Riigikaitseõpetus – kas muuta kohustuslikuks? 

Kas riigikaitseõpetus võiks olla koolis kohustuslik aine? Seda arutati juba aastal 2016 Riigikogu kultuurikomisjonis. Muutunud maailmas on küsimus taas päevakorral. 

Riigikaitseõpetust hakati Eesti koolides andma alates 1927. aastast. Teise maailmasõja eelses Eesti Vabariigis oli õppe eesmärk õppijaid noorsõduriks ette valmistada. Riigikaitseõpetus hakkas koolidesse tagasi jõudma 1990. aastal paljuski tänu entusiastidest õpetajatele. Praeguse ainekava ülesanne on riigikaitsehariduse andmine. 

Kehtiva ainekava järgi omandatakse riigikaitse valikaines teoreetilised teadmised, mida kinnistatakse praktilises tegevuses. Õpetuse eesmärk on panna alus Eesti riigikaitse põhimõtete mõistmisele, kujundada kodanikuteadlikkust ja valmisolekut vajaduse korral Eestit kaitsta. Kõikidel Eesti gümnaasiumidel ja kutsekoolidel on võimalus riigikaitset õpetada.

Juba möödunud aastal avaldas toonane kaitseminister Kalle Laanet oma isikliku seisukoha, et riigikaitseõpetus võiks olla kohustuslik õppeaine. „Tegemist ei ole ainult sõjalise, vaid laiapindse riigikaitseõppega, mis hõlmab nii riigi sisemist julgeolekut kui ka kaitset välisvaenlase eest,“ täpsustas Laanet oma seisukohta nüüd, mil riigikaitseõpetus on kohustusliku õppeainena jõudnud Reformierakonna programmi. Seda mõtet on Laaneti sõnul toetanud mitmed teisedki erakonnad. „Senine vabatahtlikkusel põhinev riigikaitseõpetus muudab hiljem Kaitseliiduga vabatahtlikult liitunute väljaõpetamise aeganõudvaks ja kulukaks,“ põhjendas Laanet uuenduse vajalikkust. Muutunud julgeolekuolukorras on tema sõnul teadmised riigikaitsest hädavajalikud igale inimesele. 

Mida arvavad koolijuhid? 

Tallinna Nõmme Gümnaasiumis on riigikaitseõpetus valikainena õppekavas pikemat aega. Sel õppeaastal valis selle 119 õpilasest 45. Huvi õppeaine vastu suureneb iga aastaga ja selles osaleb aina rohkem tütarlapsi, nentis direktor Riho Uulma. Eriti huvitavad on noortele iga-aastased sõjalised õppelaagrid ja praktilised treeningud lasketiirus. „Minu seisukoht on, et iga gümnaasiumi lõpetaja peaks omama riigikaitse algteadmisi,“ avaldas Uulma. 

Sillamäe Gümnaasiumis on kümme aastat olnud riigikaitsekursused vabatahtlikud. „Liigume pigem selles suunas, et õpilastel oleks rohkem valikuvabadust ehk isiklikum ja unikaalsem õpirada või õppekava,“ tutvustas kooli plaane direktor Arno Kaseniit. Kaalutud on riigikaitsekursuste kohustuslikuks valikaineks muutmist, kuid probleem on olnud vajalike õpetajate puudus. „Üks õpetaja õpetab mitmes koolis ja suuremale hulgale, st kahele või rohkemale grupile pole tal sellisel juhul ühes koolis (meil) võimalik õpetada,“ selgitas Kaseniit olukorda. 

Sillamäe Gümnaasiumis toimuvad koostöös Sisekaitseakadeemiaga neljandat õppeaastat sisekaitse õppesuuna kursused, mis osalt asendavad ja osalt täiendavad riigikaitse teemasid. „Kui oleks rohkem õpetajaid, siis kaaluksime riigikaitsekursuste pakkumise suurendamist, sest lisaks kodanikuks olemise teemadele on see kursus meie õpilastele kasulik eesti keele õppe seisukohast,“ tõdes Arno Kaseniit. 

