Vääna Mõisakooli talendipunkt annab hoogu andekatele

Vääna Mõisakool on üks neist koolidest, kelle pikk ajalugu on seotud kauni ning hästi säilinud hoonega. Seal õpib 160 last, kelle seast andekatega tegeldakse koolis selleks loodud talendipunktis. 

Vääna Mõisakoolis alustas 2014. aastal tegevust andekate õpilaste projektõpe. Õpetaja Leena Lumi asus mõisakoolis tööle samal aastal ja sai endale neljanda klassi, kus oli mitu andekat last. Nende jaoks mõeldigi teha midagi lisaks koolitundidele. Talendipunkt hakkas tegutsema 2015. aastal, kui pärast hoone renoveerimist koliti tagasi oma majja. „Kui tulime siia majja tagasi, saime aru, et teistes klassides on ka andekaid lapsi, keda kaasata,“ meenutab talendipunkti vedaja ja koordinaator Leena Lumi. 

Tööleasumisega Vääna Mõisakoolis langes tema sõnul kokku mitu head asjaolu: ta oli ise andekatest huvitatud, oli teinud oma magistritöö Tartu Ülikoolis sel teemal, juhendajaks andekuse uurija Viire Sepp, MTÜ Talendikeskus üks asutajaid ja juhatuse liige, ning tööst andekatega oli huvitatud ka kooli toonane direktor Gled-Airiin Saarso. „Tema selle mõtte mulle ette söötis. Ta oli pärast minu tulekut siin koolis veel kaks aastat ja lõi ise kaasa, olles üks juhendajatest. Nii et olid lapsed, olin mina, just sellesse maailma astunud, ja Airiin, kes oli mõelnud, et võiks tulla keegi, kellega koos talendipunkti teha,“ jutustab õpetaja Lumi.

Kes on andekas? 

Kes on andekas, seda pole lihtne välja selgitada. Vääna Mõisakoolis jälgitakse lapsi selle eesmärgiga juba esimesest klassist. Talendikate projektõppe koordinaator Leena Lumi leiab need õpilased koostöös klassijuhatajatega. Esimeses klassis pole anne veel ilmnenud ja mõni andekas võib algul hoopis tagaplaanile jääda. Teises klassis võib hakata mõne andekust aimama. Järgmises klassis, kus on juba rohkem õppimist, tekib nii-öelda kolmas sõel ja selgub, et on väga tublisid ja tublisid andekaid. Need lapsed ongi neljandast kuni kuuenda klassini (kool on 6-klassiline) talendipunkti tegevusse kaasatud. Selleks saadetakse kõigepealt nende vanematele kiri, et laps on reaal-, humanitaar- või kunsti ja visuaali alal andekas, ja küsitakse, kas vanemad on nõus, et nende laps osaleb talendipunkti ettevõtmistes. 

Mida talendipunktis tehakse?

Talendipunktis osalemine tähendab, et kord nädalas pärast õppetööd tegutsevad lapsed tund aega ringitunnis. „Me teeme mingi projekti oma mõisa heaks, kust tulevad välja nende laste võimed,“ selgitab Lumi. Lapsed on enamasti kolme kuni viiekesi rühmas ja rühmi on tavaliselt kolm. Tänavu on kaasatud üheksa last, kuid neid on olnud ka paarkümmend. 

Igal rühmal on juhendaja, oma kooli õpetaja, kes annab juhise ja eesmärgi, kuhu tuleks oma tegevusega jõuda. Näiteks et kui suvel tulevad inimesed Vääna mõisa uudistama, siis poleks neile giidi tarvis. Mida peaks selleks tegema? Seda hakkasid lapsed välja mõtlema. „Neil on hästi ägedaid, aga ka totraid mõtteid,“ ütleb Leena Lumi. Saadud ülesanne annab andekale võimaluse pakkuda välja idee, mis tavatunnis pole tehtav, aga talendipunktis ütleb õpetaja, et see on väga lahe mõte ja seda me teemegi. 

