Pere lahendusring – meetod, mis annab vastutuse tagasi perele
Hiljuti aset leidnud teismeliste peksmisjuhtumid Pärnus viivad tahes-tahtmata mõtted koduse kasvatuse puudujääkidele ja vanemate vastutusele. „Lapse probleemid saavad alguse kodust,“ kinnitab MTÜ Ennetustegevuse keskuse projektijuht Leena Masing, kes ühe lahendusena laste ja perede aitamiseks näeb pere lahendusringi meetodit, mida rakendatakse Eestis 2019. aastast ning viiakse läbi eesti, vene ja inglise keeles.
Leena Masing, mis on pere lahendusringi meetodi eelised?
Eeskätt anname sellega vanematele vastutuse laste eest tagasi. Paraku on juhtunud nii, et oleme vastutuse peredelt ära võtnud. Praegu küsib lapsevanem lapse probleemse käitumise puhul, mida tema teha saab. Pere lahendusringis peab vanem sellele küsimusele ise vastuse leidma. Meil on kasvanud üles mitu põlvkonda, kes arvavad, et riik, lasteaed ja kool peavadki vastutama. Vastutus tuleb peredele tagasi anda.
Pere lahendusringi meetodi puhul hakkab probleemi lahendama pereliikmetest ja pere jaoks olulistest inimestest koosnev võrgustik. Inimesed, keda sellesse võrgustikku kaasata, valib välja pere ise. Kogu protsess lähtub kaasava õiguse põhimõttest, mis tähendab, et kõigil võrgustiku liikmetel on õigus oma arvamus välja öelda ja saada ära kuulatud. Kõige olulisem on lapse hääl – just see, milliseid põhjendusi laps toob ja missuguseid lahendusi pakub. Miskipärast arvame Eestis, et eksperdid ja ametnikud on kõige pädevamad ja targemad otsuseid tegema. Pere lahendusring on selles mõttes unikaalne ja hoopis teistsugune lähenemine. See ei ole tavapärane lastekaitsemudel, kus eksperdid otsustavad, mida pere oma lapsega toime tulemiseks tegema peab, vaid perega arvestav protsess, kus pereliikmete, eelkõige lapse arvamus on kõige tähtsam.
Mis on kõige levinumad pere lahendusringi suunamise põhjused?
Valdavalt suhteteemad: laste suhted vanematega, vanemate omavahelised suhted, eriarvamused, konfliktid. Ka lapse probleemne käitumine, koolikohustuse mittetäitmine ja kehv õppeedukus saab enamasti alguse halbadest peresuhetest. Tihti vajavad lahendamist vanemate hooldusõiguse küsimused, lapse elukoha määramine, mitmesuguste kokkulepete sõlmimine vanemate vahel, et nad tegutseksid lapse huvides ega töötaks teineteisele vastu.
Sageli märkab lapse muret või probleemi lasteaed või kool: laps käib määrdunud riietega ja on ilmselgelt hooldamata, ärritub iga asja peale ja hakkab kergesti nutma või vastupidi, on endasse tõmbunud ja äraolev, ei võta tunnist osa, tema õppeedukus langeb. Selle taga on ilmselgelt pereprobleemid. Kooli tugispetsialistid peaksid sellistest juhtumitest võimalikult kiiresti lastekaitsele teada andma, kes suunavad abivajajad pere lahendusringi.
Kuidas üks pere lahendusring välja näeb?
Teenus kestab keskmiselt kolm kuud. Kõigepealt küsib suunaja pere nõusolekut ja kui ema, isa või lapse eest vastutav isik on nõusoleku andnud, saab protsessiga algust teha. Pere lahendusring on perele vabatahtlik: kui vanemad selles osalemiseks nõusolekut ei anna, siis seda läbi viia ei saa.
