Austraalia, suurte kontrastide maa

Külastasime äsja Austraalias Melbourne’is koole, õpetamise ja koolijuhtimise instituuti, ülikoolide teadusrühmi ning osalesime Austraalia suurimal haridusteadlaste konverentsil Adelaide’is. Mis oli Austraalias järgimisväärset ja mida vältida?

Austraalia koolisüsteem ja innovatsioon hindamises

Rahvusvaheliste testide põhjal on Austraalia õpilaste tulemused üsna head, näiteks 2018. a PISA uuringu järgi oli Austraalia osalenud piirkondadest ja riikidest 16. kohal (Eesti 5.). Me teame, et keskmine ei pruugi süsteemist anda parimat pilti ja seetõttu on vaja vaadata ka koolide erinevusi. Erinevalt Eestist iseloomustab Austraalia õpilaste tulemusi väga suur variatiivsus kooliti. Paljude koolide tulemused on keskmisest oluliselt kõrgemad ja paljude koolide omad omakorda väga madalad. Tulemused on tugevalt seotud perekonna sotsiaalmajandusliku taustaga. Austraalia koolisüsteemi on suurel määral mõjutanud Suurbritannia haridussüsteem, seetõttu leiab viimasega sarnaselt Austraaliast mitmeid soopõhised koole (eraldi poiste ja tüdrukute koolid) ja suure hulga erakoole (30% algkooli-, 40% keskastme õpilastest õpib erakoolis). 

Oma külaskäigul külastasime kaht silmapaistvat kooli: poiste erakool Brighton Grammar School hõlmab kõiki kooliastmeid, alates eelkoolist; ja värskelt avatud riigikool Beaumaris Secondary College on kesk- ja vanema astme õpilastele. Kuigi mõnevõrra erinevate ressursside ja võimalustega, torkasid mõlemad koolid silma pühendumisega õpilaste ja õpetajate heaolu toetamisele. Olulised märksõnad Brightoni poistekoolis on positiivne maskuliinsus, poistekeskne õppimine ja õpetamine, sport, loovus ja kogukonnatöö. Kooli juurde loodud Crowther Centre pakub andmeanalüütikal põhinevaid teadusuuringuid, koolide nõustamist ja juhendamist ning toetab õpetajate professionaalset arengut. Kohtumiselt Beaumarise keskkooli direktoriga jäi kõlama mõte tähendusrikka sügava õppimise olulisusest. Tänapäeva avatud õpiruumis toetatakse nii õppijate autonoomiat, eneseregulatsiooni ja agentsust kui ka koostöisust, probleemilahendus- ja suhtlusoskust. Suurt rõhku pannakse nii õpilaste kui õpetajate kehalisele ja vaimsele heaolule ning kogukonnatunde kasvatamisele. 

Kirjeldatud koolide omandivorm on küll erinev, kuid mõlemale on iseloomulik õpilaskonna väga kõrge sotsiaalmajanduslik staatus. Arutelud haridusteadlastega eri ülikoolides viisid jutu tihti hariduslikule ebavõrdsusele ja tõdemuseni, et viimase 40 aasta jooksul toimunu on seda Austraalias oluliselt suurendanud. Eesti haridusedu alus on hariduse laialdane väärtustamine, ühtluskooli idee edukas rakendamine alates Eesti Vabariigi algusaastatest umbes sada aastat tagasi ja väga professionaalsed õpetajad. Oluline hariduspoliitiline ülesanne Eestis on hoida võrdseid võimalusi pakkuvat haridussüsteemi ja vältida hariduslikku kihistumist. Edukatest Austraalia koolidest saame ikka õppida, kuigi on ka seda, mida vältida – näiteks iseloomustab Austraalia koolisüsteemi senini mahukas testimine ning õpilaste ja koolide reastamine nende tulemuste alusel. 

Ülikoolides leidub väga uuendusmeelseid uurimisrühmi ja võrgustikke, kes hindamiseks uusi lahendusi välja pakuvad ja testivad. Professor Sandra Milligan Melbourne’i ülikoolist on väga kriitiline Austraalia senise hindamiskultuuri suhtes. Üks oluline puudus on tema sõnul teadmiste killustatus ja terviku kadumine testideks valmistumise mõjul. Maailmas eksisteerivaid kompleksseid probleeme ei ole võimalik selliste teadmistega lahendada. Sandra Milligan tutvustas first-movers’i koolide võrgustikku, kuhu kuulub ka Beaumarise keskkool. Nendes koolides on traditsioonilise testimise asemel fookuses õpilaste laiemate pädevuste, sh üldpädevuste hindamine 360 kraadi põhimõttel. Lisaks õpetajale hindavad õpilased nii iseennast kui ka kaasõpilasi ja nii muutub hindamine ka õppimise osaks.   