Esimene projekt oli ringkäik mõisas, mille jooksul täideti enne lõpp-punkti jõudmist ülesandeid. Ülesanne oli mitmes osas: tuli majas liikuda, vaadelda, kirjutada ja joonistada. Ettepanek teha selline videotuur tuli direktor Saarsolt. Lumi tunnistab, et arvas algul selle vaid ühe aasta ülesandeks, aga õpilased oma ägedate ideedega üllatasid nii kihvti tulemusega, et töö jätkus. 

Ühel aastal valmis lastel nuputamisvihik. „Tol aastal oli meil palju häid nuputajaid, kes mõtlesid ülesandeid välja,“ räägib Lumi. Oli ka kujundajaid, kes said arvutis hästi hakkama, ning häid joonistajaid. „Ütlen ausalt, et ülesanded olid keerulised, nii et kui mina need esimest korda läbi tegin, võttis lahendamine mul aega,“ tunnistab talendipunkti eestvedaja. Nuputamisvihikut kasutatakse nüüdki, kui majja tulevad külalised, mõne kooli õpilased, kes jäävad kauemaks ja kellel on aega nuputada või kes ööbivad mõisahoones. 

Just enne koroona saabumist alustati filmiprojekti, millega tähistati mõisakooli 165. aastat. „Otsustasime teha lõbusa tutvustava filmi, mida võiks aeg-ajalt näidata,“ jutustab Lumi. Lapsed jõudsid enne koroonapiirangut koolis tööga alustada, kuid filmi pani kokku üks tubli arvutioskaja poiss oma kodus, osa lapsi helindasid kodus ja üks ema luges tekstid. Koostöö oli Lumi sõnul äge.

Teksti kirjutamiseks uurisid lapsed mõisa ajalugu, otsisid arhiividest fotosid, mida filmis kasutasid. Humanitaarrühm mõtles teksti välja ja tehnoloogiarühm pani filmi kokku. „Meil olid tol aastal lapsed, kes tegid katseid, ja moodustasime ka loodusteaduste rühma. Filmis teevad nemad katseid,“ jutustab Lumi.

Film jõuab ka meie aega, kus on tegelaseks koristajatädi oma hirmudega. Kogu lugu ja teostus, sh keemiakatsed ja kummitused, on laste fantaasia tulemus. Iga kaader on joonistatud ja välja lõigatud ning kõik liikumised pilt pildi haaval filmiks saanud. „Kunstiõpetaja andis juhised, lapsed vaatasid Youtube’ist, kuidas teha animatsiooni, ja panid oma teadmised kokku,“ räägib Lumi, tundes eriti uhkust selle üle, et suur osa tööst valmis lastel kodus. 

Sel sügisel teevad lapsed videot – mõisa virtuaaltuuri. Fuajeest on juba tehtud film, mis põhineb viimase mõisapreili Constance’i mälestustel. Seegi on valminud mitme rühma koostöös: ühed mõtlesid teksti välja, teised joonistasid, kolmandad panid arvutisse. QR-koodi abil saab näha laste loodud mõisasse sisenemise videot, mille tegi ajaloohuviliste rühm, kes uuris mõisaga seotud inimeste kohta arhiive ja fonde, saates sinna küsimusi ja otsides pilte. Kui juhendaja suunas või soovitas, kuhu pöörduda, siis kirjad kirjutasid lapsed ise. „Nad said päris hea kogemuse, kust ajaloolist informatsiooni saada. Kuna nad olid ajaloohuvilised, on see edaspidiseks kasulik oskus,“ arvab Lumi. 

