Üleminek eesti keelele 

4. nov. 2022 Raivo Juurak toimetaja - Kommenteeri artiklit
Raivo Juurak.

Mida teha, et vene koolide eestikeelsele õppele üleminek õnnestuks? Teemat arutati esmaspäeval õpetajate liidu haridussalongis. Järgnevalt mõned ideed, mis sealt meelde jäid.

PARTNERLUS

# Eesti kooli õpetaja võiks hakata mõne oma vene kolleegi partneriks, aidates teda eesti keeles õpetamisele üle minna. Suhteliselt lihtne on see tasuta ühistranspordiga Tallinnas.

# Tuleks luua klasse, kus eesti ja vene õpilased õpivad koos, nii et eesti lapsed saavad aidata vene lastel eesti keelt omandada. Seegi oleks suhteliselt lihtne Tallinnas.

Viia vene koolide lapsi vahetusõpilastena eesti kooli või vene kooli, kus juba õpitakse eesti keeles. 

ÕPETAJAD

Leida üles õpetajad, kes on koolist mujale tööle läinud, ja nad Ida-Virumaale õpetajaks kutsuda. 

Korraldada vene kooli õpetajatele, kes eesti keelt piisavalt ei valda, aastane kursus, kus nad saavad koolitaja toel harjutada tundide andmist eesti keeles. On teada, et inimene suudab uue keele selgeks õppida ühe aastaga, õppeaine keele aga veel kiiremini.

# „Noored kooli“ paar-kolm järgmist lendu võiksid suunduda täies koosseisus Ida-Virumaale, et õpetada vene lapsi eesti keeles. Üksikud „Noored kooli“ õpetajad on seda juba teinud.

Kõigile õpetajatele tuleks pakkuda kursust „Kuidas õpetada eesti keeles õpilasi, kes eesti keelt ei oska“. 

ÕPPEMATERJALID

Propageerida keelekümbluse algklasside õpikuid, sest need sobivad igale muukeelsele lapsele eesti keele õppimiseks.

Tutvustada laiemalt HTM-i veebimaterjale, mis on mõeldud muukeelsetele lastele eesti keele õpetamiseks (keeleristsõnad, lünkharjutused, piltjutustused jms.)

Teha videofilme tundidest, kus vene lapsed õpivad eesti keeles, ja näidata neid teistele eestikeelsele õppele üleminevatele koolidele.

Selgitada inimestele, et keelekümbluse puhul laps õpib ja suhtleb eesti keeles neli-viis tundi päevas. Seda on väga palju, sest seni on suur osa vene lapsi õppinud eesti keelt ainult kaks tund nädalas, ja sedagi suhtlemiseta. 

Õpetajate liidu haridussalong, kust eelnevad mõtted pärinevad, toimus see kord Mahtra põhikoolis Lasnamäel. Oma kogemusi ja ideid jagasid Anu Parts („Noored kooli“ mentor, keelekümbluse ja LAK-õppe ekspert), Kaja Sarapuu (Eesti Emakeeleõpetajate Seltsi juhatuse esimees), Leino Lepp (Tallinna Mahtra Põhikooli keelekümblusjuht) ning Ida-Virumaalt Meelike Abroi (Maidla Kooli direktor), Kadrin Uustallo (Maidla Kooli eesti keele õpetaja). Loomulikult oli rohkesti ka veebi kaudu osalejaid. Arutelu juhtis Mahtra põhikooli direktor Edgar Roditšenko. 


Kirjuta kommentaar

Õpetajate Lehel on õigus avaldada teie kirjutatud kommentaar paberväljaandes. Kommentaari pikkus ei tohi ületada 3000 tähemärki. Õpetajate Lehe kodulehe kommentaarid on modereeritavad ja avaldatakse pärast toimetamist hiljemalt kommentaari saatmisele järgneva tööpäeva hommikuks. Lehel on õigus jätta saadetud kommentaar kodulehel avaldamata. Iga kommentaari edastaja arvuti IP-aadress, sessiooni identifikaator ja kommenteerimise aeg salvestatakse andmebaasis. Õpetajate Leht ei vastuta kommentaaride sisu eest!