Nüüd õpetab Eesti Euroopale vene keelt

4. nov. 2022 Hannela Tamagno Multilingua keeltekool ja kompetentsikeskus, „Learn Russian in Tallinn“ projekti juht - Kommenteeri artiklit
Koolitusel osalenud (vasakult viiendast alates): Iveta Glacova, Hana Lenomarova, Agnes Parizs, Tünde Herczegné Barabás, Magda Travnickova, Andrzej Dunaj, Barbara Zawadzka. Fotod: Ly Leedu ja Hannela Tamagno

Tänavu suvel korraldas Multilingua keeltekool ja kompetentsikeskus juba kolmandat korda kuuepäevast rahvusvahelist täienduskoolitust Euroopa vene keele õpetajatele.

Seekord tuli Tallinna seitse vene keele õpetajat kolmest riigist: Tšehhist, Poolast ja Ungarist. Õpetasid neid meie kohalikud koolitajad Lukasz Chwistek, Irina Kolodinskaja, Margarita Demtšenko ja Ly Leedu. Mitme eri rahvuse osalemine loob mõnusa atmosfääri ja erilise sünergia, tänu millele on koolituselt kaasa võetav pagas kõige suurem ja kogemus rikastavaim. 

Mida ja kuidas õpiti?

Koolituse esimesel päeval kohtuti mitteformaalses õhustikus sümboolselt Raekoja platsil kella all, et teha koolitaja Margarita Demtšenko juhendamisel läbi Tallinna vanalinna tutvustav sodiaagimärkide leidmise aardejaht, mille käigus pidid osalejad täitma venekeelse töölehe.

Seejärel suunduti üheskoos kohvikusse Grenka, et lasta hea maitsta värsketel slaavipärastel pirukatel. Seal tutvustasid ennast vastastikku kõik Tallinna tulnud vene keele õpetajad ja meie koolitajad. Külaliste hulgas oli väga erinevatest haridusasutustest õpetajaid – alates kõrgkooli õppejõududest põhikooli vene keele huviringi läbiviijani. Multilingua koolitajatele oli niivõrd kirju seltskond muidugi tõeline väljakutse. Aga erinevused ju rikastavad. 

Kohvikulaua taga öeldi välja ka ootused algavale nädalale. Toodi välja vajadus venekeelses keskkonnas aega veeta, et suulist keelt praktiseerida; saada kasulikke nippe ja õppematerjale keeletundide edukamaks läbiviimiseks; vahetada kogemusi. Kuid arutati ka, kuidas praeguses keerulises geopoliitilises olukorras säilitada arusaamine, et keel ja kultuur seisavad probleemidest üleval pool. 

Kuuepäevase koolituse jooksul saadi kordamööda kokku Multilingua keeltekoolis ja sellest väljaspool, et õppida vene keelt linnaruumis, muuseumides jne. Üheskoos väisati Tallinna vene muuseumi ja osaleti sealses kogemuspedagoogikal põhinevas muuseumitunnis „Чай не пить – на свете не жить“. Külastati ka vene kultuuri keskust, otsiti Dostojevski jälgi linnaruumis ja tehti läbi Actionboundi mobiilirakendusel põhinev Multilingua vanalinna mäng venekeelsel marsruudil „Vanalinna väravad“. Viimase autor on Multilingua metoodik Ly Leedu ja tema mäng on pälvinud Euroopa Komisjoni Euroopa keeleõppe tunnistuse.

Kõikide nende tegevustega arendati Tallinna venekeelses linnaruumis osalejate lugemise ja kuulamise osaoskusi, praktiseeriti vaba vestlust ja arendati koostööoskust. 

Õpiti ka eesti keelt

Veidi üle poole metoodikakoolituse kokkusaamistest toimusid Multilinguas kohapeal. Meie külalised õppisid seal ka eesti keelt. Nii panid nad end emotsionaalselt keerukasse olukorda, milles võõrkeelt mitteoskavad õppijad end esimeses võõrkeeletunnis tihtipeale leiavad. Nõndaviisi omandasid nad oma esimesed teadmised eesti keelest. 

Koolitaja Irina Kolodinskaja tutvustas oma õppematerjale (nii paberil kui ka veebis), mida iga päev keeletundides kasutab, et arendada rääkimise, lugemise, kuulamise ja kirjutamise osaoskusi. Koolitajad Ly Leedu ja Lukasz Chwistek juhendasid töötubasid, kus õpiti vene keele õpetamist laulude abil, harjutati venekeelsete tekstisõnumite kirjutamist, kinnistati grammatikareegleid lauamänge mängides. Lisaks tutvuti vene keele slängi ning vandesõnade kõnekeeles kasutamise viisidega.

Täienduskoolituse raames said soovi avaldanud koolitusel osalejad teiste võõrkeelte tunde töövarjudena jälgida. 

Lisaks kuuepäevasele õpetajate koolitusele viibisid mõned osalejad Tallinnas veel nädal aega, et õppida intensiivselt vene keelt individuaaltundides. 