Riigikaitse õpetamist koolides toetab rahaga kaitseressursside amet. Tänavuse aasta esimeses taotlusvoorus said õppekäikude korraldamiseks ja transpordiks riigikaitselaagrisse ja tagasi toetust 125 õppeasutust, nende seas 15 kutsekooli. 

Kutsekeskhariduse õppes kohustuslik  

Kutsekoolides on kutsekeskhariduse erialadel üldõpingutes sotsiaalainete moodul, mis sisaldab ka riigikaitse õpiväljundeid. Nende saavutamine on kõikidele kutsekeskhariduse õppijatele kohustuslik. 

Kuressaare Ametikooli teabejuht ja riigikaitseõpetaja Taavi Tuisk kirjeldas, et kooliti on õpitulemuse saavutamine lahendatud erinevalt. Kuressaare AK-s on juba aastaid esimesel kursusel riigikaitse teooriatunnid ja laager. Õppemaht on küll väiksem kui gümnaasiumide valikainel, kuid selle läbib igal aastal 100–120 õppijat. Lisaks on olnud sõiduautotehnikutel kolmandal kursusel riigikaitse valikaine. 

„Arvan, et Eesti kodaniku ja maksumaksja haridusse kuulub arusaamine sellest, miks meil kaitsevägi on, miks riik sellesse raha ja inimeste energiat panustama peab ning millistele põhimõtetele on riigikaitse üles ehitatud nii kitsas kui laias tähenduses,“ arutles Taavi Tuisk. „Iseasi,“ lisas ta, „kas seda baasteadmist saab käsitleda teiste õppeainete sees gümnaasiumis või peaks kõik õpilased läbimagi kaks kursust riigikaitset.“

Ka Haaspalu KHK-s on riigikaitse üldainena sotsiaalainete moodulis ning sisaldab lisaks teoreetilistele teadmistele ka välilaagrit. Riigikaitsenädalal koolis osalevad 2. kursuse kutsekeskharidusõppe õpilased ning keskhariduse omandamisel on osalus kohustuslik. Nii on juba aastaid, tutvustas kooli turundus- ja kommunikatsioonispetsialist Siim Birk. 

Kooli koostööpartner väliõppel on Kaitseliidu Lääne malev, kellega igal aastal laagri toimumise aeg varakult paika pannakse. 

Valgamaa Kutseõppekeskuses on riigikaitseõpetus olnud samuti aastaid kutsekeskhariduse õppekavades valikaine. Tulevikus võiks see olla kõikides kutsekeskhariduse õppekavades sarnastel alustel, arvas õppedirektor Valdek Rohtma. 

Järvamaa Kutsehariduskeskuses on riigikaitseõpetus kohustuslik valikkursus alates 2015. aastast ja toimub ühenädalase intensiivkursusena sügisel 1. kursuse alguses. „Siis saavad kõik õppijad riigikaitseõpetuse kursusel osaleda ja lisaväärtusena hakkavad selle käigus omavahel koostööd tegema,“ tutvustas olukorda õpetaja Reelika Lippur.

Algusest saadik on kooli eesmärk, et riigikaitseõpetuse läbiksid kõik kutsekeskhariduse õppekavadel õppijad. Kui õpilane ei saa tervislikel või muudel põhjustel teatud tegevustes – nagu näiteks laskmine, riigikaitselaager vm – osaleda, teeb ta selle asemel midagi muud, nagu heakorratööd, arhiveerimine vms, või õpib täiendavalt teooriat. Sel aastal osales kursusel 207 õpilast. Algusest peale on riigikaitseõpetuse läbiviimisel olnud koolile väga heaks partneriks MTÜ Riigikaitse Rügement, kelle teadmised ja kogemused on aidanud välja töötada ja ellu rakendada koolile sobivas vormis riigikaitseõpetuse kursust. Koostöös on leitud parim võimalus õpiväljundite saavutamiseks vastavalt kooli eripäradele, nagu suur õpilaste arv, praktikate ja kutseeksamite erinevad ajad jm.

