Raamat, mis õpetab leidma sisemist rahu

11. nov. 2022 Tiina Vapper toimetaja - Kommenteeri artiklit
Looduses liikumine on keha ja meele tasakaalu saavutamisel väga oluline. Fotod: Mari-Liis Nellis

Hiljuti ilmus Pilgrimi kirjastuselt raamat „Meelerahu- ja keskendumisharjutused lastele. Ideelaegas lapsevanemale ja õpetajale“, kust leiab suure valiku lastele mõeldud hingamis-, lõdvestus-, keskendumis- ja meelerahuharjutusi. Raamatu autor Monika Allert ütleb, et raamat sündis soovist aidata lastel kiires elutempos rahulikuks jääda ja oma emotsioonidega toime tulla. 

Raamatu autor Monika Allert.

Monika Allertil on kogemusi mitmes vallas: ta on õppinud Tallinna Pedagoogilises Seminaris lasteaiaõpetajaks ja Tallinna Ülikoolis romaani filoloogiat ning täienduskoolitusena liikumis- ja tantsuteraapiat; töötanud lasteaias rühma-, liikumis- ja keeleõpetajana ning viinud läbi tantsu- ja lastejooga tunde, praegu aga õpetab Ukraina lastele eesti ja täiskasvanutele itaalia keelt. 

„Selle raamatu idee küpses minus juba ammu,“ räägib Monika Allert. „Elasin aastaid Itaalias ning kümmekond aastat tagasi Eestisse naastes ja lasteaiaõpetajana tööd alustades nägin üha rohkem, et lapsed ei saa oma emotsioonide reguleerimisega hakkama. Sama lugu on koolilastega. Nad on tunnis küll füüsiliselt kohal, aga nende meel uitab kuskil ringi ja pea on laiali otsas. Nad ei suuda rahuneda ega keskenduda, sest igapäevane infotulv on meeletu ja ärevust tekitav.“

Side loodusega

Kuna laste päevakava on tihe ning päevad pikad ja pingelised, on lõdvestus- ja rahunemistehnikate vajadus tema hinnangul üha suurem. „Hea on, kui tund algab ja lõpeb vaikuseminutitega. Veel parem, kui õpetajad leiaksid iga päev mõne minuti hingamis- ja lõdvestusharjutuste tegemiseks. Mida rahulikum laps on, seda kergem tal on keskenduda ja oma emotsioone kontrollida.“

Raamatust leiab palju leidlikke ja praktilisi harjutusi, mida saab teha igal ajal ja igas kohas, nii sees kui väljas. Keskne koht raamatus on loodusel, sest just loodusel on keha ja meele tasakaalu saavutamisel väga oluline roll. Raamatus sisalduvad kaunid loodusfotod on teinud Saaremaal elav fotograaf Mari-Liis Nellis. 

„Eestis on inimestel õnneks loodusega side alles. Kui mitte mets ja meri, siis mõni park on ikka kodu lähedal. Metsa, mere, jõe või järve äärde minnes tasub võtta hetki peatumiseks ning teadlikult jälgida puid, põõsaid, lilli, linde ja putukaid, nuusutada looduse lõhnasid, kuulata helisid. Lihtsalt vaadelda ja teadvustada ümbritsevat ilma hinnanguid andmata,“ soovitab Monika Allert. 

Kuna lastele meeldib väga vaadelda putukaid, korjata oksi ja sammalt, uurida puukoort, võibki paluda neil võtta kätte mõne kivi või käbi, katsuda sõrmedega selle kuju ja pinda ning lasta seda kirjeldada. Või enda ümber vaadates rääkida, milliseid värve ta näeb. Sellised lihtsad kohalolekuharjutused aitavad teadlikult hetkes olla ning arendavad märkamis- ja vaatlemisoskust. Samuti võib jalutada viis kuni kümme minutit lihtsalt vaikides ning pärast arutleda, mida keegi tajus, kuulis või nägi. 

„Õige hingamine on sisemise tasakaalu saavutamise alus,“ kinnitab Monika Allert. Raamatus ongi terve peatükk pühendatud hingamis- ja lõdvestusharjutustele. Kuna lapsel on oma hingamist lihtsam jälgida koos käelise tegevusega, võibki hingamisharjutust tehes lasta tal joonistada mäestikku: sisse hingates liigub pliiatsijoon üles, välja hingates alla. Samamoodi saab joonistada teokarbi spiraali: sisse hingates alustada keskpunktist väljapoole, välja hingates vastupidi, väljast sissepoole. Hingamist õpetab jälgima ja suunama harjutus joogikõrrega: läbi joogikõrre puhudes liigutad edasi kerget palli või peopesal lebavat sulge – alguses väga vaikselt, siis juba tugevamini, nii et sulg peopesast välja lendab.