Kas jäädi rahule?

Koolitusel osalenud Ágnes Párizs õpetab vene keelt Budapesti Xántus János Két Tanítási Nelvű gümnaasiumis. Koolituse lõpupäeva ümarlauas nentis ta, et võttis Tallinna koolituselt kaasa teadmise: oma õpilasi tuleb rohkem motiveerida. Ta lubas, et viib tulevikus neid ka linnatänavatele vene keelt praktiseerima. Tal on plaanis koostada neile aardejahi tüüpi töölehti, kus küsimustele peab vastused leidma linnaruumist või internetist. Párizs õpetab vene keeles ka maailma ajalugu ning Tallinna vene kultuurikeskuse külastusest inspireerituna plaanib ta alustada koostööd Budapesti vene majaga, et viia oma tunnid klassiruumist väljapoole. Ágnes Párizs nentis ka, et kõige huvitavam oli viia end kurssi vene moodsa kõnekeele ja slängiga. 

Poolakas Barbara Zawadzka, vene ja itaalia keele lektor Varssavi tehnikaülikoolis, tunnistas pärast koolitust samuti, et väga meeldiv on omandada keelt looduses, muuseumis, linnaruumis jm. Ta veetis Tallinnas kuus päeva ja selle aja jooksul jäi talle mulje, et poliitiliselt väga rasketest aegadest hoolimata elavad siin sõbralikult käsikäes kaks keele- ja kultuuriruumi: eesti ja vene. Ta avaldas lootust, et sügavalt euroopalik Tallinn jääb edaspidigi kohaks, kus lääne inimesed saavad eesti keele kõrval vene keelt õppida. 

Barbara Zawadzka mainis tagasisideküsitluses, et just Multilingua lauludega õpetamise töötoas osalemine veenis teda, et muusika põimimine keeletundidesse on tulemuslik ja motiveerib õppijat. 

Kuidas vene keelde suhtutakse?

Nii Zawadzka kui Párizs tunnistasid, et võttes arvesse maailmas toimuvat, on nad Poolas ja Ungaris oma ameti ja vene keele populaarsuse langemise pärast mures. Zawadzka ütles küll, et ka siis, kui tema vene keele õpingutega 1990. aastatel alustas, oli vene keel Poolas keerulises olukorras. Keegi ei tahtnud vene keelt õppida. Ei tahtnud ka tema ise, aga väikeses maakoolis teiste võõrkeelte omandamise võimalust ei pakutud. Vene keelt ja kultuuri peeti võõraks ja ohtlikuks. Ülikoolis on vene keele õppijaid sõja tõttu juba vähemaks jäänud, aga kuna Zawadzka vene keelt armastab, jätkab ta selle õpetamist, kuni huvilisi jätkub. 

Budapesti gümnasistide hulgas on vene keele õppijaid praegu sama palju kui eelnevatel aastatel, kuid Párizs oletab, et peagi jõuab Ungaris nii õppijatele kui ka nende vanematele pärale, et Venemaale noored enam vahetusõpilasteks minna ei saa, ja seetõttu eelistavad nad tulevikus omandada mõnda muud võõrkeelt. Praegu muretseb Párizs pigem õpetajate vähesuse üle, sest mitmed slavistid on eriala vahetanud, kuna ei ole leidnud endas tugevust ja tahtmist praeguses olukorras vene keelt õpetada. 

Vene keele õpetajate täiendkoolitus Tallinnas on kogu Euroopas päris haruldane. Tallinnas on head tingimused selleks, et vene keelt keelekeskkonnas õppida. Õpetajad räägivad siin vene keelt emakeelena, samuti on linnas vene keel kuuldav ja nähtav. 

Multilingua jätkab ka sel õppeaastal õpetajatele rahvusvaheliste täienduskoolituste läbiviimist. Loe lähemalt meie kodulehelt, milliseid rahvusvahelisi õpetajakoolitusi Multilingua kompetentsikeskus veel pakub: https://multilingua.ee/en/competency-center/teacher-training/.

Rahvusvaheliste õpetajate täiendkoolituste läbiviimine on üks põhjustest, miks ja kuidas kasvas Eesti suurima turumahuga keeltekool Multilingua keelekeskusest kompetentsikeskuseks. Loe vastavateemalist pressiteadet siit: https://bit.ly/multilingua-pressiteade.


Kirjuta kommentaar

Õpetajate Lehel on õigus avaldada teie kirjutatud kommentaar paberväljaandes. Kommentaari pikkus ei tohi ületada 3000 tähemärki. Õpetajate Lehe kodulehe kommentaarid on modereeritavad ja avaldatakse pärast toimetamist hiljemalt kommentaari saatmisele järgneva tööpäeva hommikuks. Lehel on õigus jätta saadetud kommentaar kodulehel avaldamata. Iga kommentaari edastaja arvuti IP-aadress, sessiooni identifikaator ja kommenteerimise aeg salvestatakse andmebaasis. Õpetajate Leht ei vastuta kommentaaride sisu eest!