Sel sügisel viis riigikaitseõpetuse teooriakursust läbi MTÜ Riigikaitse Rügement ja välilaagrit Järva malev. Kool toetab riigikaitseõpetuse muutmist kohustuslikuks, avaldas Lippur.

Kas see peab saama kohustuslikuks, selle üle hakatakse ilmselt peagi rohkem arutlema. „Juhul kui riigikaitseõpetuse idee saab uue valitsuskoalitsiooni toetuse, peab haridus-ja teadusministeerium koostöös kaitse- ja siseministeeriumiga ette valmistama tegevuskava eesmärgi saavutamiseks,“ sõnas Kalle Laanet. 

Mida arvab kaitseressursside amet?

Vastab kaitseressursside ameti peadirektor Anu Rannaveski.

Kas KRA peab vajalikuks ja võimalikuks, et riigikaitse muutuks kohustuslikuks õppeaineks?

Riigikaitseõpetust tasub õppida, sest see annab põhjalikud riigikaitse alusteadmised, palju praktilisi oskusi ning kasvatab kaitsetahet ja kodanikutunnet. Lisaks on noorte huvi valikaine vastu suur ning viimastel aastatel järjest kasvanud. Riigikaitseõpetuse valikaine läbivad ligi pool gümnaasiumi lõpetanutest. Riigikaitseõpetus mängib olulist rolli Eesti noorte kaitsetahte ja riigikaitsega seotud teadlikkuse tõstmisel ning suhtume positiivselt algatustesse, mis toetavad riigikaitseõpetust õppivate noorte arvu kasvu.

Kui palju see nõuaks eelarves raha, et katta kõik õpetamisega seotud kulutused? 

Eelarvet on vara ning keeruline prognoosida. Riigikaitseõpetus koosneb kahest kursusest: teooria ja laager. Teooria osa muuta on lihtsam. Laager eeldab riigilt suuremaid ressursse. Õpetajate töötasu tuleneb haridus- ja teadusministeeriumi eelarvest koolidele.

Kui paljudes üldharidus- ja kutsekoolides on riigikaitse valikaine? 

Meie andmetel õpetatakse riigikaitseõpetust 127 koolis, neist 19 on kutsekoolid.

Ja mitmes vene õppekeelega koolis on see valikaine? 

27 üldhariduskoolis. Kõikides neis ei pruugi olla õpe venekeelne. Meile teadaolevatelt õpetab osa õpetajaid vene õppekeelega koolides seda eesti keeles.

Kui kaua võib aega võtta, et see õppeaine kooliprogrammis kohustuslikuks muutuks? 

Kõige suurema takistuse seab riiklik õppekava, sest gümnaasiumis tuleb läbida 96 kursust, neist 63 on kohustuslikud. Kursuste arvud on kehtestatud põhikooli- ja gümnaasiumiseadusega ning nende muutmise otsustab riigikogu.

Riigikaitse Rügemendil on selge seisukoht 

MTÜ Riigikaitse Rügement (RR) korraldab juba aastaid riigikaitsekursusi, lähenedes asjale teenuspõhiselt. See võimaldab kaasata instruktoreid vastavalt teemale ning asendada õpetajat. MTÜ teenusega on liitunud palju koole just seetõttu, et palgatud riigikaitseõpetaja on puudunud oma põhitöökoha kohustuste tõttu koolitöölt.

Sel õppeaastal viib RR läbi riigikaitsekursuseid 36 koolis üle Eesti. „Meie hinnangul peab riigikaitseõpe olema kohustuslik,“ teatas MTÜ juht ja üks asutajaid Kristo Pals, kes oli vastamiseks kogunud riigikaitseõpetajate arvamusi. Ta selgitas: „Arvestada tuleb, et ühiskonnas saab riigikaitse ettevalmistuse veidi üle veerandi elanikkonnast, st pea kolmveerandile Eesti elanikest on riigikaitsekursus ainus kokkupuude riigikaitsega. Praktilistest oskustest on tähtsam meelsus ja kaitsetahe. Riigikaitseõpetus on odavaim ja tõhusaim viis tsiviilühiskonna hukukindlust tõsta.“

Positiivne tagasiside

RR on läbi aastate kogunud tagasisidet paljudest koolidest, ka neist, kus kursus on õpilasele kohustuslik. Paljud kohustuslikus korras osalenud õpilased tõid tagasisides välja, et tulid kursusele negatiivselt meelestatult, kuid pärast läbimist on õnnelikud avanenud võimaluse üle. 