Koordinaator suhtleb ema, isa ja lastega, kes ütlevad, keda nad sugulastest või perele lähedastest inimestest ringi veel kaasata tahavad. Edasi võtab koordinaator nende kõigiga ükshaaval ühendust ning räägib läbi, milliseid murekohti keegi näeb. Kui need vestlused on peetud, lepitakse kokku koosoleku aeg. Koosolekul osalevad kõik võrgustikku kutsutud liikmed, kindlasti ka lapsed.
Koosoleku alguses räägivad koordinaator ja lastekaitsetöötaja või kooli sotsiaalpedagoog – olenevalt sellest, kumb on suunaja rollis – ära põhjused, miks on kokku tuldud ja mis on murekohad. Seejärel lähevad spetsialistid ruumist välja ja võrgustikus osalejad ise pakuvad lahendusi, arutlevad ja lepivad kokku, mida keegi teha saab, et lapse heaolu oleks tagatud. Kusjuures, senise kogemuse põhjal võin öelda, et nad saavad sellega väga hästi hakkama. Koosoleku lõpus räägivad pere lahendusringis osalejad koordinaatorile ja suunajale, milliseid samme nad otsustasid ette võtta ning kes ühe või teise punkti täitmist jälgib. Kokkulepe ehk pere tegevusplaan vormistatakse kirjaliku dokumendina ja selle saavad kõik võrgustiku liikmed.
Seejärel hakataksegi kokkulepitud muutusi ellu rakendama. Aeg-ajalt helistab koordinaator lastele ja teistele võrgustiku liikmetele ja küsib, kuidas läheb. Umbes kuu aja pärast vaadatakse plaan üle: tullakse uuesti kokku ja arutatakse, millised kokkulepped toimisid, millised mitte. Kui vajadusel mõnda kokkulepet muudetakse, antakse perele veel lisaaega ja hiljem vaadatakse tulemus uuesti üle.
Kas kolme kuuga on võimalik muutusi saavutada?
Jah, see protsess hakkab tõepoolest tööle ja muutused tulevad. Põhjus ongi selles, et vastutus on perel endal. Ilmselt oleme kõik mõne lähedase või tuttava pereelu kõrvalt vaadates mõelnud, et nii mõnigi asi peaks teisiti olema, aga pole sekkunud. Teisisõnu, elevant on toanurgas, aga kõik teevad näo, et ei näe midagi. Pere lahendusringis aga saavad kõik sinna kutsutud inimesed oma arvamuse välja öelda. Pere ise teab kõige paremini, milline lahendus nende puhul töötab. Kui spetsialist läheb perele soovitusi jagama, on reaktsioon sageli tõrjuv: mida sina meie elust tead! Pere lahendusringis hakkavad need asjad tööle ja tekitavad esialgu kasvõi väikese muutuse pere toimimises.
Põhimõte on, et üksteist ei süüdistata ja vanu asju meelde ei tuletata. Tervet pere ajalugu protsessi kaasa ei võeta, vaid räägitakse konkreetsetest asjadest. Kui peres on lahendamist vajavaid probleeme palju, tulebki hakata otsast pihta ja üks asi ära lahendada. Näiteks kui laps ei käi koolis, otsitakse sellele probleemile lahendust. Vanemate omavahelised halvad suhted võivad olla järgmise pere lahendusringi lugu. Jne. Kõiki probleeme korraga ära lahendada on võimatu, aga mida varem alustada, seda parem.
Tooge palun mõned näited, kuidas elu peres on muutunud?
