Noorte oskusi täiendab koolide koostöö ettevõtetega

Kuidas siduda teadmisi päriseluga – see on küsimuste küsimus, millele Ida-Virumaal vastust otsitakse. 

Üle kogu Euroopa peetakse haridussüsteemide nõrkuseks pakutavate teadmiste vähest seost päriseluga. Nii ei saa noored piisavalt infot ühiskonna ja tööturu vajadustest, et teha teadlikke haridus- ja karjääriotsuseid. Seetõttu on oluline, et haridusse saaksid panustada ka ettevõtted tagamaks tulevikus vajalik kompetentsus. Kuidas seda teha ning millest alustada? Just sel teemal otsisime kokkupuutekohti möödunud nädalal Jõhvis toimunud koolide ja ettevõtete koostööseminaril.

„Kui küsida kelleltki, kuidas ta oma ametikohale jõudis, kõlab vastuseks sageli: „See sai alguse siis, kui koolis …““ iseloomustab vestlusjuht Harald Lepisk kooli tähtsust erialavaliku kujundamisel. Olukorras, kus õpetajaskond vananeb, kerkib üha teravamalt üles küsimus, kas õpetaja suudab tänapäeva noore portfelli lisada piisavalt tuleviku tööriistu. Siin saab abikäe ulatada kooliväline partner, kelleks võib olla nii ettevõte, muuseum, ülikool, kutsehariduskeskus kui ettevõtlust arendav organisatsioon.

Koostöö kooliga võib ettevõttele tähendada täiendavat tööjõu- ja ajakulu, ent toob põnevat vaheldust igapäevatöösse ning annab kinnitust, et tehakse midagi suurt ja mõjukat. Isegi siis, kui tulemused ei saabu kohe – täna inspireeritud õpilasest võib töötaja saada alles aastate pärast. Õpetaja saab „tükikese asutust“ koolitundi tuua mitmel moel. Lisaks ühekordsetele ettevõtmistele (nt ettevõttekülastus) tasub mõelda ka pikematele ja sisukamatele lahendustele. Heade näidetena on koostöös kohalike ettevõtetega loodud nii valikaineid kui -kursusi, aga ka põnevaid teemapäevi. Olulisel kohal on õpetaja teadmised kodukandi ettevõtete tegemistest, tänu millele oskab ta koolitunnis põimida teoreetilisi teadmisi praktiliste näidetega.

Koostöö algab mullide lõhkumisest

„Tihti elavad organisatsioonid oma mullis ehk ei tea hästi, mida teised teevad ega oska näha koostöövõimalusi. Selge on aga see, et õppetöö rikastamiseks peame üksteist toetama,“ tõdeb Ettevõtliku Kooli koordinaator Hälis Värimäe. Sel eesmärgil on Ida-Virumaa haridusklaster Hariduskopter toonud ühe laua taha valdkonna esindajad alates lasteaedadest kõrgkoolini, nüüd on plaanis süsteemsemalt kaasata ka kooliväliseid partnereid. Juba on tehtud olulisi samme: oktoobris kohtusid esimest korda 23 haridusjuhti, et saada rohkem aimu kohalike ettevõtete ja üksteise tegemistest. Jaanuaris aga käivitub koostöös sotsiaalministeeriumiga töövaatluspraktika katseprojekt.

Hariduskopteri koordinaator Kerda Eiert tõdeb, et koostööd kooliväliste partneritega tehakse siis, kui mõlemad osapooled on sõnastanud oma ootused ja eesmärgid. Kuidas saab ettevõtja Ida-Virumaa koolidele paremini toeks olla? Näiteks pakkudes õpilastele uurimisteemasid ja võimalusel kaasjuhendamist, viies läbi külalistunde, töötades koos kooliga välja valikaineid või ühisõppekavasid. „Oluline, et ettevõtjad räägiksid haridusvaldkonnas rohkem kaasa, sealhulgas sellest, millist tööjõudu neil vaja on. Näiteks miks on konkreetses ettevõttes olulised keeleoskus või inseneeriateadmised,” rõhutab Eiert.