Paljud koolid, kus riigikaitse on valikaine, on andud RR-ile võimaluse kõigepealt kursust tutvustada. Mitte üheski koolis ei ole tekkinud olukorda, kus kursus ei saa täis. Ühes koolis täitus planeeritud 25 kohta esimese minutiga. „Kas riigikaitseharidus peab olema nobedate näppude voor?“ küsis Pals õigustatult. 

RRI partneriks on ka seitse vene õppekeelega kooli. Kursuseid on korraldatud veel kaheksas vene õppekeelega koolis. Neis kõigis on olnud riigikaitseõpe kohustuslik. Eestikeelsetes riigigümnaasiumites on see valikaine. Nii on tekkinud olukord, kus riigikaitseõppes eestlasi diskrimineeritakse, sest pole alust väita, et vene õppekeelega koolides oleks riigikaitset rohkem vaja kui eestikeelsetes. Samuti ei saa väita, et omavalitsuste peetavates koolides on riigikaitset vaja rohkem kui riigigümnaasiumites. Samas arvas Pals, et kui teha riigikaitse vene õppekeelega koolides valikaineks, võib mõnel pool olla klassis vaid õpetaja. „Väljakutse on suur, kuid potentsiaal maailmapilti muuta veelgi suurem. Kes kontrollib haridussüsteemi, kontrollib ühiskonda,“ arutles aktiivne riigikaitseõpetaja.

Kohustuslik riigikaitseõpe seab õpetajale suurema kohustuse õpilasi motiveerida. „On suur vahe, kas õpetada inimesi, kes tahavad õppida, või neid, kel see on kohustus,“ sõnas kaitseõpetusele pühendunud Pals. „Samas me ju tahame, et meil oleks laiapindne riigikaitse ja ühiskond tervikuna hakkaks võimalikule agressorile vastu.“ Pea kõigil riigikaitseõpetajatel on militaarpedagoogiline ettevalmistus ja pikaajaline inimeste õpetamise kogemus. Kui nad saavad hakkama ajateenijatega, tulevad nad toime ka paar aastat nooremate õpetamise ja motiveerimisega, usub Pals. 

Probleemidele on lahendused

Riigikaitse kohustuslikuks muutmisel kasvab mõnevõrra õpetajate vajadus. Enamikus koolides on õpetaja olemas, kasvada võib õpilaste arv või õpetaja koormus. Õpetajal pole vahet, kas ta tuleb kooli nädalas kaheks või neljaks tunniks. Ta suudab koolitada praegusest kaks korda suuremat hulka õpilasi. Kaitseväest pensionile mineja on sama vana, kui on praegu õpetajate keskmine vanus. 50-aastane inimene on oma elukogemuse tipus. Tema teadmised on ideaalne platvorm riigikaitse õpetamiseks gümnaasiumites ja kutseõppeasutustes. Sõjaväepensioni ikka on jõudmas suur hulk ohvitsere ja allohvitsere, kes olid kaitseväe ülesehitamise juures. Riigikaitseõpetus on ideaalne võimalus neid rakendada – õpetajana saavad nad riiki edasi teenida ning töö kohustab olema pidevalt valdkonnaga kursis.

Kohustuslikuks muutmisega kaasneb kindlasti mõnevõrra toetuste vajadus ekskursioonide ja laagrite korraldamiseks. Vajalik kuuekohaline summa on riigieelarvet vaadates mikroskoopiline. Samuti tuleks kaaluda väiksemate koolide toetamist riigikaitseõpetaja palkamisel. 

