Tähtis on osavõtt ja saadud kogemus
24.–27. oktoobrini Eestis toimunud ülemaailmsel kutsemeistrivõistlusel maastikuehituses kuulutati lõputseremoonial välja maailma parimad maastikuehitajad. Esimeseks tuli Šveitsi võistkond. Eesti sai 15. koha.
Noorte maailmameistrivõistlus tõi Tallinna Eesti Näituste messihalli 16 riigi parimad kutseõppurid. Eestit esindasid Räpina Aianduskooli lõpetanud Kerly Väinsar ja Siim-Robin Noorem ning Eesti meeskonna juhendaja ja ekspert Mairold Mänd. Võistlustööna tuli kõigil kaheliikmelistel võistkondadel nelja päeva jooksul ehitada ühesugustes tingimustes näidisaed.
Mairold Mänd ütles tulemuste kohta, et võistlus oli kõigile raske ning tiimid väga tasavägised. Võimalus võistelda siinsamas Eestis oli ajalooline, meie noored olid tublid ning said oma töö valmis. Mänd oli meie esindajate tööga rahul ja ülirahul oli ta võistluse korraldusega. „Kõik vabatahtlikud ja korraldustiim nägid palju vaeva ja see tasus ära,“ ütles Mänd. Olles ise ka rahvusvahelise võistluse kogemusega, oli see tema hinnangul parim WorldSkillsi võistlus nii ekspertidele kui ka võistlejatele.
Õpetaja hinnang
Räpina Aianduskooli õpetaja ja Eesti Maastikuehitajate Liidu juhatuse liige Tarmo Loid, kes jälgis võistlejate tegutsemist iga päev, arvas samuti, et võistlus oli osavõtjatele raske. Eriti raske oli tema hinnangul välismaalastele turbaaia rajamine, sest turvast maastikuehituses nägid nad siin esimest korda, seda ei kasutata aiakujunduses mujal Euroopas ega ka Kanadas.
Loid rääkis, et pole väga tavaline, et sellel võistlusel jagatakse niisugusel hulgal – seekord kuuele võistkonnale – kutsemeisterlikkuse medaleid. „See näitab, et võistlesid võrdväärsed ja võistlus oli hästi tehtud. Hea projekt ja head tegijad,“ hindas Loid. Tema sõnul mängivad hea tulemuse saavutamisel olulist rolli närvid, kuid hea füüsiline ettevalmistus on ka väga tähtis. Päevad olid pingelised, õhtuks oli näha, kuidas väriseti ja kokku vajuti.
Tulemusi kommenteerides tunnistas Loid oma kurbust selle üle, et Jaapan ei saanud esikohta. Tema hinnangul oleksid nad seda väärinud. Jaapanlaste puhul tõstis ta esile nende töökultuuri.
Korraldaja mulje
Pidulikul lõpetamisel oli ka võistluse juhil Raili Laasil mahti muljeid jagada: „Vaatasime Katiga (Kati Veski Ardens OÜ-st – A. P.) nüüd lõpetamisel videot võistlusest ja leidsime, et saime väga suure asjaga hakkama. See (võistluse korraldus – A. P.) oli WorldSkillsi võistlustele ja standarditele vastav.“
Oma abilistena nimetaski Laas kõigepealt Ardens OÜ-d ja vabatahtlikke Eesti Maastikuehitajate Liidust ning sponsoreid. Võistlusel olid kohal ka inimesed, kes on varem Eestit sarnastel mõõduvõtmistel esindanud. Nemad olid Laasi sõnul öösitigi abiks. „Kes on sõrme WorldSkillsile andnud, sellel on raske lahti lasta,“ ütles Raili Laas.
Võitjatest rääkides ütles ta, et oma varasematele kogemustele toetudes võis ennustada šveitslaste edu, sest nemad on tõusnud esikolmikusse vähemasti neil aastatel, kus Laas on olnud võistlustel kohal, s.o aastast 2011. Kuid esikoha võitjat oli raske arvata, sest võistlus oli tasavägine. „Kõik olid tublid ja said töödega hakkama. Aiad saadi valmis ja see näitabki kõrget taset, sest projekti ei olnud lihtne teostada,“ kommenteeris Laas.
Šveitslaste tugevuseks nimetas ta täpsust ja distsipliini ning arvas, et need omadused tulenevad sellest, et Šveitsi kutseharidus sisaldab hästi palju praktilist harjutamist. Meie võistlejaid hindas Laas väga tublideks. „Kivid olid rasked, töö oli füüsiliselt raske, nad said tööga suurepäraselt hakkama. Konkurents oli väga tihe. Nende töö oli super. Ma olen väga rahul nendega,“ sõnas Laas.
Tema enda ülesanne oli korraldada võistluse ettevalmistav osa ja vastutada selle eest, et oleks olemas testprojekt ja et hindamine sujuks. „Vastutasin kogu võistluse kvaliteedi eest, mida WorldSkills nõuab ning mille sees on ka palju paberitööd,“ rääkis Laas. Kui võistlus algas, võtsid juhtimise üle peaekspert ja asepeaekspert ning Laasi rolliks jäi olla nõuandja ja kontrollida, et kõik toimuks reeglite järgi.
