Eesti keelt saab õppida ka lauamänge mängides 

Ukraina lapsed saavad eesti keelt õppida ka lauamänge mängides. Kes on saanud seda teha, on mänginud hasardiga.

Tartu Ülikooli eesti keele kui teise keele didaktik Mare Kitsnik toob välja, et Eestis on saadaval palju keeleõppeks sobivaid lauamänge ja ta on ka ise selliseid välja mõelnud või eesti keele õppimiseks kohandanud. Näiteks on ta kohandanud sõna- ja pildiseletusmängu „Junior-Alias“ eesti keele harjutamiseks. 

Õppijad on selles mängus neljakesi rühmas. Näiteks omadussõnade ja nende keskvõrde õppimiseks on igal õppijal paberileht sel päeval õpitavate omadussõnadega (nt kiire-aeglane, hele-tume, terav-nüri, õhuke-paks, kallis-odav, kare-sile). Laual on pakk „Junior-Aliase“ kaarte. Iga kaardi ühel küljel on eestikeelne sõna ja teisel küljel vastav pilt, näiteks kilpkonn, jalgpall, hamburger, sõrmus, nööp, kuningas. Kaardid pannakse pakina lauale, sõnaga pool üleval. Esimene õppija võtab pealmise kaardi, loeb „kilpkonn“, pöörab kaardi ümber, näeb kilpkonna pilti ja ütleb: „See on minu kilpkonn!“ Järgmine õppija võtab järgmise kaardi, millele on kirjutatud „jalgpall“, pöörab selle ümber, näeb jalgpalli pilti ja ütleb: „Aga minu jalgpall on palju kiirem kui sinu kilpkonn!“. Siis võtab kolmas õppija hamburgeri teksti ja pildiga kaardi ja ütleb: „Aga minu hamburger on palju maitsvam kui sinu kilpkonn!“ 

Mare Kitsnik selgitab, et selle mänguga harjutatakse omadussõnu ja nende keskvõrde vormi automaatset kasutust. Lõbusaks teevad mängu väga ootamatu sisuga laused, sest keegi ei tea ette, missugune pilt järgmiseks tuleb. Ootamatuse moment paneb õppijatel aju tööle, rõhutab Kitsnik. Energiat lisab aktiivne suhtlemine mängukaaslastega. Mare Kitsnik on korduvalt näinud, kuidas isegi täiskasvanud eesti keele õppijad lähevad keeleõppe lauamängu mängides hasarti ega taha kuidagi mängimist ära lõpetada. 

Omadussõnu ootamatutes kombinatsioonides kiiresti kasutades kinnistuvad need ajju palju tõhusamalt kui tuimalt töövihikusse vorme kirjutades, selgitab Kitsnik ja lisab, et sellist mängu võib mängida uute sõnade ja konstruktsioonide õppimiseks. Juba selgeks saadud sõnadega võib mängu kasutada soojendusharjutusena, mis annab õppijatele energiat omandada uusi ja raskemaid sõnu. Kitsnik toonitab, et õpetaja peab tunnetama, missugused sõnad ja konstruktsioonid on õppijatele parajal määral rasked, sest liiga kerge mäng on neile igav. 

Iga lauamäng sobib keeleõppemänguks

Tartu Ülikooli haridusteaduste instituudi õppejõu Maria Jürimäe arvates on Eestis piisavalt lauamänge, mida saab eesti keele õppimiseks kohandada. Ta toonitab, et absoluutselt iga mängu saab kasutada keeleõppemänguna. Näiteks mänguga „Reis ümber maailma“ saab harjutada eesti keeles põhivärve, numbreid kuni 12-ni. Saab harjutada ka sõnu nagu täring, sinu/minu/tema kord, kodu/koju, nupp/nupud, söön ära jne. 

Lihtsamaid lauamänge saavad Ukraina lapsed mängida algul isegi üldse mitte eesti keelt osates, märgib Maria Jürimäe. Keerukamad mängud, nagu näiteks „Alias“, eeldavad aga juba sõnade ja terminite tundmist. Samas saab „Aliase“ sugulasmängu „Activityt“ mängida ka siis, kui sõna veel ei tea, kuid mõistest saad aru, sest mõisteid saab selgitada pantomiimi või pildikeele kaudu, toob Maria Jürimäe veel näiteid mängude kohta. Kõik rollimängud (kodu- või poemäng, haldjatest sõdalaste mängudeni) on eesti keele õppimise mängud, kui neid mängitakse eesti keeles, täpsustab Jürimäe. 

