Veipimine – süütu maitsega pulk või sõltuvust tekitav lõks?

Kui muidu võtan sõna turundusteemadel, siis seekord kirjutan e-suitsetamisest ehk veipimisest. Kahjuks riigilt praegu koolidele veel piisavalt tuge ei ole, kuid mõne kooli sõnul on veibi näol tegemist lausa n-ö pandeemiaga. Tean seda, sest käin Eesti koolides rääkimas internetiturvalisusest ja suhtlen seetõttu palju koolide sotsiaalpedagoogide ja psühholoogidega. Kui möödunud kevadel ei olnud veibi teema veel nii aktuaalne, siis sellel sügisel on raske leida kooli, kus seda ei mainitaks.

Pärast üht oma sotsiaalmeediapostitust, sattusin lausa üleriigilisse arutellu. Nüüdseks oleme selle teema tõstatanud ka haridus- ja teadusministeeriumis, sotsiaalministeeriumis ning Tervise Arengu Instituudis. Samuti on kohtumisel osalenud Eesti Koolijuhtide Liidu esimees. Usun, et õige pea on tulemas abistavaid materjale, vähemalt koolile ja lastevanematele. Tihtipeale ongi näha, et suur probleem on just lastevanemate vähese teadlikkusega.

Mis on veip ehk e-sigaret?

• E-sigaretid on elektroonilised seadmed, mis soojendavad vedelikku ja tekitavad aerosooli või väikeste osakeste segu õhus.
• Veipe on eri kuju ja suurusega. Enamikul neist on aku, kütteelement ja koht vedeliku hoidmiseks.
• Mõned e-sigaretid näevad välja nagu tavalised sigaretid, sigarid või piibud. Mõned neist näevad välja nagu USB-mälupulgad, pliiatsid ja muud igapäevased esemed.
• E-sigaretti tuntakse paljude nimede all. Seda nimetatakse e-sigariks, e-piibuks, modiks, vape-pliiatsiks, vapeks, veibiks jne.

E-sigareti vanusepiirang

Tubakaseaduse kohaselt tohib tubakatooteid ja tubakatoodetega seotud tooteid osta, omada, omandada ja tarbida alates 18. eluaastast.

Vaid vähesed näited lastevanemate liberaalsusest seoses veipimisega

• 11-aastane poiss ei taha koolis käia. Igal hommikul protestib, et ei taha ega viitsi. Ema ütles, et motiveeris last kooli minema sellega, et lubas talle veibi osta. See toimis, laps läks kooli.
• Isa ütles, et kuna 13-aastane tütar tahab nii väga veipida ja kõik seda teevad, siis ta lubab tal kodus ka veipida. Aga ei pane sinna sisse nikotiinisegu, vaid laseb noorel seda pulka veeauruga tõmmata.
• Kui vanematelt uuriti, kas nad teavad, et laps veipimisega tegeleb, vastati jah. Nende kodus pidi normiks olema, et lapsed saavad söögilaualt vabalt eri maitsega e-suitse võtta. Lapsed seal peres 11- ja 14-aastane.

Diilereid ehk veibi edasimüüjaid on ka põhikooliastmes ja tarvitamisega vahele jääjaid isegi esimeses astmes. Üks frapantsemaid näiteid oli see, kui proua ütles, et nende aleviku lasteaias teevad kolm vanima rühma poissi lasteaiapaviljoni taga e-suitsu …

Lapsevanem ‒ ole teadlik veibi kahjulikkusest!

Seniks aga soovin pöörata teemale lastevanemate tähelepanu. Olen kuulnud ühe ema suust: „Peaasi et laps ei suitseta!“ Soovin väga teile kõigile südamele panna, et veip ei ole süütu maitsega tossupulk. Tegemist on küll e-suitsuga, kuid see sisaldab samamoodi sõltuvust tekitavat nikotiini. Kusjuures paljudele tuleb üllatusena selles oleva nikotiini suur hulk.

Ametlikult on Euroopa Liidus lubatud müüa e-suitsu, milles on nikotiini 20 mg/ml. Väga tavapärane on aga, et mustalt turult saadav „mõnusa maitsega“ suits sisaldab seda 2,5 korda rohkem ‒ 50mg/ml. See on liig ka intensiivselt tarbivale täiskasvanud suitsetajale. Lisaks on selles taimset glütseriini, propüleenglükooli ja maitselisandeid. Mida mustal turul müüdav veip veel võib sisaldada, ei tea keegi.

