Õpiränne kasvatab HEV-noore eneseusku

Kuigi hariduslike erivajadustega noortega õpiränne nõuab juhendajatelt tublisti tööd ja ettevalmistust, tasub see kogemus end kõikide osapoolte jaoks kuhjaga ära: eneseusku ja uusi oskusi saavad juurde nii õpilased kui juhendajad.

Porkuni kooli õppejuht Urve Karp ja kooli sotsiaalpedagoog Tuuli Lindre jagasid Europassi ja Euroguidance’i ühiselt korraldatud veebikohtumisel ehk kommikul oma kogemusi hariduslike erivajadustega (HEV) noortele õpirände korraldamisel ning julgustasid ka teisi selliseid õppereise ette võtma.

Porkuni koolis õpivad haridusliku erivajadusega õpilased lihtsustatud õppekava järgi lihtsustatud, toimetuleku- või hooldusõppes. Koolil on kogemus kolme õpirände projektiga, millest üks kestab.

Rändes käinud õpilaste ja nende vanemate seas korraldatud küsitlus näitas, et õpimobiilsus on noori arendanud. Lastevanemad märkasid, et õpirände tulemusena paranesid laste eneseteenindusoskused, enda füüsilisele heaolule ja tervisele tähelepanu pööramine ning teiste inimeste kuulamise ja jälgimise, teistega suhtlemise oskus.

Õpilaste vastustest tuli kõige selgemini välja see, et nad said aru: õppida ei saa mitte ainult Porkuni koolis ja Eestis, vaid igal pool. Õpilased vastasid, et nad õppisid rändel sõbralikku suhtlemist, teiste kuulamist, võõraste inimestega koostöö tegemist. Kõik noored kinnitasid, et soovitavad ka teistel õpilastel välisriiki õppima minna.

Kooli õppejuht Urve Karp tõdes, et kuigi vastanute hulk oli väike, teevad tulemused ikkagi rõõmu.

Plaanist tuleb kinni pidada

Neile, kes kõhklevad, kas õpirände projekt HEV-õpilastega ette võtta, kinnitas sotsiaalpedagoog Tuuli Lindre, et õige planeerimise korral pole see midagi keerulist. Oluline on nii ettevalmistusi tehes kui rändes olles pidada info ja praktiliste suuniste jagamisel meeles kõiki asjaosalisi: õpilasi, lastevanemaid, kolleege, koostööpartnereid.

Praegu on käimas Erasmus+ projekt ARTHERA. Porkuni kooli õpilased on juba käinud kõikide teiste partnerite juures: Horvaatias, Türgis, Itaalias, Hispaanias ja Leedus. Novembris käisid külalised partnerkoolidest Eestis.

Tuuli Lindre tutvustas Europassi kommikul enda tavapärast rändamise planeerimise rutiini ja jagas praktilisi nõuandeid. Varasemate Europassi veebikohtumiste salvestused ning uute kommikute info leiad siit.

Nii Lindre kui Karp tõid välja, et HEV-õpilastega rändesse minnes tuleb proovida järgida paika pandud kava nii palju kui võimalik, ent samas säilitada paindlikkus ja olla valmis ootamatusteks.

„Kunagi ei saa päevaplaani liiga palju üle rääkida. Me kõik vajame ennustatavust ja eriti vajavad seda erivajadustega õpilased,“ tõdes Karp. Ta soovitas hoida HEV-õpilaste päevakava rände ajal suures plaanis sarnase koduse päevakavaga. Ajakavas ette tulla võivatest muutustest on kõige enam häiritud autismispektri häirega õpilased.

Karp toonitas, et reisil peab kaasas olema täiskasvanud, kes konkreetseid lapsi väga hästi tunnevad ja teavad, kuidas neid tekkivates olukordades toetada. „Kui sa tunned üht erivajadustega inimest, siis sa tunnedki üht erivajadustega inimest. Pole olemas sarnaseid erivajadustega inimesi, pole olemas sarnaseid õpirände juhte,“ ütles ta.