Üks suur võimalik koostööpartner on Ida-Virumaa Kutsehariduskeskus, mis on ka ühenduslüli haridusasutuste ja ettevõtjate vahel. Kutsehariduskeskuse PR- ja arendusjuht Karen Sukiasyan räägib, et nende õppetöö on tihedalt seotud tööturu vajadustega: koostööd tehakse nii ettevõtete, kohaliku omavalitsuse kui ministeeriumiga. Partnerid osalevad aktiivselt õppekavaarenduses või pakuvad töökohapõhist õpet, kus õppekava on koostatud ettevõtja vajadustest lähtuvalt: kolmandik õppeajast omandatakse koolis teooriat, ülejäänud ajal arendatakse tööl praktilisi oskusi.

Kutsehariduskeskus tahab olla noorte karjäärivalikule toeks võimalikult vara – ligi pooled õpilastest õpivad põhikooli baasil. Aasta ringi toimuvad avatud uste päevad, õpilasvarjupäevad ja infotunnid koolides. Eelmisel õppeaastal korraldati esimest korda avatud uste päevad üldhariduskoolide õpetajatele, kellest enamik ei olnud kunagi kutsehariduskeskuses käinud. Sukiasyani sõnul näitab see, kui oluline on teha tihedat koostööd kolleegidega maakonna teistest haridusasutustest.

Peatselt hakkab kutsehariduskeskus pakkuma Sillamäe Gümnaasiumi õpilastele valikaineid ehitus-, logistika- ja toitlustusvaldkonnas. Koostöös kõrgkoolidega on edukalt käivitatud IT-akadeemia nelja-aastane katseõppekava, mis pakub tipptasemel õpet tarkvaraarendaja ja IT-süsteemide spetsialisti erialal. Järgmisel aastal loodetakse alustada sarnase inseneriakadeemia projektiga.

Praktikud toovad kooliellu põnevust

Kuidas koolis õpitu päris elus välja näeb? Räpina Ühisgümnaasiumi õpetaja Kätlin Neimann korraldas koos kolleegidega teemapäeva „Elu(s) matemaatika(s)“, kus noored said oma teadmised proovile panna ning tutvuda seejuures kohalike asutuste tegemistega. Aineõpetajate ja ettevõtete koostöös valminud ülesanded tutvustasid matemaatika laialdasi kasutusvõimalusi. Näiteks tuli nuputada, kuidas toimub ettevõttes palgaarvestus või koostada Räpina haiglas ravimiretsepte, samuti pidid noored matemaatika abil välja selgitama järgmiste ülesannete asukohad. Projektis lõi kaasa neli Põlvamaa kooli ning segavõistkondades said õpilased omavahel sõbruneda ja koostööoskusi arendada. Tagasiside tehtule oli ääretult positiivne. „Räpina sai tuttavaks, õpilased olid õnnelikud, et koostöös sünnib midagi toredat. Võitis matemaatika,“ rõõmustab Neimann.

Võru Kesklinna Kooli õpetaja Triinu Kärbla räägib, et nende kool on seadnud eesmärgiks tuua lapsed mugavustsoonist välja ja näidata, et nende tegevusel on käegakatsutav tulemus. Näiteks peavad 8. klassi õpilased välja mõtlema, kuidas muuta koolielu toredamaks, ning tegema idee teostamiseks ettevõtjatega ise koostööd. Nii on kohaliku rõivatootja Flamelle abiga valminud padjakatted kooli puhkenurka ning koos puidutöötlemise kompetentsikeskuse Tsentriga ehitati kooli trips-traps-trulli mängulaud. Koos Võrumaa ettevõtetega toodi lavale lausa muusikal – kostüümidest lauludeni!

Kärbla lisab uhkusega, et õpilased teevad kõike ise ja südamega – näiteks harjutatakse enne ettevõtjale helistamist omavahel, kuidas idee maha müüa. „Õpetaja, kui sa tulid selle ideega meie ette, arvasime, et oled hulluks läinud – aga kui see on tehtud, on tunne äge!“ jagab ta õpilaste muljeid.