Õpetaja ja koolijuhi kutsestandard ning õpetajaameti olukord

Austraalias on ligikaudu 500 000 õpetajat, õpetajakutset reguleerib süsteemselt lahti kirjutatud kutsestandard. Nii õpetajate kui koolijuhtide kutsestandardi eest vastutab riiklik organisatsioon AITSL (Australian Institute for Teaching and School Leadership). Sarnaselt Eesti õpetaja kutsestandardiga on Austraalia kutsestandard üldise iseloomuga, kattes 37 fookusvaldkonda, millest saavad juhinduda eri õppeastmete ja valdkondade õpetajad (vt https://www.aitsl.edu.au). Kutsestandard kirjeldab nelja taset: õpetajakoolituse lõpetanu (graduate), kutset valdav (proficient, 1–2 a pärast lõpetamist), kõrge saavutusega (highly accomplished), juhtõpetaja (lead). Austraalia õpetaja kutsestandard on väga põhjalik ning on oluliselt suunanud õpetajakoolituse õppekavasid. Õpetajakoolituse järel peavad üliõpilased läbima kutsehindamise, Eestis on hindamine integreeritud õpetajaõpingutega. Sarnaselt Eesti olukorraga taotleb väga väike hulk õpetajaid 3. ja 4. taset ning ka olukorra põhjused on väga sarnased: ettevalmistusprotsess on üsna mahukas ja kõrgema tasemega ei kaasne tööülesannete ja töötasu olulist muutust (palk tõuseb kvalifikatsioonist sõltumata 12 aasta vältel pärast tööleasumist). Austraalia koolijuhtide standardis tasemeid ei ole. AITSL-i esindajad Edmund Misson ja Anna Commadeur tõidki välja, et kehtiv koolijuhtide kutsestandard ei käsitle kesktaseme juhtimist ning nii õpetaja kui koolijuhi kutsestandardite senine rakendamine ei ole piisavalt toetanud karjäärivõimalusi ja edenemist ametis. 

Ülikoolid on õpetajate puudusega tegelemiseks mitmesuguseid koolitusprogramme välja töötanud. Näiteks on võimalik õpetajaks õppida traditsiooniliste õpetajakoolituse programmide kõrval ka „Noored kooli“ programmi analoogi „Teach for Australia“ programmis ja mitmetes ülikoolide välja töötatud alternatiivsetes programmides. Tutvusime Melbourne’i ülikooli programmiga, kus igal aastal alustab ligikaudu 30 tudengit, kes asuvad õpingute ajal tööle ülikooliga lepingu sõlminud koolides. Kui programmi alguses valiti partnerkoolideks suurlinnadest eemal asuvaid ja madalama sotsiaalmajandusliku piirkonna koole, siis praeguseks on õpetajate puudus niivõrd süvenenud, et partneriteks võivad olla ka Melbourne’i lähedal asuvad koolid. Programmiga liitunud on enamasti kuni 30-aastased karjääripöörajad, kes otsivad võimalust töötamise kõrval õppida, ning kuna programmis osalemisega kaasneb õpetajana töötamine, siis eelistatakse seda programmi tavaprogrammile. Erineva taustaga tudengid tõid valikukriteeriumina välja õpetajatöö loomingulisuse ja tähenduslikkuse ning mitmed kunsti- ja humanitaarvaldkonna taustaga tudengid lisasid, et valisid õpetajaameti selle kindluse ja stabiilsuse tõttu. Õppimine sellises programmis on aga väga nõudlik ja kõik ei suuda seda läbida, ka õppejõud olid üliõpilaste suure koormuse pärast mures.

Austraalia haridusteaduste suundumused

Melbourne’i ülikool on haridusteaduste valdkonnas üks prestiižsemaid, paigutudes nt THE tabelis maailmas 18. kohale. Tugevad Austraalia ülikoolid haridusteaduste valdkonnas on veel Monashi ülikool sealsamas Melbourne’is ja Sydney ülikool. Näiteks Tartu Ülikooli positsioonist, 201.–250., on Austraalias eespool suisa 17 ülikooli. Austraalia haridusteadlasi ühendava organisatsiooni (AARE) aastakonverents toimus Adelaide’is. Konverentsi peaettekanne keskendus tehisintellekti (AI) pealetungile eri elualadel ja soovitustele, kuidas õpetada muutunud olukorras õpilastele ja õpetajatele uusi oskusi, sealhulgas oskusi kasutada tehisintellekti ja arendada andmekirjaoskust. Professor George Siemensi ettekanne oli üsna optimistliku alatooniga, selles puudus igasugune kriitiline vaade tehnoloogia pealetungile ning selleks vajalike loodusressursside kasutamisele. Selle asemel et tehisintellekti kasutamine pimesi koolidesse viia, tuleks kriitiliselt üle vaadata ja mõelda, mis on ikkagi haridussüsteemis õppimise ja õpetamise eesmärgid ning millist ühiskonda ja elukeskkonda me praegu ja tulevikus tahame. Nende eesmärkide valguses saab valida ka parimad kasutuskohad tehisintellektile ja teistele uuematele tehnoloogiasaavutustele.

Kuigi AARE konverentsi peaettekandes nappis kriitilist perspektiivi, kohtas seda paljudes paralleelsessioonides. Kriitilisi ülevaateid esitati näiteks hariduslike erivajadustega õpilaste õpetamise, õppekavauuringute ja õpetajate karjäärivõimaluste teemal. Sessioon, mis käsitles õpetajaametist lahkumist ja ametis püsimist, tuli kuulajate suure huvi tõttu suuremasse auditooriumisse kolida. Huvitav oli kuulata ka Victoria ülikooli teadlaste ülevaadet koolivaliku mõju pikiuuringust. Selles püüti leida vastus küsimusele, kas nendes koolides, kuhu valitakse akadeemiliste tulemuste alusel (konkursiga erakoolid ja riigikoolid), saab parema stardipositsiooni – tulevikus parema hariduse ja töökoha. Mitmesuguseid tegureid arvesse võttes jõuti järeldusele, et ei saa. Seega näitab ka see tulemus Austraalia haridussüsteemi mõningast ummikusse jõudmist ja seniste praktikate ümberhindamise vajadust.