Paindlikkus kõiges 

Talendipunkti juhid on paindlikud ja arvestavad, missuguste huvidega lapsed neil parasjagu on. Koordinaator selgitab, kuidas talente koos tegutsema pannakse: „Me leiame ühel aastal mingi hulga ühiste huvidega lapsi. Näiteks kui paistab silma kolm-neli head loodusteadlast, siis teeme loodusteaduste rühma. Võib-olla on ka matemaatik väga hea, aga teda me sel aastal ei kaasa. Ainult juhul, kui see laps on kuuendik, siis võtame ta rühma ja paneme midagi arvutama – katsume leida ühisosa. Aga kui ta on näiteks neljanda klassi õpilane ja näeme, et kolmandast tuleb matemaatikuid, siis tema neljandas klassis kutset ei saa, saab viiendas, kui teeme matemaatika rühma. Siis ta on täpselt seal, kus olema peab.“ 

Rühmi kokku panna on üpris keeruline, aga koordinaatori arvates on nii just õige. Sellepärast peabki tema sõnul olema üks inimene, kes jälgib lapsi esimesest klassist alates ja otsib talente. 

Arvata võib, et sellise töö puhul tegija kella ei vaata. „Ei, absoluutselt ei vaata,“ vastab Lumi. Talendipunktis on igal rühmal juhendaja, neid on lisaks koordinaatorile tavaliselt kolm. Tänavusel kooliaastal on kokku kolm, sest koordinaator juhendab ka ühte rühma. Ta on alati varuks olemas, et asendada, kui keegi õpetajatest puudub, et talendipunkti tund ära ei jääks. Päris tihti tuleb ette, et lapsed on juba koolibussiga läinud, aga juhendajad arutavad veel, kuhu on jõutud või kuhu lapsi edasi nügida, nagu Lumi ütleb. Kord nädalas tegutseda on tema sõnul piisav, et lastel tekiks igatsus. „Nad hakkavad juba esmaspäeval või teisipäeval küsima, kas homme on talendipunkt. Nad tahavad tulla ja see on hästi äge.“   

„Mingil hetkel võib tekkida tunne, et ma juba tean, kuidas teha – võtame sama idee, mis oli esimesel aastal, ja teeme jälle. Seda ei tohi tekkida,“ arutleb koordinaator. Aga kui juhendajatel või tal endal tuleb mingi uus mõte, siis võivad nad ühel aastal teha midagi eelnevast hoopis erinevat. Mitte jätkata virtuaaltuuri, vaid näiteks minna loodushuvilistega parki, uurida ja kaardistada pargipuid või teha projekti sellest, missugune võis park vanasti olla. „See on avatud plaani eelis, et sa jälgid, et ise ei väsiks ja lapsed ei väsiks,“ ütleb Leena Lumi. 

Töö eest talendikatega saavad õpetajad lisatasu. „See on päris suur projekt,“ ütleb Leena Lumi, kes on ka inglise keele ja klassiõpetaja. Ta lisab, et teeks ringitööd andekatega ka siis, kui seda ei tasustataks, sest talendipunkt on talle väga südamelähedane. Kuid selline töö, mida selles koolis andekatega tehakse ja mida võib väljaspool oma maja uhkusega tutvustada, ei olekski vist mõeldav õpetajate vabatahtliku tegevusena. 

Talendipunkti tegevused aastatel 2015–2022

• „Juhtum raamatukogus“, inspireeritud Kumu haridusprogrammist „Juhtum PAX“.
• „Uuri ruumi“ – arhitektuurimuuseumi projekt gümnaasiumidele ja ülikoolidele, kus Vääna talendipunkti õpilased uurisid mõisa ruumi. 
• Nuputamisvihik – Vääna mõisa ajalugu ja ruume tutvustav nuputamist nõudev vihik. 
• Videolabor „Koristajatädi hirm“ – kooli sünnipäevaks valminud animatsioon. 
• Vääna mõisa virtuaalne giid „Fuajee“ – virtuaalse giidi esimese ruumi tutvustus.
• Vääna mõisa sisenemine – virtuaalse giidi esimene video, leitav QR-koodiga.