Maria Jürimäe on osalenud ka elektroonilise lauamängude „Jutupliiats“ ja „Sõnapusle“ väljatöötamisel. Kui puudutada „Jänku-Jussi täheraamatus“ olevaid tähti, numbreid või pilte jutupliiatsiga, siis digitaalne jutupliiats hääldab neid. Digitaalse jutupliiatsi abil on huvitav eesti keelt õppida nii eesti, ukraina kui ka muu kodukeelega lapsel. Jürimäe osalusel on valminud „Silbimäng“, kus saab sajast silbist kokku panna tuhandeid eestikeelseid sõnu. Kui vajutada jutupliiatsiga silbikaardile, siis loeb digitaalne pliiats kõik silbid järjest ette, nii et kokku tuleb sõna. Nii toetab see mäng mis tahes kodukeelega lapse lugema õppimist.

„Sõnapusles“ on õppijatel sõnakaardid, mis pannakse niimoodi ritta, et moodustuks lause. Digitaalne jutupliiats loeb sõnadest lause kokku – annab õppijale tagasisidet. Kui laps on pannud sõnadest kokku absurdse lause, loeb jutupliiats ka selle ette. Näiteks pani üks laps ekslikult kokku lause „Karvane auto sõitis tänaval“ ja see tegi teistele lastele ja talle endalegi palju nalja. 

Ukraina lastele sobivad need mängud eesti keele õppimiseks väga hästi, arvab Jürimäe, sest nad saavad nende abil eesti keeles tähti, numbreid ja sõnu õppida, aga ka eesti sõnu ja lauseid moodustada. Kui midagi lähebki algul viltu, siis teeb see lastele nalja ja innustab neid edasi mängima.

Ukraina-eesti mängukaardid

Nupu Learning OÜ toodab ukraina-eesti mängukaarte, mis sobivad suurepäraselt eesti keele õppimiseks ja harjutamiseks.Nupu Learning OÜ kaasasutaja Karol Karu ütleb, et mängu „Esimesed sõnad – eesti, ukraina“ sõnakaardid on mõeldud väikestele ukraina keelt kõnelevatele lastele esimeseks õppevahendiks eesti keele õppimisel, kuid mäng sobib ka eesti keelt õppivatele täiskasvanud ukrainlastele. Ja vastupidi: see sobib ka eestlastele ukraina sõnade õppimises.  

Mängu „Esimesed sõnad“ kaartidega saab mängida mitmel viisil. Väikesel lapsel lastakse laiali laotatud kaartide seast mingi pilt leida. Näiteks leia koerapilt. Veidi suuremal lapsel palutakse kaardile kirjutatud „koer“ selgelt välja öelda. Veel suuremad lapsed või täiskasvanud vaatavad kaardi ukrainakeelset poolt ja peavad ütlema selle sõna eesti keeles mälu järgi. Kaarti pöörates saab ennast kontrollida. Lisaks saab mängida kaartide tagakülgedel olevate numbritega „Linnade põletamise“ sarnast mängu. Kaartidel on pildid igapäevastest tegevustest, esemetest, et sagedasti korduvad sõnad selgeks saada. 

Nupu Learning OÜ on välja töötanud ka magnettahvli, millele saab panna magnetiga kaarte, millel on kujutatud värve, kujundeid, tähti, numbreid jms.

Keeleõppeks sobivaid lauamänge saab ka laenutada

Tallinna Keskraamatukogu hakkas juba 2020. aastal lauamänge koju laenutama, sest lapsed ja noored ei saanud neid COVID-19 piirangute tõttu enam raamatukogus mängida. Kuigi praeguseks jälle saavad, kasvab nõudlus mängude laenutusteenuse järele ja loodetavasti hakkavad ka Ukraina lapsed neid laenutama. 

Praegu on Tallinna Keskraamatukogu raamatukogudes kokku üle 800 lauamängu, sh rohkesti mänge, mis sobivad eesti keele õppimiseks. Enamasti laenutatakse lauamänge, et neid koos pere või sõpradega lauamänguõhtul või üritusel mängida. Sageli soovitakse mängu proovida, enne kui otsustada, kas osta see endale või kingituseks,“ kommenteerib Merle Tanilsoo Tallinna Keskraamatukogust.