Kust saab Eestis veipi osta?

Kõige kättesaadavam on info müügist sotsiaalmeedias. Veibimüüjaid leiab nii Facebookist, Telegrammist, TikTokist kui Snapchatist. Viimane on eriti populaarne, kuna müüja jälgi ajada on väga keeruline. 

Ametlikes poodides on olnud kuulda ka seda, et pärast populaarse telesaate „Laser“ tehtud eksperimenti on mitmed kliendid hakanud soetama maitseid just seal näidatud e-poest. N-ö põhimaterjali ostavad Eesti poest, kuid magusaid maitseid soetavad tollest poest.

Miks lapsed veipi tarbivad?

Eks põhjuseid on erinevaid, kuid väga sageli meelitab seda tegema soov kuuluda gruppi ‒ sõbrad teevad. Kardetakse, et sind heidetakse muidu sõprade seast välja. Lisandub ka tahe eksperimenteerida ja olla lihtsalt silmapaistev. Kuid sageli on põhjuseks ka psühholoogilised probleemid (mässamine, stress, tähelepanu) ja nõrk enesekehtestamise oskus.

Enamik lapsi hakkab veipima just uudishimust. Aja jooksul võib veipimine muutuda harjumuseks ja seda hakatakse tegema igavuse ja ärevuse leevendamiseks. Mõned võivad jääda nikotiinist sõltuvusse ja jätkata veipimist, et vältida võõrutusnähte.

Üks mis kindel: kaitstud ei ole keegi. Ei saa üldistada, et veipimise küüsi satuvad vaid rikkamad või vähekindlustatud, kehvema õppeedukusega või just oivikud jne. Veipijaid leidub kõigis neis gruppides. Rahapuudus ei ole ülemäära suur takistus. Prügikastist leitavate veipide „ülessoojendamise“ levikust on teadlikud ka poed, kes kutsuvad üles kasutatud e-sigarette prügikastidesse mitte panema.

Milline on veibi mõju noortele?

Uuringuid ei ole ülemäära palju. Teadlased alles õpivad e-sigarettide pikaajalisi tervisemõjusid tundma. Pole eetiline lasta noortel veipida teaduse huvides. Kuid seni teadaolevalt on teadlased saanud aru, et veipimine (e-sigareti suitsetamine) mõjutab mälu ja keskendumisvõimet, samuti esineb veipijal probleeme otsuste langetamisel.

Mida teha, kui laps juba kasutab veipi?

Ära manitse ja pea loengut. Näen oma internetiturvalisuse loengute pealt, et klassikaline noomimine ja telefoni-taskuraha keeld ei toimi. Räägi lapsega rahulikul toonil. Toeta teda, kui ta üritab lõpetada. Näita oma tervise eest hoolitsedes head eeskuju. Muuda oma maja suitsu- ja auruvabaks. Kui suitsetad ka ise, anna lubadus loobuda koos lapsega.

Sain oma tütrelt teada, et tema klassiõde (5. kl) oli veipi teinud Snapchati vestluses. See vestlus ongi põhjus, miks ma sellesse teemasse praegu segatud olen. Tekkis tugev helikopterema tunne, et midagi peab ette võtma. Kogesin mitut tagasilööki ja äraütlemist Eestis tervisega tegelevalt institutsioonilt. Nad väitsid, et lapsed saavad teema valgustamisel teada, mis veip on (lõpetame koolis seksi, alkoholi, küberkiusamise jms teemad siis ka ära ‒ lapsed saavad teada!).

Väidan, et pigem ei tea lapsevanemad, mis on veip. Probleem tuleb viia ka nendeni. Seetõttu olengi katsunud oma kulude ja kirjadega ning heade abiliste toel korraldada tasuta infoõhtuid täiskasvanutele. Siit ka üleskutse: kui soovite ka oma kandi inimestele seda läbi viia, kirjutage mulle brit@milos.ee, kirja pealkirjaks „Veibiloeng“. Kuid NB! Kool kooli haaval ei jõua me seda teha, meil on ka oma töö ja pered. Oleks hea, kui koolid või vallad suudaksid loenguks ühineda.

Rohkem soovitusi Tervise Arengu Instituudi ja E-sigareti Kaupmeeste Liidu täiendustega loe siit!