Raili Laas avas ka oma töö köögipoolt: maastikuehitaja erialal on olemas WorldSkillsi tehniline kirjeldus eriala standardi kohta. Selles on välja toodud, mida projekt peab sisaldama ja millise protsendi ulatuses on ette nähtud mingeid aiaelemente. Sellest tuleneb kogu ülesanne. Laas tunnistas, et võistluse ajal jäid tema ööd lühikeseks. „Võib-olla neli tundi kõige rohkem sain sel nädalal öösel magada,“ tõdes ta reipalt.
Eesti noorte kogemus
Kerly Väinsar, kes on osalenud sarnasel võistlusel Euroopa tasemel, rääkis, et nüüd oli raskem, sest maailmameistrivõistlustel on latt kõrgemal ja töö palju keerulisem kui Euroopa võistlustel. Kõige raskem oli tema hinnangul võistluspinge all töötada. Sama meelt oli Siim-Robin Noorem, kes lisas, et raske on, kui koos on eri riikidest palju võistlejaid, kel on väga kõrge tase. „Et me üldse siin oleme, et me saime oma töö valmis ja see on väga ilus, on väga suur võit,“ lausus Siim-Robin. Eesti võistkond tuli etteantud ajaga toime ja jõudis töö lõpetada.
Võistlust korraldasid Harno ning haridus- ja teadusministeerium koostöös Ardens OÜ ja Eesti Maastikuehitajate Liiduga. Korraldamisele pani õla alla üle 20 Eesti ettevõtte.
Kas kutseharidus on hobiharidus – rahas on küsimus
Laval ja lava ees kõlavate ovatsioonide, õnnitluste ning pildistamise juures oli ka seltskond Eesti võistlejatele pöidlahoidjaid. Samas algas arutelu, kas kutseharidus on mõnikord hobiharidus ja kuidas sellise arvamuse levitamine võib kutseharidusele mõjuda.
Räpina Aianduskooli direktor Kalle Toom näeb ohtu, et kui leitakse, et riik ei pea hobihariduse eest maksma, siis visatakse koos pesuveega ka laps välja. Maastikuehituses näiteks on ametivõimekuseks vajalik teatud tase. Kui langetada koolitamise piiri, siis tuleb ka õpetajate arvu vähendada ning arenguvõimekus kaob, arvas Toom. On lühinägelik hakata vähendama elukestvas õppes osalejate hulka, arvas Toom, sest nende osakaal kutsehariduses hakkas tõusma siis, kui kutsekoolidesse hakkasid tulema täiskasvanud.
Eesti Tööandjate Keskliidu haridusnõunik Anneli Entson oli seda meelt, et need inimesed, kellel on võimekust õppida endale meelepärastel kursustel enda lõbuks, võiksid vähemalt osa oma õpingutest ise rahastada.
Sellega nõustus direktor Toom, täpsustades, et mingit osa oma õpingutest täiskasvanud finantseerivadki ise – nad võtavad end töölt vabaks, et olla koolis, nad maksavad oma transpordi ja ülalpidamise ning ka oma töövahendite ja -riiete eest. See teeb 2–3-aastase õppe jooksul kokku mitu tuhat eurot.
Kui tasemeõppes on valdkondi, kus töömaailmas on head palgad, võivad nende alade inimesed õppida tasulisel õppekaval, sest nad saavad hiljem oma kulud tagasi teenida. Aga aianduses pole see võimalik, sest seal palgad nii suured ei ole, arvas Toom. Direktori sõnul on aiandus jätkuvalt populaarne, samas Räpinas vähendati 2016. aastal õppekohtade arvu kõigil aianduse erialadel – floristi, aedniku ja maastikuehitaja erialal – kokku kuni 120 võrra.
Need, kes tulevad oma lõbuks õppima, ei vaja tasemeõpet, arvas Entson. Nemad vajavad pigem lühemaid kursusi, mida suudavad ise vähemalt osaliselt finantseerida. Kui vaadata laiemalt, kuhu hariduses on raha vaja, kas või huvihariduse jaoks, siis peaks vaatama, kas täiskasvanute õppe rahastamine on kõige otstarbekam, arvas Entson.
Kutsekooli juht aga kahtles, kas õppeasutusel ei kao võimekus noori koolitada, kui koolitus langeb alla kriitilise taseme. „Ei maksa arvata, et koolid eelistavad täiskasvanud õppijat noortele,“ sõnas Toom. „Me võtaksime rohkem noori vastu, kui neid kuskilt tuleks.“ Kuid kool ei näe, et keegi oleks selleks neile abikätt ulatanud.
Tööandjate esindajana nägi Entson töökohapõhises õppes suuremat võimalust. Kuid Räpina puhul mängib rolli ka kooli asukoht Tallinna suhtes. Direktori jutust selgus, et 30% Räpina Aianduskooli õpilastest on Tallinnast ja Harju maakonnast. Entson arvaski, et täiskasvanud kutseõppija pole saamatu. Kui kusagil on väga hea kool, tõmbab see õppijaid ka kaugelt, Tallinnastki.
Ühele meelele jõuti, et selline suurüritus nagu „WorldSkills 2022“ on väga hea kutseeriala populariseerimiseks. „Ja meie osalemine WorldSkillsil näitab, et meie tase on hea,“ tõdes Kalle Toom.
„Ja meie osalemine WorldSkillsil näitab, et meie tase on hea,“ tõdes Kalle Toom. Muidugi hea, kui saadakse eelviimane koht, ehk tagantpoolt teine.