Orienteerumine muudab kehalise kasvatuse tunnid põnevaks
Kui klassikaline kehalise kasvatuse tund hõlmab näiteks jooksmist, kaugushüpet ja pallimängu, siis Audentese erakoolis saab iga õpilane maast madalast tuttavaks ka orienteerumise põhitõdedega. Orienteerumissport on kuulunud Audentese kehalise kasvatuse tundidesse juba kooli algusaegadest.
See spordiala pakub põnevust mis tahes eas. Oluline on anda igale orienteerujale jõukohane, aga samas mitte liiga lihtne ülesanne.
Stardime esimeses klassis
Juba Audentese erakooli algklassilapsed õpivad kaarti lugema ning sealseid tingmärke ja tähiseid tundma. Kõiki neid oskusi saavad nad rakendada kehalise kasvatuse tundides ning ka iga-aastasel kooli spordi- ja liikumispäeval, kus esimese kuni kolmanda klassi lapsed läbivad kooli ümbruses asuva orienteerumisraja.
Seejuures liiguvad esimese ja teise klassi orienteerujad paaridena, kuna sel moel tunnevad nad end turvalisemalt. Kolmandas klassis suudab õpilane orienteeruda juba üksinda. Kindlustunde loomiseks alustame algklassides orienteerumist just tuttavas koolihoovis, kust laps oskab rajalt eksimise korral alati koolimajja tagasi tulla.
Väga tähtis on orienteerujal õppida kaarti õigesti lugema. Enamasti suudab laps kõrvutada kahemõõtmelist abstraktset kaarti tegeliku kolmemõõtmelise maastikuga hiljemalt üheksa- või kümneaastasena, kuid orienteerumist harrastades saab ta selle oskuse omandada varem. Kaardi lugemine ja selle järgi tee otsimine arendavad ka lapse ruumilist taju.
Kui õpilane pisut vanemana saab kaardi ja kompassi kasutamise korralikult selgeks, siis võib ta orienteerumist juba täiel rinnal nautida nii kehalise kasvatuse tunnis kui ka suurematel võistlustel. Neljanda kuni üheksanda klassi õpilastele korraldab kool igal aastal Sütiste metsas, Hiiul või vanalinnas orienteerumispäeva. Kooli parimad orienteerujad osalevad ka Tallinna ja üleriigilistel võistlustel, kus kool on läbi aegade saanud väga häid kohti.
Arendame nii keha kui ka vaimu
Orienteerumine on ala, mis edendab sportlike võimete kõrval ka intellektuaalset poolt: laps õpib kaarti lugema, loogiliselt mõtlema ja kiiresti otsustama. Kõiki neid oskusi läheb vaja argielus, koolis ja tööl, looduses liikudes ning reisil olles.
Võimekus leida teed ja määrata oma asukohta eri keskkondades annab nii lapsele kui ka täiskasvanule kindlustunde ning tõstab tema enesehinnangut. Selline inimene saab isegi tundmatus paigas ja ootamatus olukorras edukalt hakkama.
Laps leiab parema kontakti iseendaga
Orienteerumine on seikluslik, kuna pakub oma kordumatuses alati üllatusi. See on ka ala, kus ilmneb iga inimese ainulaadne mõtteviis. Tänu sellele õpivad Audentese erakooli lapsed juba esimesest klassist peale ennast lähemalt tundma ja saavad kogeda, kuivõrd palju valikuvariante on nii orienteerumises kui ka elus eneses. Samuti näevad nad seda, et iga tehtud otsus mõjutab järgmist sammu ja lõpptulemust.
Selle spordialaga tegeledes õpib laps tõhusalt probleeme lahendama. Näiteks on orienteerujal alati kasulik jagada suur eesmärk ehk kogu raja läbimine väikesteks vahe-eesmärkideks, milleks on kontrollpunktid. Ühtlasi õpib orienteeruja ennast usaldama ning kõiki teadmisi ja kogemusi rakendama, et leida just endale sobiv tee ühest punktist teise. Olgu siis teemaks orienteerumisraja läbimine või mõni muu lahendamist vajav ülesanne.
Orienteerumine ei sobi kõigile, s.t. ei”paku põnevust mistahes eas” nagu artikkel väidab. Minule ja ka minu tütrele on orienteerumine tõeline õudusunenägu puuduliku suunataju ja kohamälu tõttu. Tean veelgi selliseid inimesi, eelkõige naisi – see pole haruldane. Kaardilugemine siin ei aita, kuna kaardile ju ei märgita kõiki teid-radu peale.