„Raamatukogu korraldab regulaarselt keeleringe, kohtumisi seenioridele, põnnihommikuid ja raamatukogutunde, kus kasutatakse lauamänge ringi/tunni osana. Lauamängud on hea viis n-ö jääd sulatada ning osalejad omavahel suhtlema saada, kui tunnis osalejad üksteist veel ei tunne või kohtuvad harva. Keeleringides on populaarsed nt „Aliase“ ja „Kes leiab esimesena“ versioonid ning jututäringud, et sidustatud lugusid rääkida. „Dixiti“ kaarte kasutatakse oma tunnete väljendamiseks kas kohtumise alguses või lõpus. Päris algajatele on spetsialistide loodud lugemismängud, mis sobivad Ukraina lastele eesti keele õppimiseks ja eesti emakeelega lastele lugemise harjutamiseks. Raamatukogudes toimuvad ka lauamänguõhtud, kus kõik huvilised saavad oma lemmikmänge mängida,“ lisab Merle Tanilsoo Tallinna Keskraamatukogust.

„Lauamänge on raamatukogus eesti, hiina, hispaania, inglise, itaalia, prantsuse, saksa, ukraina, vene jpt keeltes,“ märgib Tanilsoo. Tema sõnul on tore ka see, et mitmed lugejad on toonud raamatukogusse lauamänge, mis on neil koju seisma jäänud. Tallinna Keskraamatukogu ootab jätkuvalt korralikus seisus lauamängude annetusi, et võimalikult paljudele mängurõõmu pakkuda,“ täpsustab Tanilsoo.

Missugused lauamängud on kõige populaarsemad? „Enim laenutatakse Nupu õppekaarte, kuid populaarne on ka „Dixit“, „Outfoxed“, „Tähelepanelik päkapikk“, „Harry Potter Labyrinth“, „Rory’s story cubes“, „MEMO Eesti“, „Keelepildid“, „Nobedad sõnad“, „Õpime tundma tähti ja sõnu“, „Kes leiab esimesena“ jpm,“ toob Tanilsoo näiteid.

Apollo turundusjuhi Ardo Krassi arvates oneesti keele õppimist toetavaid mänge pigem vähe, kuid siiski on. Üheks näiteks sobib OÜ Ühetähejutud välja töötatud „Lindude ja jooniste kaardimäng“, kus on linnuliikide nimed eesti, inglise ja ladina keeles. Seda mängides saab Ukraina laps fotode järgi õppida tundma 30 Eesti linnuliiki koos nende eestikeelsete nimedega.

Logopeed Helen Kaufmann märgib ära OÜ Ühetähejuttude mängu „Kehaline kasvatus“. Kui Ukraina lapsel on logopeedilisi probleeme, siis ta saab seda mängu mängides näiteks k-häälikut harjutada, sest juba mängu nimes „Kehaline kasvatus“ algavad mõlemad sõnad k-ga. Mängus tehakse ka sõnadele vastavaid liigutusi. Võimlemisliigutusi tehes õpib Ukraina laps selgeks loomade eestikeelsed nimetused (karu, kass, koer jt). Seda mängu suudavad mängida juba koolieelikud ja algklassilapsed, olgu nad siis ukraina või eesti kodukeelega.

Sirje Silla Rahva Raamatust märgib, et lauamäng „Ütle nüüd“ sobib ka eesti keele õppimiseks. Selles tuleb kiiresti öelda näiteks v-tähega algav värv või p-tähega algav koeratõug jne. Kui tähekaart on näiteks „K“ ja sõnakaart ütleb „Linn Eestis“, siis sobib vastuseks Keila. Kes esimesena sobiva sõna ütleb, saab kaardi endale, mängu lõppedes loetakse kaardid üle ja kellel on neid kõige rohkem, ongi võitja.

Eesti on praegu erakordses olukorras: väga palju Ukraina lapsi on asunud õppima eesti keelt ja see pole neile kerge. Keele õppimine lauamängude abil muudab selle töö lõbusamaks ja kergemaks. Vene õppekeelega koolid on minemas üle eestikeelsele õppele ja vene õpilastelegi pakub eesti keele õppimine lauamängude abil huvi. Õpetajatel on juures üks hea võimalus, kuidas eesti keele õppimine muukeelsetele lastele põnevamaks muuta.