Õpirändesse minek on rutiinist väljumine ka kolleegide jaoks ning grupijuht peab arvestama sellega, et ka täiskasvanutel võib tekkida emotsionaalseid tagasilööke. Karp soovitas mõelda, kuidas pöörata sellised momendid õpikogemuseks: „Me õpime siis, kui on veidi raske. Mis juhtuma peab, see juhtub nagunii, kuid meie saame otsustada, kuidas olukorra lahendame ja mida sellest õpime.“

Senine õpirände kogemus on Karpi õpetanud muuhulgas mitte olema liiga kriitiline partnerkoolide suhtes ning pidama, meeles et juhtimiskultuurid ongi erinevad. Oluline on hoida fookuses projekti eesmärk ning oma grupi heaolu.

NEET-noorte minapilt on sageli katki

Kui olulised on mitteformaalsed õpikogemused noore minapildi loomisel, näeb oma töös hästi Kristi Liiv, kes töötab Elva vallas NEET-noortega ning tegutseb ka Europassi targana.

Liiv töötab Euroopa Sotsiaalarengu Fondi projekti raames  16‒29-aastastega, kes ei õpi ega tööta (NEET ‒ not in education, employment or training). Projekt võimaldab pakkuda mitmesuguseid teenuseid, millest Liiva sõnul kasutatakse kõige sagedamini psühholoogilist nõustamist ja kolmekuulist tööpraktikat. 

„Väga tihti ei saa alustada töötamisest, vaid tuleb alustada psühholoogist,“ selgitas Liiv, viidates, et koju jäämise põhjus on noortel sageli vaimse tervise probleemid, nagu ärevus, depressioon jne. NEET-noorte seas on ka erivajadustega inimesi, kellel on raske endale tööd leida. „Vaimse pinge mahavõtmine ja noore minapildi kujundamine moodustavad suure osa nendega töötamisel,“ tõdes ta.

Noort tööpraktikale saates püüab Liiv välja selgitada tema huvid ja tulevikuperspektiivid: „Kui suunata noor tööle või õppima erialale, mis teda ei huvita, siis ta seal ka ei püsi. Raha ei ole neil tööle asumisel alati peamine motivaator.“

Neilt, kes tahavad tööpraktikale minna, nõuab Liiv CV-d. Tihti pole see noortele kerge ülesanne, mistõttu võetakse selle koostamine enamasti ette üheskoos. 

Hea abivahend on Europassi keskkond, mis lisaks tavapärastele CV väljadele pakub lisavõimalusi, mis kuluvad eriti ära, kui töökogemus on napp.  Nii saab näiteks kirja panna oma vabatahtliku tegevuse, projektides osalemise, oskused jne.

Abiks on ka Europassi pakutav digioskuste test ning keeleoskuste kirjeldamise tugi. Hea on seegi, et Europass on lihtne kasutada, süsteem pakub ilusa kujunduse, keskkond on tasuta ning kasutatav ka sisse logimata. 

Oma senist elu üksipulgi lahti harutades saab noor ise vastuse küsimusele, millised valdkonnad teda tegelikult huvitavad, millised on tema tugevused ja nõrkused ning võimalused tööturul, kuid see annab ka juhendajale noore huvidest hea ülevaate ning maandab riski saata klient sobimatule tööle. 

CV tegemisele võib kuluda mitu kohtumist ja hulk tunde. Liiv tõdes, et see on mõneti ka teraapiline tegevus: CV tegemise käigus ehitatakse üles noore positiivne enesekuvand. Kui sellele järgneb veel eduelamusi pakkuv tööpraktika, siis hakkavadki asjad sageli liikuma.

Infokastid:

Loe õpirände kohta lähemalt Euroguidance’i lehelt

Kuidas toetab Europass erivajadusega õppijaid?

• Portaali http://www.europass.eu kõik lehed on kohaldatud nägemispuudega inimestele ning automaatlugemisprogrammidega loetavad.
• Europassi portaali loomisel ja arendamisel on arvesse võetud Upskilling Pathways programmi eesmärki kaasata enam madala haridustasemega täiskasvanuid, pakkudes neile käepärast vahendit oma oskuste esitlemiseks.
• Teenus on tasuta.

Allikas: Kutsekoda