks ei pea ära ootama töötuks jäämist – oma eesmärkide ja plaanidega tasub kogu aeg tegeleda ja on täiesti loomulik, et nii olulistes küsimustes võetakse appi ka spetsialist. „Mõned taipasid alles kursusel, et oma päevakava planeerimine on samuti oma elu ja rollide planeerimine. Endalegi üllatuseks märgati, et karjääri ei kujundata kuskil tulevikus, vaid see on seotud igapäevaste valikute ja tegevustega ning seega on meie tulevik ennekõike meie endi kätes,“ arutles ta.
Soovitame kõigil, kes sügisel meie MOOC-idele ei jõudnud, osaleda neil kevadel!
Ettevõtlusseiklusele!
Valminud on ettevõtluspädevust arendav veebimäng „Ettevõtlusseiklus“. Mängu jooksul tuleb õpilasel mängulaual edasi jõudmiseks läbida eri tüüpi ülesandeid:
- jagada teistega enda mõtteid ja kogemusi;
- sooritada mitmesuguseid tegevusi;
- avaldada oma arvamusi mängukaaslaste eelistuste, tegevuste, harjumuste jms kohta;
- seada arengueesmärke.
Mäng on hea metoodiline vahend, et toetada õppimist vaheldusrikka tegevuse kaudu; tekitada noorte vahel vabamat õhkkonda, sh toetada positiivse mikrokliima tekkimist klassis; arendada õpilaste eneseväljendus- ja konstruktiivse tagasiside andmise oskust; suunata õpilasi vaatama endasse ja süvenema oma mõttemaailma, olema teadlik ja eesmärgipärane oma arengutee kujundamisel.
Oled oodatud mängu tutvustavale veebiseminarile 30. novembril kl 15–16.
Katseta iseseisvalt www.ettevotlusseiklus.edu.ee.
MOOC-ide ja kõigi koolituste infot leiab www.ettevõtlusõpe.ee koolituskalendrist.
- 13.12 koolitus „Vastutustundlik tarbijakäitumine ja ettevõtlus: kuidas tõsta teadlikkust inimkonna mõjust planeedile?“
- 14.12 kl 15‒16 veebiseminar „Distantsilt targemaks“ sarjas „Töömaailma lõimimine ainetundidesse“.
- 06.12 kl 13‒15 veebiseminar lasteaedadele „Ettevõtlikkust ja rahatarkust lõimiva õppematerjali „Vinks-Vonks I avastab ja seikleb“ tutvustus. Materjali vastu tunnevad suurt huvi ka algklassiõpetajad, soovijad on ka oodatud seminaril osalema.
Ettevõtlus- ja karjääriõppe programmi toetab Euroopa Sotsiaalfond.