Talendid tuleviku teenistuses
Koolivaheajal tähistasime Eesti olümpiaadiliikumise 70. aastapäeva hariduskonverentsiga „Talendid tuleviku teenistuses“.
Konverentsil osales üle 180 õpetaja, teadlase, lastevanema, huviringijuhendaja, žüriiliikme ja vilistlase, kellega koos arutasime, kuidas minna olümpiaadiliikumisega edasi, et 30 aasta pärast saaksime tähistada juba saja aasta juubelit. Järgnevalt lühidalt konverentsil kõlanud ettekannetest.
Tartu Ülikooli rektor professor Toomas Asser tõi ühe probleemina välja võimekate õpilaste lahkumise Eestist. Ta rõhutas, kui oluline on märgata andekat õpilast ja tutvustada talle õppimisvõimalusi Eestis. Ülikoolide juures toimuvad olümpiaadid annavad selleks hea võimaluse.
Olümpiaadide vilistlane Olga Tšubrik, kes on TBD-Biodiscovery üks omanikest, rõhutas, et Eestis on nii teadlastel kui ettevõtjatel palju vabadust oma ideid realiseerida. Kui sul on idee, siis parim koht seda ellu rakendada on Eesti. Nende ettevõte on ka keemiaolümpiaadide toetajate hulgas.
Haridus- ja teadusminister Tõnis Lukas oma ettekandes tõi välja, et õpetajate karjäärimudel vajab uuendamist motiveerimaks neid rohkem tegelema võimekate õpilastega. Ta tunnistas, et praegu on asjad veidi kaldu õppimis- ja käitumisraskustega õpilaste poole, kellele pööratakse rohkem tähelepanu kui andekatele õppijatele.
HTM-i andepoliitika valdkonna juhi Marek Järviku sõnul defineeritakse varsti andekuse mõiste ja õpetajad varustatakse tööriistakastiga, et märgata ja tegelda võimekate õpilastega ainetunnis. Õpetajate vestlusring „Olümpiaadid – minu töö võlu või valu“ lõppes unistamisega, kus ühe unistusena jäi kõlama, et tore oleks, kui koolides oleks andekatel samuti abiõpetaja nagu praegu erivajadustega õpilastel.
Andekuse mõiste üle arutleti mitmes töötoas ja jõuti järeldusele, et andekust polegi võimalik üheselt defineerida. Jaan Aru tuli välja mõttega, et oluline on arendada õpilane andekaks ja õpetaja vajab selleks õigeid stateegiaid.
Mitmel korral tuli jutuks, et õpetajad vajavad nii aine- kui andekuspsühholoogia ja -pedagoogika täienduskursusi ning praeguse süsteemiga ei ole rahul õpetajad ega ülikoolid, kes peavad kirjutama nende jaoks projekte.
Õpilaste vestlusringist „Minu teekond olümpiaadini: kas juhus või ränk töö?“ jäi minu jaoks kõlama õpetaja oluline roll märkajana ning mentorite roll rahvusvahelisteks olümpiaadideks ettevalmistamisel.
Žüriiliikmed arutasid teemal „Olümpiaadid – kas võistlus või õppimisvõimalus“. Nii nemad kui õpilased ja vilistlased leidsid mõlemas vestlusringis, et nii üht kui teist. Nagu ikka sellisel juhul jõuti koolis kehtiva hindamissüsteemini, mis ei toeta parima lahenduse otsimist, vaid õige vastuse ettekandmist.
Laura Altin tutvustas uut kliimateadlikkuse olümpiaadi, mis on uudne ja väga põnev. Tema esitlusest korjasin enda jaoks üles mõtte: „Esimene kord käisin olümpiaadil võistlemas, ülejäänud neljal korral sõpradega kokku saamas.“ Seega annavad olümpiaadid võimaluse sarnaste huvidega õpilastega kohtuda, suhelda ning ennast arendada.
Hariduspsühholoog Kati Aus rõhutas, kui oluline on õpilaste koormust märgata. Õpilaselt tuleb küsida, kuidas ta ennast tunneb. Tema sõnul on andekas igas asjas intensiivne ning tal on keerukas endaga toime tulla, nagu õpetajal temagagi. Jaan Aru rõhutas, et meie oleme täiskasvanud ja teame kuidas võistlussituatsioonis toime tulla, õpilane on alles laps, tema ei tea. Oluline on õpilaste sotsiaalsete oskuste arendamine, et aidata tulla neil toime oma ärevuse ja tunnetega.
Kauaegne teaduskooli direktor Viire Sepp pani kuulajatele südamele vajaduse andekaid alasooritajaid märgata ja tegelda topelteriliste õpilastega. Siinkohal on õpilastele ja õpetajatele vaja nii sotsiaalpedagoogi kui ka psühholoogi tuge.
Kokkuvõtteks võib öelda, et Eesti olümpiaadid on oma väärika ajalooga meie haridussüsteemi üks stabiilsemaid, püsivamaid ja unikaalsemaid nähtusi. Olümpiaadiliikumise juurde kuuluvad kooli-, piirkonna-, lõpp- ja rahvusvaheline voor, lahtised võistlused, ettevalmistavad kursused, õppesessioonid ja -laagrid. Kõik need teenivad eesmärki, et Eesti õpilased saaksid hariduse, mis vastab nende võimetele ja vajadustele.
Kui tekkis huvi, siis konverents on järelvaadatav. Täpsem info teaduskooli kodulehel.