Halvast tujust ja rasketest tunnetest aitab vabaneda viha väljapuhumise harjutus. Seda tehes tuleb istuda rätsepaistes, jalad maas ja selg sirge, hingata tugevalt nina kaudu sisse ja puhuda seejärel õhk jõuliselt suu kaudu välja. Kindlasti tuleb lapsele selgitada, et kõik tema tunded – rõõm, õnnetunne, kurbus, viha ja pettumus – on loomulikud ja lubatud. 

Loovus ja fantaasia

Palju leiab raamatust meelerahuharjutusi, mis on tihedalt seotud loovuse ja fantaasiaga. Need õpetavad lõdvestuma ja aitavad rahuneda, samuti annavad jõudu ja energiat. Palume näiteks lapsel ette kujutada, et ta on parajasti mere ääres, hingab sisse mere lõhna ja kuulab selle kohinat. Või et ta viibib aasal, kus on palju lilli, värve, lõhnu. Rahutunne tekib ka pilvi vaadeldes, jälgides nende kuju, liikumist ja seda, milliseid kujundeid nad moodustavad. Samuti annab meelerahutunde kivide korjamine rannas, liivale joonistamine, äraõitsenud võilillelt ebemete puhumine. 

Jagamine ja tänutunne

Põnevaid mänge ja tegevusi sisaldab ka raamatu lõpuosas olev ideelaegas. Monika Allerti enda kogemuse järgi on laste üks lemmik kehamassaaži mäng, kus istutakse ringis maas ja segatakse mängult kokku kreemi komponente. „Kõik saavad järgemööda öelda, mida ta kreemi sisse paneb. Laste fantaasial ei ole piire, kreemi sisse pannakse nii maasikaid, lund kui ka männikoort. Iga uue komponendi lisamisel tõstame peopesad näo ette ja nuusutame selle lõhna. Kui kreem on valmis, hakkame seda kehale määrima, alustades lõuast, laubast, ninast ja põskedest, kuni juuste ning varvaste ja jalataldadeni välja. See aitab lapsel oma kehaosi tundma õppida ja tajuda pinges kohti.“ 

Monika Allert on kogenud, et lapsed tahavad väga oma mõtteid ja tundeid jagada. Kuna neil on suur vajadus olla ära kuulatud, on tunni üks oodatuim osa jagamisring. See näeb välja nii, et lapsed istuvad suure rätiku äärtest kinni hoides maas ringis ning jagavad kordamööda oma soove, unistusi, aga ka hirme. Jagamisring on küll vabatahtlik, kuid enamasti avanevad ja tahavad rääkida kõik, lisaks õpitakse nii teisi kuulama.

Monika Allerti sõnul sobivad raamatus sisalduvad harjutused igas vanuses lastele ning neid saab teha kas individuaalselt või rühmaga koos. „Olen ise kõik need harjutused nii oma laste kui ka oma õpilastega läbi teinud ja võin öelda, et need tõesti toimivad. Soovitangi õpetajatel oma rühmas või klassis harjutusi proovida ja kasutada just neid, mis tema lastele meeldivad ja sobivad ning neid aitavad.“

Raamatus on juttu ka sellistest olulistest asjadest nagu oskusest andeks paluda ja andeks anda, samuti tänutundest. „Laps võiks igal õhtul öelda kolm asja, mis talle sel päeval kõige rohkem meeldisid, aga nimetada ka asju, mis talle ei meeldinud, kuid millest on midagi õppida. „On hästi oluline, et laps õpib ka väikeste asjade eest tänulik olema,“ leiab Monika Allert. „Loodan, et see raamat aitab enda sisse vaadata ka õpetajatel ja lastevanematel. Sealt saab kõik alguse. Kõige tähtsam on meeles pidada, et iga laps on väärtuslik just sellisena, nagu ta on.“


Kirjuta kommentaar

Õpetajate Lehel on õigus avaldada teie kirjutatud kommentaar paberväljaandes. Kommentaari pikkus ei tohi ületada 3000 tähemärki. Õpetajate Lehe kodulehe kommentaarid on modereeritavad ja avaldatakse pärast toimetamist hiljemalt kommentaari saatmisele järgneva tööpäeva hommikuks. Lehel on õigus jätta saadetud kommentaar kodulehel avaldamata. Iga kommentaari edastaja arvuti IP-aadress, sessiooni identifikaator ja kommenteerimise aeg salvestatakse andmebaasis. Õpetajate Leht ei vastuta kommentaaride sisu eest!