Riigikaitse kohustuslikus muutmist on Palsi sõnul välja hõiganud paljud. „Riigikaitse ei ole riigi, vaid ühiskonna monopol. Seetõttu tuleb riigikaitse edendamiseks rakendada lisaks riigi- ja avalik-õiguslikele asutustele ka inimeste ja eraõiguslikult koondunud kodanike vaba tahet.“

Riigikaitseõpetus koolis täna ja tulevikus

Anti Alasi, HTM-i riigikoolide pidamise valdkonna peaekspert:

Koolidel on ülesanne pakkuda kehtiva gümnaasiumi riikliku õppekava alusel kahte riigikaitse valikkursust. Kursus „Riigikaitse“ (35 tundi) moodustab teoreetilise osa. Kursus „Praktiline õpe välilaagris“ (35 tundi) võimaldab kinnistada teoorias omandatut praktilises tegevuses. 

Kutseõppeasutustes on riigikaitseõppes kaks valikut: kas eraldi moodulina (õppe maht tavaliselt 3 EKAP-d) või üldõpingute raames sotsiaalainete koosseisus (kutsekeskhariduse õppekavades on õppe maht 0,5-1 EKAP-d). Üldõpingutes on riigikaitse teema kõigile õppijatele kohustuslik. Kutseõppes on tasemeõppes õppijatel võimalik sooritada praktika riigikaitsega seotud asutustes ja ettevõtetes.

Valikkursuste õpetamisel on vastutus jagatud koostöös kaitseministeeriumi, kaitseressursside ameti ja kaitseliiduga. Kaitseliit viib läbi praktilist õpet välilaagris, kaitseministeerium ja kaitseressursside amet toetavad õppe läbiviimist rahaga.

Selline lahendus on töötanud päris hästi. 2020/2021. õppeaastal toimus riigikaitseõpetus 136 gümnaasiumis ja 20 kutseõppeasutuses. Kaitseressursside ametile esitatud toetuste taotluste alusel õpib riigikaitseõpetust ca 5600 noort aastas. Riigikoolides kaks aastat tagasi tehtud uuringu alusel on riigikaitse populaarne valikaine. Üldjuhul saavad valikkursuse olemasolul õppida riigikaitset kõik õppijad. 

Aeg-ajalt pöördutakse haridus- ja teadusministeeriumisse või kutsutakse meedias üles muutma mõnd õppeainet (sh riigikaitseõpetust) koolis kohustuslikuks. Enamasti on selliste üleskutsete tegijatel mure konkreetse valdkonna olukorra ja tuleviku pärast. Loodetakse, et kohustuslikuks muutmine lahendab probleemi: valdkonna või õppeaine staatus paraneb, inimesed muutuvad teadlikumaks, ühiskond paremaks jne. See ei pruugi nii minna. Halvemal juhul võib millegi kohustuslikuks muutmine anda soovitule vastupidise tulemuse. Toon välja mõned selgitused, miks nii võib juhtuda. Seejärel seostan selle riigikaitsega.

Ohuks vastupidine tulemus

Esiteks võidakse alahinnata motivatsiooni aspekti. Motivatsiooniga seotud teooriaid on mitmeid. Nüüdisaja ühe tuntuma, enesemääratlusteooria järgi peavad inimese sisemise motivatsiooni tekkeks olema rahuldatud kolm psühholoogilist põhivajadust: autonoomia, enesetõhususe ja seotuse vajadus. Haridussüsteemis on õppijate ja õpetajate põhivajaduste rahuldatust uuritud riigi rahulolu-uuringutes. On selgunud, et kõige halvemini on õppijatel rahuldatud autonoomiavajadus. Ka on mitmetel aastatel tehtud uuringud näidanud, et õppijatel on autonoomiavajadus oluliselt vähem rahuldatud kui õpetajatel. Autonoomia viitab iseseisvusele, võimalusele ise otsustada ja valida. Piiratud autonoomiaga õppijad on üldjuhul õppimisest vähem huvitatud ja õpivad vähem efektiivselt. Millegi kohustuslikuks muutmine vähendab autonoomiat.