Koostöö võimalused ja pidurid

Kiviõli seikluskeskus on juba mitu aastat pakkunud õpilastele hooajalisi töövõimalusi. Seikluskeskuse personalispetsialistil Airis Veskil jätkub noortele ainult kiidusõnu. „Neil pole eelarvamusi, nad on väga avatud kuulama ja arenema,“ räägib ta. Kuna noored on ühtlasi seikluskeskuse visiitkaart, peab neil olema selge arusaam neile suunatud ootustest. Koostöö käigus on selgunud, et sellest võidavad mõlemad pooled: staažikamad noored saavad täita vastutusrikkamaid ülesandeid ning nende ideedega püütakse arvestada keskuse arendustöödes.

Olulise inimese tagasiside tähendab noorele palju. Toila valla kultuurispetsialist ja endine õpilasettevõtja Anu-Liis Porman räägib, kuidas tema õpilasfirma Väike Rõõm otsustas ühendust võtta president Kaljulaidiga. „Juhendaja arvas, et teeme nalja, aga president vastas ja saime temaga päriselt kokku. Noore jaoks on see märk, et ta on kuhugi jõudnud,“ meenutab Porman ja paneb ettevõtjatele südamele, et nad suhtuksid noortesse tõsiselt. Kui noor ühendust võtab, näitab see, et ettevõtte tegevus läheb talle korda. Vesk lisab, et kontakti otsides tuleb olla järjekindel ja julge, et teha end ettevõttele nähtavaks. Õpilasfirmad annavad suurepärase võimaluse katsetada ka erinevaid rolle ning leida just endale meelepärane tegevus. Lisaks saab protsessi kaasata ettevõtjaid mentorite või juhendajate näol.

Kuigi õpilasfirmasid luuakse alles gümnaasiumis, soovitab Porman noortel varemgi projektides kaasa lüüa ja kogemusi hankida. Toila Gümnaasiumi õpetaja Kaire Jõe nõustub, et ettevõtlikkust võiks arendada juba põhikooli esimesest astmest. Ida-Viru õpilasfirmadele pakuks suurt tuge, kui koolijuhid tajuksid ettevõtmise tähtsust. Kool ja ettevõte saavad seejuures olla täiesti võrdsed partnerid. Oluline on, et mõlemal osapoolel oleks huvi ning selge arusaam koostöö olemusest ja eesmärkidest. See annab ka ettevõtjale signaali, et teise poole kootöösoov on siiras. 

„Kui noor kardab, et tema idee on absurdne, on see tõenäoliselt hea idee,“ julgustab Kohtla-Järve Gümnaasiumi õpilane Lotte Teppe kaaslasi. Hea, kui ettevõtja ei laida toorevõitu plaani kohe maha, vaid annab nõu, kuidas seda täiendada. „Noorel peavad silmad särama,“ täiendab Vesk. „See näitab, et ta on valmis takistusi ületama. Vahel on vaja olla kannatlik, aga väikese suunamisega suudavad õpilased palju ära teha.“

Seega pakub koostöö ettevõtetega koolidele olulist ning tähendusrikast väärtust. Erinevate koostöövormide arendamisel on oluline lähtuda nii vajadusest kui ka kohalikest võimalustest. Mõtteid koostöö arendamisel tekkis kohtumise käigus mitmeid – alates venekeelsete õpetajate tõhusamast toetamisest kuni päästjate elukutse lõimimiseni õppekavasse. Ettevõtetega koostöö arendamisel tasub uurida ja inspiratsiooni ammutada ka olemasolevatest headest näidetest. Ka tasub uurida miks.ee portaali kogutud tugimaterjale ja nõuandeid: https://miks.ee/koostoovormid.

Koostööseminar toimus Eesti Kaubandus-Tööstuskoja, Hariduskopteri, Eesti Teadusagentuuri ning Haridus- ja Noorteameti ettevõtlusõppe programmi „Edu ja tegu“ koostöös.