Näiteks oli ühel maal elaval noormehel raskusi kooli jõudmisega, lisaks oli ta kakluste tõttu sattunud politsei vaatevälja. Tegu oli paljulapselise perega, kus vanemad olid väga hõivatud ega suutnud end kehtestada. Pere lahendusringis lepiti kokku, et vanem vend, kes elas juba omaette, helistab igal hommikul vennale ja äratab ta üles. Poiss suunati ühte käitumisoskuste programmi, ta hakkas käima huviringis ning olukord paranes. On juhtumeid, kus paljulapselise pere suuremad lapsed peavad pidevalt väiksemaid õdesid-vendi hoidma ja nende kogu vaba aeg kulubki sellele. Nüüd lepiti kokku, et kui emal-isal on vaja ära minna, lepivad nad selle varakult lastega kokku. Samuti pakkus end lapselapsi hoidma kaugel elav vanaema, kes seni ei olnud väga palju pereeluga seotud. Paljudes peredes on suhted sassis, omavahel suheldakse lugupidamatult, karjudes ning üksteist halvustades. Me ei saa riius olevaid vanemaid lepitada, sest tegu ei ole perelepitusteenusega, aga vähemalt hakkasid vanemad oma asju klaarima väljaspool kodu. Kui laste käest küsiti, kinnitasid nad, et olukord on paranenud.
Tegelikult saab alati midagi paremaks muuta, välja arvatud siis, kui inimesed ise muutuda ei taha ja kaasa ei tule. Kui pere lahendusring aidata ei suuda, tegeleb juhtumiga edasi lastekaitse ja otsib lahendusi. Mõne aja pärast võib selle pere uuesti lahendusringi suunata lootuses, et nüüd see töötab.
Kuidas pered sellele teenusele saavad?
MTÜ Ennetustegevuse Keskus on koolitanud välja üle 60 koordinaatori ning korraldanud neile supervisioone ja täiendkoolitusi. Teenus on omavalitsustes käima läinud erinevalt. Näiteks Tallinnas koordineerib pere lahendusringi teenust Tallinna Perekeskus. Kui lastekaitsetöötaja soovib pere teenusele saata, pöördub ta perekeskuse poole, kelle kaudu käib tasustamine ja kes leiab koordinaatori. Väiksemad omavalitsused, kus ei ole sellist süsteemi loodud, saavad meie kodulehel olevast nimekirjast valida sobiva koordinaatori. Või pöörduda meie poole, ja me soovitame, kellele konkreetne teema või piirkond võiks sobida.
Teenust rahastab kohalik omavalitsus. Omavalitsused saavad juba teist aastat taotleda sotsiaalministeeriumilt vaimse tervise toetust, mille üks teenustest on ka pere lahendusring.
Kõige kiirem võimalus last ja peret aidata on, et abivajavat last märganud kooli sotsiaalpedagoog lepib lastekaitsespetsialistiga kokku ja viib ise lahendusringi läbi.
Kuna projekt 2023. aasta märtsis lõpeb, esitasime koos Lastekaitse Liiduga rahastuse saamiseks uue projekti. Oleme jaganud Eesti mõtteliselt viieks piirkonnaks ja plaanime korraldada igas piirkonnas programmi tutvustamiseks kaks kohtumist, pöörates suuremat tähelepanu just väiksematele omavalitsustele. Tahame kaasata ka lastega tegelevaid spetsialiste haridus-, tervishoiu-, sotsiaal- ja justiitsvaldkonnast. Loodan väga, et meil õnnestub luua n-ö piirkondlikud meeskonnad, mille liikmed saavad kõik ühtmoodi aru, mis on pere lahendusringi meetod ning mida on võimalik sellega saavutada.
Kui me arengupsühholoogiat ei tunne ja inimkonna tuhandete aastate vanust KOGEMUST eirame, siis …
…mõtleme välja igasuguseid MTÜ-sid oma “koolitustega”, täpsemalt – kuis ikka raha juurde pääseda. Olles viimasel aja tutvunud igat liiki nn koolitustega, olen avastanud millist “hinda” küsitakse ühe koolituse eest, aga TULEMUSE eest ei vastuta ju keegi.
Pöördugem tagasi traditsioonilise perekasvatuse juurde! Lapsevanemad on ju segadusse aetud – laps arenegu vabalt ise, ärgem sekkugem tema ellu jne. Ja kui ta teismelise eaks on pätistunud, siis tegelegu temaga MTÜ… Enamasti on siis kõik juba hiljaks jäänud!