Teiseks ei pruugi ettepaneku tegijad saada aru riiklikest õppekavadest kui tervikust. Iga uue teadmise ja oskuse või elemendi lisamisel tuleb küsida, kuidas need suhestuvad õppekavas olemasolevatega. Tuleb kindlaks teha, millised teadmised ja oskused milliseid eeldavad. Samuti on oluline näha lõimingukohti ning vältida õppe sisu dubleerimist näiteks eri nimetuste all. Kui me ei oska seda suhet tervikusse hästi mõtestada, tundub olevat mõistlik uuendusega mitte kiirustada. 

Kolmandaks pole ettepanekute tegijatel sageli pedagoogilist ja psühholoogilist ettevalmistust, mis võimaldab inimese arengut seoses keskkonna eri liikidega terviklikult mõista. Lisaks küsimusele, mida õpetada, on vaja küsida, kuidas õppija omandatut mõtestada ja kasutada oskab. Õppija mõtlemise arengu taset mõistmata võime püüda õpetada seda, mille omandamiseks pole õppija veel valmis. Asjade õppimiseks on paremaid ja mitte nii häid aegu. 

Neljandaks tuleb millegi kohustuslikuks muutmisel arvestada lisaressursside vajadusega. Tuleb leida õpetajad, lisaraha ja -vahendid. Kõige keerulisem ja aeganõudvam on ilmselt leida ja ette valmistada õpetajaid.

Riigikaitseõpetuse kohustuslikuks muutmise juures tuleb ülaltoodud selgitusest arvestada ilmselt esimese, teise ja neljandaga. Kas õppija autonoomia vähendamisega kaasneb kaitsetahte suurenemine, mis võiks olla üks oluline eesmärk? Ei ole kindel.

Riigikaitse kohustusliku õppeainena kehtestamine eeldab ettepanekut, milliste seniste ainekursuste arvelt seda teha võiks. Kohustuslik õppekoormus on määratud mahus kehtestatud ja seda ei saa piiramatult suurendada. Õppekoormuse kasv võib mõjutada noorte vaimset tervist ja see omakorda kaitsetahet.

On teada, et mõned koolid on olnud raskustes riigikaitse õpetaja leidmisega. Riigikaitseõpetuse kohustuslikuks muutmine ilmselt suurendaks seda probleemi. Kokku õpetas 10.11.2021 seisuga riigikaitse valikkursusi 62 õpetajat. Riigikaitsekursuste õpetaja töötab koolis keskmiselt koormusega 0,3 ametikohta (kogu koormus, mitte ainult riigikaitse õpetamisega seotud).

Õpetus uueneb

Väga oluline on õppekavas olevate kursuste sisu. Seoses käimasoleva riiklike õppekavade ajakohastamisega uuendatakse ka riigikaitseõpetust gümnaasiumis. Senisest enam rõhutatakse selles digipädevust, sotsiaalset ja kodanikupädevust, et toetada aktiivse ja vastutustundliku kodaniku kujunemist ning valmisolekut teha koostööd. Suhtlus- ja meediapädevuse kaudu edendatakse teadlikkust, et mitte sattuda infosõja ohvriks. Uute teemaplokkidena tuuakse sisse psühholoogiline kaitse ja infosõda, siseturvalisus ja elanikkonna kaitse. 

Haridus- ja teadusministeeriumi roll võiks olla eri huvigruppide ettepanekute tasakaalustaja ja seista terviku eest. Riiklikke õppekavasid võiks arendada süsteemselt, mitte muutes õppekava üksikuid aspekte hetkeolukorrast lähtudes kohustuslikuks. Senine riigikaitseõpetuse lahendus – valikainena gümnaasiumi riiklikus õppekavas ja valikmoodulina kutseõppeasutustes – on olnud päris hea. Kohustuslikuks muutmine võib anda eesmärgile – suurendada kaitsetahet – vastupidise tulemuse. Kaitsetahet saab koos vastavate teadmiste ja oskustega arendada ka väljaspool kohustuslikke kursusi: üld- ja valdkonnapädevuste, sotsiaalainete raames jms. Oleme avatud ühiskondlikule arutelule võimalike arenduste teemal.